4-22-2933/30

4-22-2933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Apelleeritud kohtuotsus Kohtuistungi toimumise aeg Apellant Kohtuväline menetleja Kohtuistungil osalenud isikud Tallinna Ringkonnakohus

1. oktoober 2022, Tallinn 4-22-2933 eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kea Lemming Daniil Spirkovi väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Harju Maakohtu
2. augusti 2022 otsus
3. oktoober 2022 menetlusalune isik Daniil Spirkov (ik 39711170813) Politsei- ja Piirivalveamet – RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. augusti 2022 otsus muutmata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Daniil Spirkovile koostati
6. augustil 2022 väärteoprotokoll selle kohta, et ta pani toime KarS § 218 lg-le 1 vastava väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt süütas D. Spirkov
7. augustil 2022 Tallinnas XXX asuva hoone, tekitades X-le varalist kahju 1750 eurot. D. Spirkov peeti samal päeval kinni ning kohtuväline menetleja edastas väärteoasja materjalid menetlemiseks Harju Maakohtule, leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti. 4-22-2933
8. Harju Maakohus tegi
9. augustil 2022 otsuse, millega tunnistas D. Spirkovi süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 20 päeva aresti. Aresti kandmise alguseks luges kohus D. Spirkovi kinnipidamise aja, mis oli
10. august
11. Kohus vormistas ja kuulutas otsuse n-ö resolutiivotsusena, st ilma põhiosata.
12. D. Spirkov esitas
13. augustil 2022 maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles mõistetud aresti vähendamist. D. Spirkov kinnitas, et ta kahetseb tehtut ja sai pärast kuriteo toimepanemist aru, et tema tegu oli rumal. Ta andis end ise üles ja tegi menetlejatega koostööd. Tal ei kavatsenud õigusemõistmisest kõrvale hoiduda. D. Spirkovi sõnul ei ole ta pärast vanglast vabanemist
14. juunil 2021 kuni tema kinni pidamiseni
15. augustil 2022 peale selle väärteo rohkem väärega kuritegusid toime pannud. D. Spirkov märkis ka seda, et ta töötab ametlikult firmas XXX kullerina, tal on sissetulek ja ta püüab kustutada vanu võlgu. Samuti võib ta ära maksta kannatanu hagi 1750 eurot. D. Spirkov kinnitas, et ta on valmis tõestama, et midagi sellist rohkem ei juhtu ja ta hakkab elama normaalset elu.
16. Maakohus tegi põhistatud kohtuotsuse teatavaks
17. augustil
18. Kohus leidis, et D. Spirkovile ette heidetud tegu on tõendatud ja ta pani selle toime tahtlikult. Kohus märkis, et määruse tegemise ajaks oli tuvastatud, et süüdatud hoone omanikule on seoses tuvide surmaga tekitatud varalist kahju 1750 eurot. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et arvestab karistust kergendava asjaoluna D. Spirkovi puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus leidis, et D. Spirkovi karistusandmeid arvestades on põhjendatud tema karistamine arestiga. Kohus tõi välja, et D. Spirkovil on kuus kehtivat kriminaalkaristust ja ta on korduvalt kandnud karistust vanglas. Kehtivaid väärteokaristusi on D. Spirkovil
19. Viimane otsus on jõustunud alles
20. augustil 2022 ja sellega karistati teda KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahviga 100 eurot. Alates
21. aastast mõistetud rahatrahvide puhul puuduvad andmed rahatrahvide tasumise kohta. Kohus leidis, et kuna D. Spirkov on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole karistuse eesmärke rahatrahviga võimalik saavutada. Maakohus pidas D. Spirkovi süü suurust ja isikut arvestades põhjendatud karistuseks 20-päevast aresti. Kohus leidis, et karistust kergendav asjaolu õigustab aresti mõistmist maksimaalmäärast vähemas määras.
22. Pärast põhistatud kohtuotsust D. Spirkov oma apellatsiooni ei muutnud ega täiendanud. Ka kohtuväline menetleja ei esitanud kaebetähtaja jooksul apellatsiooni. 4-22-2933
23. Ringkonnakohus tegi
24. septembril 2022 määruse, millega võttis D. Spirkovi apellatsiooni menetlusse. D. Spirkov ei olnud märkinud, et on nõus väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu määras ringkonnakohus väärteoasja arutamisele kohtuistungil, kuid ei teinud apellatsioonimenetluse pooltele istungist osavõttu kohustuslikuks. Apellatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud ning ringkonnakohus arutas väärteoasja ilma apellatsioonimenetluse poolte osavõtuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. D. Spirkov on taotlenud apellatsioonis mõistetud aresti vähendamist. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) regulatsioonist tulenevalt on aga tekkinud olukord, kus D. Spirkovil sai maakohtu otsusega mõistetud arest enne kantud, kui ringkonnakohus sai üldse hakata väärteoasja arutama. D. Spirkov peeti väärteomenetluse raames kinni. VTMS § 205 lg 1 näeb ette, et kui isik oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ja kohus ei lükka kohtuotsuse täitmist seaduses toodud alusel edasi, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Samas annab väärteomenetluse seadustik maakohtule õiguse teha esialgu n-ö resolutiivotsus ja lisada selle põhjendused alles siis, kui mõni kohtumenetluse pooltest on teatanud soovist otsus vaidlustada. Maakohus tegigi nii. Lisaks pidi ringkonnakohus ootama ära kaebetähtaja lõppemise ja vene keeles esitatud kaebuse tõlke eesti keelde. Selle tulemusel oli D. Spirkovil karistust kantud enne, kui ringkonnakohus sai tema kaebuse menetlusse võtta. Kuna D. Spirkovil on arest kantud, ei saa ringkonnakohus enam lahendada küsimust, kas D. Spirkovi aresti tuleks vähendada. Samas ei näe menetlusseadustik ette ka võimalust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus apellatsiooni alusel väärteoasja arutades seisukoha, kas maakohtu mõistetud karistus on õiguspärane ja põhjendatud.
26. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Selliseid asjaolusid, mida kohus oleks pidanud arvestamata, kuid pole seda teinud, apellatsioonis välja toodud ei ole. 8.
27. D. Spirkov kinnitab kaebuses, et kahetseb tehtut. Ühtlasi märgib ta, et andis end ise üles ja tegi menetlejatega koostööd. Neid asjaolusid on maakohus otsuse tegemisel arvestanud. Kohus on otsuses märkinud, et arvestab karistust kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Otsusest nähtub, et arvestades süü suurust ja D. Spirkovi isikut iseloomustavaid andmeid, tulnuks maakohtu hinnangul karistada D. Spirkovit arestiga sanktsiooni ülemmääras, s.o 30päevase arestiga. Aresti ülemmäärast väiksemas määras, 20-päevase aresti mõistmist, õigustas just karistust kergendavate asjaolude esinemine. Seega on maakohus D. Spirkovi kahetsust karistusmäära üle otsustamisel arvestanud. 4-22-2933 8.
28. D. Spirkovi väide, et ta ei ole ta pärast vanglast vabanemist
29. juunil 2021 kuni tema kinnipidamiseni
30. augustil 2022 kuri- ega väärtegusid toime pannud, ei vasta tõele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et D. Spirkovit on enne praeguse väärteo toimepanemist karistatud lausa viie väärteo eest, mis on toime pandud pärast
31. juunit
32. D. Spirkovi karistusandmeid on maakohus tema isikut iseloomustava asjaoluna ka karistusmäära valikul arvestanud. 8.3 D. Spirkov kaebuses toodut, et tal ei olnud kavatsust õigusemõistmisest kõrvale hoiduda, tal on sissetulek ja ta töötab ametlikult firmas XXX kullerina, ei pea ringkonnakohus asjaoludeks, millest tulenevalt oleks olnud põhjendatud D. Spirkovile kergema karistuse mõistmine.
33. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt