KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja 18. oktoober 2022, Tallinn koht Kohtuasja number 2-22-6283 K

) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik hagi eesmärki saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohus märkis, et äriregistrist nähtuvalt on kostja registrist 23. juulil 2013 kustutatud. Seega puudub kostja (hageja endine tööandja), kelle vastu saaks hagi esitada. Maakohus viitas, et

§ 428

lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse tervikuna. Hageja kordas määruskaebuses hagiavalduses esitatud asjaolusid. Hageja märkis, et tööraamatu kande tõttu on tekitatud vale arusaam nagu hageja oleks olnud kostja tegevdirektor. Arvestades kostja halba mainet, tundub hagejale, et vale kanne tööraamatus tekitab probleeme ka järgmiste tööandjate juures. Hageja soovib normaalselt tööellu naasta, mistõttu on vajalik vale kande parandamine. Hagejale teadaolevalt on kõik likvideeritud kostja esindajad elus ja füüsiliselt võimelised parandama kande hageja tööraamatus ning töötamise registris.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654

lg 6 alusel (koosmõjus

§-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd hagiga ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada. Hageja on esitanud hagi kostja vastu, kes on registrist kustutatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Äriseadustiku § 2 lg 3 järgi lõpeb äriühingu õigusvõime äriregistrist kustutamisega. Äriregistrist nähtuvalt lõpetati Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-10-14211) kostja pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu ning kostja on äriregistrist kustutatud. Kolleegium märgib, et eraõiguslikel juriidilistel isikutel seadusjärgseid üldõigusjärglasi Eesti õiguse järgi ei ole, üldõigusjärglus võib tekkida küll tehinguliselt – juriidiliste isikute ühinemisel ja jagunemisel. Nendel juhtudel ei lõpe juriidiline isik õigusjärgluseta. Seega lõpeb eraõiguslik juriidiline isik (vastavate juriidiliste isikute kohta peetavast) registrist kustutamisega ning kui kustutamine ei ole registrist nähtuvalt seotud isikute ühinemise või 2

§ 428, komm 3.4.2 punkt a.

Kõve, V jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Äriregistrist nähtuvalt on kostja registrist kustutatud õiglusjärgluseta.

§ 204

lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Äriregistrist kustutatud äriühing (kostja) ei saa olla tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliseks ega omada tsiviilmenetlusõigusi ning kanda tsiviilmenetluskohustusi. Äriühing, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, ei saa olla kostja (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2996, p 5). Seega on maakohus asjakohaselt leidnud, et käesoleval juhul puudub kostja, kelle vastu saaks hagi esitada.
3. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagejal oli töösuhe kostjaga, kes on õiglusjärglaseta kustutatud, siis ei saa kohus kohustada kostja endiseid töötajaid ega ka Maksu- ja Tolliametit tööraamatu kannet parandama. Muuhulgas pöörab kolleegium hageja tähelepanu asjaolule, et tööraamatu kandes on kajastatud andmed tööle võtmise, teisele tööle üleviimise, töölt vabastamise ja vallandamise kohta. Kuni
4. juunini 2009 kehtinud sotsiaalministri määruse nr 112 „Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise kord ning tööraamatu hind“ § 12 lg-te 1 ja 5 kohaselt tuli töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kanne kinnitada kande teinud isiku allkirja ja pitseriga. Seega ei ole tööraamatu kande näol tegemist mitte hageja ametinimetusega vaid kande teinud isiku omaga.
5. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 3