RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-21-7614 11. november 2022 Eesistuja Paavo

) § 10 lg-te 2 ja 5 kohaselt süüdistatavale tõlkida. Kaebetähtaeg hakkab kulgema alates tõlgitud dokumendi saamisest. Süüdistatav sai maakohtu määruse tõlke

1. juulil 2022, mistõttu on
2. juulil esitatud kaebus tähtaegne.
3. Prokuratuuri hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Süüteomenetluses reguleerib dokumentide tõlkimisega seonduvat

§ 10

. Menetleja kohustust tõlkida kahtlustatavale või süüdistatavale, kes ei valda eesti keelt, reguleeritakse nimetatud paragrahvi lõikudes 5 ja 6. Sealjuures kehtestab lg 5 piiratud loetelu menetlusdokumentidest, mis tuleb tõlkida igal juhul, ja lg 6 sätestab tingimused, millal on menetlejal kohustus tõlkida lõikes 5 loetlemata menetlusdokument kahtlustatava või süüdistatava enda või tema kaitsja põhjendatud soovil. 7.

§ 10

lg 5 kohaselt tuleb kahtlustatavale või süüdistatavale, kes ei valda eesti keelt, tõlkida tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst. Kaitsja ei vaidlusta, et vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrus ei ole viidatud lõikes loetletud, kuid leiab, et vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrus sarnaneb vahistamismäärusega, mistõttu on menetlejal kohustus see tõlkida

§ 10lg-te 2 ja 5 kohaselt.

Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Seadusandja eesmärk oli luua kitsas ring dokumentidest, mille tõlkimisel puudub menetlejal kaalutlusõigus. Seejuures on kehtiv regulatsioon kooskõlas selle aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/64/EL, mille artikli 3 lg 1 järgi peavad liikmesriigid tagama kriminaalmenetluse keelt mittevaldavale kahtlustatavale või süüdistatavale mõistliku ajavahemiku jooksul kõikide oluliste dokumentide kirjaliku tõlke, et kindlustada talle võimalus kasutada õigust kaitsele ja tagada menetluse õiglus. Sama artikli teise lõike kohaselt kuuluvad oluliste dokumentide hulka otsused, millega võetakse isikult vabadus, süüdistused või süüdistusaktid ja kohtuotsused. Ülejäänud dokumentide olulisuse üle otsustavad pädevad asutused igal üksikjuhtumil eraldi (vt direktiivi preambuli p 30 ja art 3 lg 3). 8. Vahistuse põhjendatuse kontrolli määrus ei ole samaväärne ühegi

§ 10lõikes 5 nimetatud dokumendiga.

Erinevalt vahistamismäärusest ei võeta vahistuse põhjendatuse kontrolli määrusega kahtlustatavalt ega süüdistatavalt vabadust, vaid kontrollitakse vahistamisaluse jätkuvat esinemist ning tõkendi proportsionaalsust. Seadusandja on kõnealustele määrustele sätestanud ka erinevad kaebetähtajad (vrd

§ 387

lg 1 ja 2) ja nõuded menetlusele (vt

§ 390lg 4 ja lg 5 ls 2).

Eeltoodust tulenevalt puudub alus laiendada

§ 10lg-s 5 sätestatud loetelu (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6.

augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-58-10, p 10). Seega tuleb vahistuse põhjendatuse kontrolli määruse tõlkimisel lähtuda

§ 10

lg-st 6, mille kohaselt võib eesti keelt mittevaldav kahtlustatav või süüdistatav ja tema kaitsja esitada põhjendatud taotluse kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9.

§ 10

lg 6 ei sätesta dokumendi tõlke taotlemisele tähtaega (vrd

§ 10

lg 61), millest järeldub, et õigustatud isik võib seda teha kogu menetluse vältel.

§ 10lg 10 järgi hakkab menetlusdokumendi peale kaebamise tähtaeg kulgema sama paragrahvi alusel tõlgitud dokumendi 2

§ 10

lg 10 olukordi, mil tõlketaotlus on esitatud kaebeõiguse rakendamiseks ja sellest tulenevalt kohaldub sätestatud kaebetähtaja regulatsioon vaid juhul, kui õigustatud isik taotles olulise dokumendi tõlget kaebetähtaja jooksul. Jättes selle tegemata, jõustub dokument üldises korras (vt

§ 408). 10.

Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et

§ 10lg 6 kohaselt tagatakse tõlge vaid põhjendatud taotluse alusel.

See tähendab, et taotluses tuleb sedastada ebapiisav eesti keele oskus ning tõlke taotlemise eesmärk. Kaebaja pole selliseid põhjendusi esitanud. Kolleegium leiab, et kaebetähtaja jooksul esitatud taotluste puhul võib eeldada, et isik soovib tõlget kaebeõiguse kasutamiseks. Peale kaebetähtaja möödumist tuleb aga põhjendada, millise menetlusõiguse tagamiseks on dokumendi tõlge vajalik. Põhjendatud taotluse olemasolul ei tule aga tõlkida kogu dokumendi tekst (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. novembri 2021. a määrus nr 1-20-6129/42, p 12) ning

§ 10lg-s 7 nimetatud tingimustel võib tõlge olla suuline.

1. D. Teplõhh sai Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määruse kätte
4. juunil, mistõttu oli

§ 387lg 1 kohaselt kaebetähtaja viimane päev 1.

juuli

1. Kuivõrd süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud määruse tõlget kaebetähtaja jooksul, jõustus määrus
2. juulil
3. Kaitsja esitas määruskaebuse
4. juulil 2022 ehk hilinenult, millest tulenevalt jättis ringkonnakohus kaebuse

§ 390lg 1 ja § 326 lg 2 p 1 alusel põhjendatult läbi vaatamata.

12. Väljaspool kaebuse piire märgib kolleegium, et

§ 10

alusel tuleb kahtlustatavale või süüdistatavale tõlkida oluline dokument vaid juhul, kui isik ei valda eesti keelt ja tõlkimata jätmine rikuks õigust õiglasele menetlusele. Keele valdamiseks ei pea kahtlustatav või süüdistatav oskama menetluse keelt samal tasemel kui seda emakeelena kõnelev isik. Vältimaks ebavajaliku tõlke koostamisega kaasnevat ressursikulu, peab menetleja igal üksikjuhtumil hindama, kas puudutatud isik räägib ja mõistab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal dokumendi sisust iseseisvalt aru saada. 13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
3. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel rahuldab kolleegium D. Teplõhhi kaitsja taotluse määrata talle määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 64 eurot 80 senti (sh käibemaks).

§ 187lg 2 teise lause kohaselt tuleb see summa arvata menetluskulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) 3