Obsah (8)

§ 76§ 78§ 75§ 751§ 423§ 65§ 4231§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8461 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Va

§ 76lg 5 alusel I.G-le katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud.

Katseajaks allutada I.G käitumiskontrollile.

§ 78p 2 alusel hakata I.G katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Määrata I.G katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada I.G järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2,9 alusel kohustada I.G katseajal: mitte tarvitama alkoholi ja alluma elektroonilisele valvele. 7.

§ 751lg 3 p 1 alusel määrata I.G elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud.

Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

1. Määrus I.G suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonnale.
2. Kui I.G katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
2. Pärnu Maakohtu
3. septembri 2016 otsusega tunnistati I.G süüdi

§ 423järgi ja teda karistati vangistusega 1 kuu.

Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka.

§ 65lg 2 alusel suurendati I.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.

juuli

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks liitkaristuseks jäi 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega hakati lugema alates
2. veebruarist 2017 ja see lõpeb
3. mail
6. juulil
7. a edastas Tartu Vangla maakohtule materjalid I.G tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab I.G tingimisi enne tähtaega vabastamist.
8. alla. Abiprokurör E. Uljanova toetab I.G ettetähtaegset vabastamist elektroonilise valve
9. Tartu Maakohus jättis
10. septembri 2017 määrusega I.G tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega talle mõistetud karistusest vabastamata. Kohus tõi esile, et I.G on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Teda on karistatud ka väärteokorras. I.G on varem karistatud varavastaste süütegude ja liiklussüüteo eest. Praegu kannab ta karistust süüteo eest, mille eest teda on karistatud ka varem (s.o sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). See on toime pandud katseajal. I.G-le on mõistetud eriliigilisi karistusi (rahatrahv, tingimuslik vangistus, vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja vangistust) Sellele vaatamata ei ole I.G karistusest järeldusi teinud. Tartu Maakohtu
11. juuli
12. a otsusega mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, tuli täitmisele pöörata, kuna I.G pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtul tuli I.G karistuse kandmisele mitteasumise tõttu tagaotsitavaks kuulutada. I.G hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja liikluskorda üldiselt näitab seegi, et kuigi ta tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
13. septembri
14. a otsustega ja karistati rahalise karistusega, jätkas ta juhtimisõiguseta juhtimist. Kohus tõi välja sellegi, et I.G on olnud probleeme 2 talle koostatud üldkasuliku töö ajakavast kinnipidamisega. Kohtu hinnangul järeldus I.G varasemast elukäigust, et tal on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid ja senised karistused ei ole mõjutanud teda oma käitumist muutma. Kohtul puudus kindlustunne, et sel korral on I.G karistus oma eesmärgid täitnud. I.G käitumist karistuse kandmise ajal pidas kohus positiivseks. I.G puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on alustanud sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. Ka vabanemisjärgsed tingimused on valdavalt positiivsed – tal on lähedaste toetus, kindel elukoht ja töökoht ettevõttes, kus ta on ka varem töötanud. Kuna aga reaalne töökoht hakkaks asuma Raplas, võib tekkida probleeme kahe linna vahel liiklemisega (võttes arvesse, et süüdlasel puudub juhtimisõigus) ja sellest tulenevalt ka kriminaalhoolduse teostamisel. I.G ennetähtaegset vabastamist ei võimalda I.G varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud.
15. I.G vaidlustas määruse ja taotleb enda tingimisi enne tähtaega vabaks laskmist elektroonilise valvega. Määruskaebus ise seisneb kokkuvõtlikult järgmises. Määruskaebuse esitaja tunnistab, et on toime pannud nii kriminaal- kui väärteokorras karistatavaid tegusid. Vangistus on tema suhtumist muutnud ning edaspidi ei taha ta seadust rikkuda. I.G on läbinud Raplas autokooli ja sai sellekohase paberi
16. a, ent ta ei saanud riiklikule eksamile, kuna üks rahatrahv oli tasumata jäänud. Vabanemisel soovib ta teha kõik, et saada juhtimisõigus ja trahvid makstud. I.G soovib kohtult võimalust, et näidata oma muutumist. Töökoha osas täpsustab I.G, et ehkki tema töökoht asub teises linnas, ei hakkaks ta elektroonilisel valvel olles sõitma, vaid teeks tööd (saekettide teritamine) kodus. Lisaks hakkaks ta tegelema XX OÜ-s
17. aasta tööde planeerimisega. Kuna I.G on nimetatud ettevõtte omanik, on tal olemas kindel sissetulek. Määruskaebuse esitaja toonitab veel, et on ära kandnud üle poole talle mõistetud karistusest, on end ilusti üleval pidanud ning norme rikkumata käitunud. Seega väärib ta võimalust näidata, et on karistusest vajalikud järeldused teinud. Elektroonilisele valvele on I.G nõus alluma, samuti on ta nõus mitte tarvitama alkoholi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
18. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja I.G tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
19. Iseenesest ei saa vastu vaielda maakohtu veendumusele, et I.G varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Ainuüksi isiku varasemast elukäigust lähtuv prognoos ei kaalu aga üles I.G tingimisi ennetähtaegse vabastamise pooltargumente. Arvestades, et tegu on süüdlase esimese reaalse vangistusega, võib ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetavale siiski anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ning loota, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses uute kuritegude sooritamist ning suudab sel korral täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
20. Ringkonnakohus, tehes nimetatud positiivse tulevikuprognoosi, peab seejuures oluliseks asjaolu, et I.G on noor inimene, kes kannab vanglakaristust esimest korda. Seega võib kinnipeetava esimene kogemus reaalses vangistuses olla määravaks motivaatoriks, mis mõjutab teda oma senist käitumist muutma, eriti arvestades, et I.G õigusrikkumised on tingitud hetkeemotsioonidest tegude tagajärgedele mõtlemata. Samuti on oluline, et praeguseks ajaks on 3 I.G mõistetud karistusest ära kandnud üle poole (s.o ringkonnakohtu määruse jõustumise ajaks 9 kuud vangistust). Alates ajast, mil I.G kannab karistust, on ta end vangistuses ülal pidanud korrektselt - vanglasisese käitumise osas vanglal I.G-le pretensioone ei ole. Praeguseks ajaks peaks olema läbitud ka sotsiaalprogramm „Õige Hetk“. Tegemist on individuaalprogrammiga inimestele, kel on probleeme toimetulekuga. Programmi eesmärk on aidata süüdimõistetuil omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, et nad suudaksid probleemsetes olukordades toime tulla. Kuna süüdimõistetu ei oska probleeme loogiliselt ja sobivate strateegiatega lahendada, siis jääb üle loota, et I.G vanglas saadud teadmisi edaspidises käitumises rakendab. Lisaks on süüdlane vähemalt sõnades ka ise kinnitanud, et just vangistus on mõjutanud teda oma suhtumist muutma ning ta on kindel, et edaspidi seadust ei riku. Eelkirjeldatud asjaoludest saab kriminaalkolleegiumi hinnangul teha järelduse, et I.G jätkuv kinnipidamine ei pruugi enam soovitud mõju avaldada. Süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine.
21. I.G kannab liitkaristust, mis moodustati Pärnu Maakohtu
22. septembri
23. a otsusega

§ 4231mõistetud 1 kuu pikkuse vangistuse ja Tartu Maakohtu 14.

juuli 2015. a otsusega mõistetud karistuse (nimetatud otsusega tunnistati I.G süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja karistati teda liitkaristusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust, milline asendati

§-de 69 ja 74 lg 5 alusel 540 tunni üldkasuliku tööga) ärakandmata osa võrra. Kohtukolleegium leiab, et antud kuritegude asjaolud ei ole sellised, mis tingiksid süüdlase ennetähtaegselt vabastamata jätmise. Kannatanule tagastati osaliselt varastatud esemed, esitatud tsiviilhagi võtsid süüdistatavad õigeks. Vangla iseloomustuse kohaselt pani I.G varguse toime grupi mõjul ja alkoholi kuritarvitamisest tingituna. Ringkonnakohus leiab, et pannes süüdlasele kohustuse mitte tarvitada alkoholi, väheneb tema käitumise impulsiivsus analoogsetes olukordades. Nõustuda tuleb maakohtuga, et ka

§ 4231

järgi toime pandud kuritegu ajal, mil teda oli alles karistatud sama kuriteo eest rahatrahviga, näitab süüdlase hoolimatut ja ükskõikset suhtumist. Samas märgib kohtukolleegium, et I.G-le mõistetud karistused (rahatrahv ja 1 kuu pikkune vangistus) näitavad, et tema süü toimepandud tegudes luges kohus pigem väikseks. 10. Apellatsioonikohus ei näe ka I.G vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisel midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise välistaks. Nimelt on tal olemas elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head. Samuti on reaalsed I.G tulevikuplaanid jätkata töötamist varasemas elukohas või enda firmas. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ühes kriminaalhooldajapoolse abiga annavad aluse oodata I.G edasisi pingutusi oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab süüdimõistetu üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele.

Lisaks on tema osas vajalik rakendada

§ 75

lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust, sest I.G riskikäitumist on varasemalt põhjustanud alkoholi tarvitamine.

§ 75lg 2 p 9 järgi allutada I.G elektroonilisele valvele.

Selle tähtajaks määrab ringkonnakohus 4 kuud arvestades ringkonnakohus vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekut ning süüdlase nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Katseaja pikkuseks määrab kolleegium 6 kuud (

§ 76

lg 5), mida juhindudes

78 p-st 2 tuleb hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli tuleb I.G suhtes rakendada kogu katseaja kestel.

1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb I.G kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
2. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise 4 viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse I.G lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab I.G suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
3. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab I.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau