← Eesti

2-19-1906/52

Obsah (5)§ 657§ 175§ 651§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1906 Kohtuasi Kreditex Lii

) alusel ei ole printimise kulu hüvitamine võimalik. Menetlusdokumentide printimisega seotud kulu on käsitatav menetlusosalise esindaja bürookuludena, kuid lepingulise esindaja bürookulude hüvitamise võimalust

ette ei näe. Seega jäi kostja taotlus printimise kulude hüvitamiseks 85 euro ulatuses rahuldamata. Eelnevat arvestades määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5689,18 eurot, mille mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtu menetlustes tehtud toimingute osas vähemalt 15 t-ni ning kostja esindaja tunnitasu keskmise suuruseni, näiteks 130 euroni. 7.
  2. Hageja väitel ei ole maakohtu määrus põhjendatud ega õiglane. Kostja menetluskulude suurus on ülepaisutatud. Kostja lepingulise esindaja ajakulu tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetlustes tehtud toimingute osas vähendada vähemalt 15 t-ni. 7.
  3. Maakohus leidis ebaõigesti, et võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud dokumentide mahtu (18 lisa), samuti kostja vastuse sisu ja mahtu, on kostja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 14 t 48 min ulatuses. Maakohus ei arvestanud, et osa 18-st lisatud dokumendist on volikiri ja diplom. Samuti ei olnud hagi ega selle lisad mahukad. Kostja vastuse maht on sisult 6 lk. Arvestades kostja vastuse sisu ja pikkust, ei saa ajakulu kostja märgitud ning kohtu rahuldatud ulatuses pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. 7.
  4. Põhjendatud ei ole märkimisväärne kulu menetlusdokumentidega tutvumiseks, analüüsimiseks, sorteerimiseks, allalaadimiseks jms. Üldjuhul analüüsib esindaja tõendeid ja menetlusdokumente menetlusdokumendi koostamisega samaaegselt. Eraldi toiminguid menetlusdokumentide analüüsimiseks ei ole põhjendatud. 7.
  5. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja
  6. mai
  7. a vastuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 9 t 48 min. Seda enam, et sellele eelnes ka ajakulu hageja vastuse analüüsimiseks 54 min. Seega kulus eelnimetatud dokumendi koostamiseks peaaegu 11 t, mis on ilmselgelt ülepaisutatud. 4

(7)2-19-1906 7.
  1. Ka muude toimingute osas ei saa kostja märgitud ja kohtu rahuldatud ajakulu pidada põhjendatuks ja mõistlikuks. 7.
  2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult suur. Tegemist ei olnud ülikeeruka vaidlusega. Hageja palub vähendada kostja esindaja tunnitasu keskmise suuruseni, näiteks 130 euroni.
  3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  3. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt osas, millega rahuldati kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõisteti kostja menetluskulud hagejalt välja. Täpsemalt vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, milles maakohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ja toimingute ajakulu üle 15 t. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks jäeti osaliselt rahuldamata.

  1. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas ei ole maakohus kostja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  2. Arvestades hageja määruskaebuses viidatud kostja menetlusdokumentide mahtu ja sisu, s.o vastust hagiavaldusele ja
  3. mai
  4. a seisukohta hageja vastusele, mh nende esitamiseks läbitöötamist vajanud hagiavalduse ja selle lisade ning
  5. mai
  6. a hageja seisukoha sisu ja mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud aeg ei ole ülepaisutatud. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes vastaspoole arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
  7. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et üldjuhul on hagi vastus üks tähtsamaid menetlusdokumente, kus kostja peab esitama kõik oma vastuväited hagis esile toodud asjaoludele ja õiguslikule käsitlusele. Samuti peab kostja hagi vastuse koostamiseks kujundama 5

(7)2-19-1906 menetlusliku positsiooni. Selleks on esindajal vaja võtta hagimaterjalid vastu, nendega tutvuda, neid analüüsida ning suhelda ka kliendiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühtegi kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingut ajavahemikul
  1. veebruar 2019 kuni
  2. märts 2019, mis on seotud hagile vastuse koostamisega, pidada ebavajalikuks ja põhjendamatuks.
  3. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule asja materjalidest, et kostja esitatud hagi vastus ja
  4. mai
  5. a menetlusdokument oleks sisaldanud ülemääraseid kordusi, mis annaks aluse nende menetlusdokumentide koostamise ajakulu vähendada.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostja lepingulise esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks ei ole põhjendatud. 17.
  7. Hageja ei ole välja toonud, milliste menetlusdokumentide analüüsimist kostja lepingulise esindaja poolt ta loeb põhjendamatuks või ülemäära ajamahukaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ükski kostja menetluskulude nimekirjas toodud toiming, millest nähtub mõne menetlusdokumendi (nt hageja või kolmanda isiku seisukoha või kohtu määruse) analüüs, ega ka selleks kulunud aeg selgelt põhjendamatu või menetluse käiku arvestades ebavajalik. 17.
  8. Hageja arvates ei ole eraldi toimingud menetlusdokumentide analüüsimiseks põhjendatud, kuna üldjuhul analüüsib esindaja tõendeid ja menetlusdokumente menetlusdokumendi koostamisega samal ajal. Seega möönab hageja ka ise, et menetlusdokumendi koostamine eeldab tõendite ja menetlusdokumentide analüüsimist. Analüüsimiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik sõltumata sellest, kas see on menetluskulude nimekirjas eraldi välja toodud või sisaldub menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja hulgas. Praegusel juhul ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu tervikuna, s.o analüüsiks ja sellele järgnenud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kokku selgelt ülemäärane.
  9. Hageja määruskaebuses esitatud üldine väide, et ka muude toimingute osas ei saa kostja märgitud ning kohtu poolt rahuldatud ajakulu pidada põhjendatuks ja mõistlikuks, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.
  10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. 19.
  11. Praeguses asjas oli hageja esitanud kostja vastu hagi kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kindlustusvaidlused üldjuhul keskmisest keerukamad vaidlused, kuna eeldavad teadmisi spetsiifilisest õigusvaldkonnast, mida reguleerib ka Euroopa Liidu õigus. Ka praegune vaidlus oli sisu poolest vähemalt keskmise keerukusega. 19.
  12. Kostja taotluse kohaselt on temale õigusteenust osutatud tunnihinnaga 170 eurot. Ringkonnakohus leiab, et selline lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ja kohtupraktikas põhjendatuks peetavat tasu. Seega ei ole praegusel juhul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. 19.
  13. Kolleegium märgib, et Riigikohus on pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks nt 170 eurot ilma käibemaksuta (
  14. veebruari
  15. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑159‑16, p 24), 190 eurot ilma käibemaksuta (
  16. mai
  17. a otsus tsiviilasjas nr 2-1817536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (
  18. aprilli
  19. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, 6
(7)2-19-1906 p 31.4). Seejuures on Riigikohus
  1. juuni
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-5942 pidanud kindlustusvaidluse puhul põhjendatuks tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta.
  3. Olukorras, kus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 170 eurot ning põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 33 t 39 min, on menetluskulude hüvitise suurus 5720,50 eurot (170×33,65). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5689,18 eurot (tõenäoliselt lähtus maakohus kostja
  4. märtsi
  5. menetluskulude nimekirjas esitatud kogusummast 5774,18 eurot ja lahutas sellest põhjendamatuks peetud printimiskulu 85 eurot). Seega ei ole maakohus mõistnud hagejalt kostja menetluskuludena välja põhjendamatult suurt summat.
  6. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 22.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 23. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.