← Eesti

2-21-121644/28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-21-121644 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Tsiviilasi X ja Y hagi C vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses X osas 1206,95 eurot ja Y osas 1088,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja Q, hagejate lepinguline esindaja Janika Drobot Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus muutmata ja C apellatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Seoses sellega ei määra ringkonnakohus kindlaks vastustaja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu suurust ega mõista seda välja vastaspoolelt. 1

(6)Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  1. 03.09.2021 maakohtule esitatud hagis palusid X (hageja I) ja Y (hageja II) mõista kostjalt enda kasuks välja elatise 292 eurot perioodil 15.07.2021–31.12.2021 kuus, ning alates 01.01.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni PKS §-s 101 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on hagejad sündinud C (kostja) ja Q (hagejate seaduslik esindaja) kooselust. Vanemate kooselu lõppes
  2. a. Hagejad elavad emaga. Hageja I ülalpidamiskulu on 610,55 eurot, millest korteri üür 150 eurot, kommunaalkulud 50 eurot, Internet 8,35 eurot, elekter 11,65 eurot, võimlemistrennid 45 eurot, vitamiinid 10 eurot, juuksur 10 eurot, riided ja voodikomplektid 75 eurot, jalatsid 40 eurot, toit 155 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid/vitamiinid 5 eurot, mänguasjad (sh raamatud) 20 eurot, jalgratas, tõukeratas 5,95 eurot, tahvelarvuti 14,60 eurot. Hageja II ülalpidamiskulu on 608,55 eurot, sh korteri üür 150 eurot (450/3), kommunaalkulud 50 eurot (150/3), Internet 8,35 eurot (25/3), elekter 11,65 (35/3), jalgpallitrennid 43 eurot, mähkmed 50 eurot, D vitamiin 10 eurot, juuksur 10 eurot, riided ja voodikomplektid 75 eurot, jalatsid 40 eurot, toit 155 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid/vitamiinid 5 eurot, mänguasjad (sh raamatud) 20 eurot, jalgratas, tõukeratas 5,95 eurot, tahvelarvuti 14,60 eurot. Kostja vastuväited
  3. Kostja tunnistas oma vastuses nõuet osaliselt. Kostja on võimaluste piires lapsi toetanud, paludes selleks abi oma lähedastelt ja tuttavatelt. Kostja viibib vanglas ning tema võimalused lastele elatist anda on piiratud. Kostjal puudub regulaarne sissetulek ning ka vara. Kriminaalasjas mõisteti kostjalt välja 11 000 eurot. Kostjal puudub vanglas töö tegemise võimalus. Hagejate nõude rahuldamine tähendaks seda, et vanglast vabanemise ajaks oleks kostjal tekkinud märkimisväärne võlg, mille tasumine võib osutuda raskendatuks. Kostjal on võimalik peale vanglast vabanemist asuda tööle X OÜ-s autoremondi erialal. Kostjal on 10-klassiline haridus ja tal puudub eriala. Enne vangistust töötas kostja miinimumtöötasuga ehitusvaldkonnas. Laste igakuised kulud on ülepaisutatud. Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu järgi kulub ühele lapse ülalpidamiseks Tallinnas 431 eurot kuus, millest mõlemad vanemad peaksid katma võrdse osa. Hagejate seaduslik esindaja ei tööta ning ta saab linnalt sotsiaaltoetust, mis katab kulutused üürile ja kommunaalmaksetele. Muid sissetulekuid 2
(6)hagejate seaduslikul esindajal ei ole, mistõttu on arusaamatu, millisel viisil kavatseb ta katta oma osa laste ülalpidamises. Kostja hinnangul tuleb arvestada ka seda, et laste ülalpidamiseks vajalikust summast katab lastetoetus 60 eurot kuus lapse kohta. Kostja on suuteline käesoleval ajal tasuma elatistena kuni 100 eurot kuus üle lapse kohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
  1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt perioodi 15.07.2021–31.12.2021 eest välja hageja I kasuks elatise 1353,81 eurot (s.o 244 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022– 31.03.2022 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus); alates 01.04.2022 elatise hageja I kasuks 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja mida on vähendatud 15 % võrra); hageja II kasuks elatise alates 15.07.2021–31.12.2021 1348,26 eurot (s.o 243 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022–31.03.2022 544,26 eurot (s.o 181,42 eurot kuus); alates 01.04.2022 elatise hageja II kasuks 191,79 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning mida tuleb vähendada kuni hageja I täisealiseks saamiseni 15 % võrra). Kohus märkis otsuses, et elatist indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  3. Hagejate taotlusel märkis kohus, et elatise summad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt
  4. kuupäevaks. Maakohus viitas PKS §-dele 96-100, kuni 31.12.2021 kehtinud ja alates 01.01.2022 kehtivale PKS § 101 lg-le
  5. 3.
  6. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja on hagejate isa, kes ei ela hagejatega igapäevaselt koos; - kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust regulaarselt ja vähemalt miinimumulatuse ulatuses täitnud; - hagejate kulud trennile, juuksurile, hügieenile, ravimitele/vitamiinidele ning mänguasjadele ja raamatutele on hageja I osas 90 eurot ja hageja II osas 88 eurot; - kummagi hageja igakuine kulu on: a) eluasemele 199,05 eurot; b) riietele, jalanõudele ja voodikomplektide 80 eurot; c) söögile 155 eurot; d) D-vitamiinile 3 eurot. e) jalgratastele, tõukeratastele ja tahvelarvutitele kokku 20 eurot; - hageja II osas on kulud mähkmetele 50 eurot; - hageja I põhjendatud igakuine kulu on 547,05 eurot ja hageja II põhjendatud igakuine kulu 545,05 eurot; - hagejate emale laekub lastetoetus; - kostja viibib vanglas ning vabaneb 18.06.2024; - kostjal on vabu vahendeid 1942 eurot, sh vabakasutuskontol 265,32 eurot ning täitmata on osaliselt nõuded Maksu- ja Tolliametile. 3.
  7. Kostja osa hagejate ülalpidamiskuludest moodustab vastavalt ca 274 eurot ja 273 eurot. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 3
(6)3.
  1. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-st ei tulenenud iseenesest, et kohus saaks miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt tuleb nimetatut aga arvesse võtta ning vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, millega lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuni 31.12.2021 elatise suuruse määramisel saab arvestada lastetoetusega, kuna lastetoetus on ettenähtud tagamaks hagejate osaliste kulude hüvitamine. Seega tuleb kuni 31.12.2021 makstavalt elatiselt, s.o 274 eurolt ja 273 eurolt maha arvestada ½ lapsetoetust, s.o 30 eurot. Tasutavaks elatiseks jääb 244 eurot ja 243 euro. Alates 01.01.2022 kehtivas elatise miinimumsumma suuruses on juba seadusandja arvestanud lapsetoetusega. Hagejate emale on laekunud perioodil 18.08.2021–18.01.2022 ühekordselt 16.09.2021 toimetulekutoetus 456,31 eurot. Nimetatud toetuse saamine ei vabasta kostjat oma ülalpidamiskohustuse täitmisest ega vähenda kuidagi hagejate igakuiseid vajadusi. Seetõttu nimetatud asjaoluga kohus elatise suuruse määramisel ei arvestanud. Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis on põhjendatud vähendada hageja II elatist alates 01.01.2022 15 % võrra kuni hageja I täisealiseks saamiseks (PKS § 101 lg 7 alusel). Seega on põhjendatud igakuise elatise suuruseks perioodil 01.01.2022–31.03.2022 hagejal I 213,44 eurot ja hagejal II 181,42 eurot. Alates 01.04.2022 on vastavateks summadeks 225,64 eurot ja 191,79 eurot. 3.
  2. Kohus viitas PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatule, samuti Riigikohtu praktikale asjades 3-21-21-15 ja 3-2-1-19-
  3. Kostja ei vabane laste ülalpidamisekohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks võimalik vangis olles üldse sissetulekut teenida. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavatele ka töötasu. Muude kui elatise nõuete olemasolu ei saa olla elatise vähendamise aluseks. 3.
  4. Kokkuvõttes rahuldas maakohus hagi osaliselt ja jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  5. Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse kummagi hageja kasuks väljamõistetud elatise osas, mis ületab 100 eurot. Kostja kordas maakohtu menetluses toodud seisukohti, et ta ei ole suuteline täitma elatise andmise kohustust PKS §-s 101 sätestatud ulatuses, kuna kannab karistust Tallinna Vanglas ja tema karistusaeg lõpeb 18.06.
  6. Kostja leidis, et nimetatu on mõjuv põhjus PKS § 102 mõttes. Kostja tõendas, et vanglal ei ole talle tööd pakkuda. Isegi sellise võimaluse olemasolu korral on vanglas saadav sissetulek kordades väiksem kui tavapärane töötasu väljapool kinnipidamiskohta. Kostjal puudub ka muu vara, mille realiseerimise arvel oma kohustust täita. Hagejate seaduslik esindaja ei andnud kohtule piisavat informatsiooni oma sissetulekute ja laste vajaduste kohta. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid hagejate ema mittetöötamise kohta perioodil oktoober 2021–veebruar
  7. Kostja taotles, et hagejate ema esitaks oma 4
(6)pangakontode väljavõtted alates 01.06.
  1. Hagejate ema esitas kontode väljavõtted alates 18.08.
  2. Kostja viitab Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 2-19-18082, mis käsitleb vanemate erineva sissetuleku ja varalise olukorra korral osalemist ülalpidamises vastavat vanemate sissetulekutele ja varalise seisundi proportsioonile. Maakohus ei ole täitnud nõuet analüüsida mõlema vanema sissetulekut, on lähtunud vaid hagejate ema seisukohtadest ja jätnud põhjendamatult kogumata kostja poolt taotletud tõendid (konto väljavõtted alates 01.06.2021). Pärast vanglast vabanemist on kostjal võimalik hankida piisavat sissetulekut laste ülalpidamise suurendamiseks vastavalt PKS sätestatule. Vastustaja seisukoht
  3. Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
  5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja suurema elatise kui 100 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Pooled ei vaidle maakohtu otsusega tuvastatud asjaolude üle (praeguse otsuse p 3.1.), mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
  6. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses jäänud maakohtus esitatud väidete juurde, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja varaline seisund, mis on põhjustatud kriminaalasjas väljamõistetud rahast ja vanglas viibimisest ning seetõttu mittetöötamisest, ei tingi elatise vähendamist alla maakohtu otsuses määratud suuruse. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja on end ise sellisesse olukorda pannud. Sellised asjaolud ei saa olla mõjuvaks põhjuseks ja anda alust PKS §-s 102 sätestatu kohaladamiseks. Kui ka kostjalt on kriminaalasjas välja mõistetud rahasummasid, on hagejate elatisnõude täitmine prioriteetsem. Ka võimalikus täitemenetluses rahuldatakse lapse elatisnõue esimeses järjekorras (TMS § 119 lg 1).
  7. Otsuse osalist tühistamist ei tingi ka asjaolu, et hagejad ei esitanud kostja nõutud hagejate ema arvelduskonto väljavõtteid juunist kuni 17.08.2021 kohta. Hagejate ema esitas kontode väljavõtted alates 18.08.2021 ja kohus pidas seda põhjendatult piisavaks. Nagu nähtub kostja 21.02.2022 seisukoha p-st 3 (dtl 134), soovis kostja nimetatuga tõendada, et laste ema sai juulis olulises ulatuses toetusi. Kostja on esile toonud, et tegemist on eluasemega seotud toetustega. Maakohus tuvastas ja võttis arvesse lastetoetuse. Eluasemetoetust ei ole alust elatise väljamõistmisel arvestada. Samuti ei annaks hagejate emale juunis ja juulis makstud toetused 5
(6)alust järelduseks, et hageja ema peaks maksma elatist suuremas proportsioonis kui kostja. Seetõttu ei oma arvelduskonto esitamine väiksemas ulatuses kostja nõutust asja lahendamisel määravat tähendust ega tingi maakohtu otsuse muutmist. Kostja pole selgitanud, mis osas on jätnud maakohus välja selgitamata hagejate tegelikud vajadused. Apellatsioonkaebus ei ole seetõttu nimetatud osas kontrollitav. Asjaolu, et hagejate ema ei tööta, ei anna alust elatise vähendamiseks alla maakohtu mõistetud määra. Hagejad võivad esile tuua ka sellised ülalpidamisvajadused, mis nende ema varalise seisundi tõttu seni täitmata on jäänud. 10. Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. 11. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt TsMS § 164 lg 1 kohaldamise kohta RKTKo 2-20-12105 p 21). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.