Obsah (5)

§ 199§ 218§ 65§ 68§ 74

1-22-3485 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-3485 Kohtukoosseis Kohtunikud Inna Ombler, P

§ 199lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.

juuni 2022.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Aleksei Ponomarjov – isikukood: 38008010356, emakeel vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, viibib Tallinna vanglas, varem kriminaalkorras karistatud Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksei Ponomarjov RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksei Ponomarjovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Aleksei Ponomarjovi süüdistatakse kokkuvõtlikult selles, et ta pani tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes järgnevas.

1 1-22-3485 Isikuna, keda on 05.07.2021 Põhja Prefektuuri poolt karistatud

§ 218

lg 1 - 251 alusel väheväärtusliku vallasasja varguse katsete toimepanemise eest (teod 24.05.2021 ja 25.05.2021), varastas uuesti ja süstemaatiliselt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.03.2022 kella 16:29 ajal Tallinnas XXX asuvas X AS-ile kuuluvas X kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X AS-ile kuuluvaid kaupa kokku summas 156,90 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest, tekitades vargusega varalist kahju X AS-ile summas 156,90 eurot; samuti 25.03.2022 kella 11:10 paiku Tallinnas XXX asuvas X AS-ile kuuluvas X kaupluses varastas kaupa kokku summas 327,90 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest, tekitades X AS-le varalist kahju summas 327,90 eurot; samuti 09.04.2022 kella 09:37 paiku Tallinnas YYY asuvas C AS-ile kuuluvas C kaupluses varastas C AS-ile kuuluvat kaupa kokku summas 923,28 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest, tekitades C AS-ile varalist kahju summas 923,28 eurot; samuti 11.04.2022 kella 08:55 paiku Tallinnas aadressil YYY asuvast C AS-ile kuuluvast kauplusest püüdis varastada C AS-ile kuuluvaid kaupa kogusummas 491,83 eurot, asetas need endale kotti, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. A. Ponomarjovi poolt jäi tegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele; samuti 13.04.2022 kella 18:19 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvast X-st varastas Q AS-ile kuuluvat kaupa kokku summas 7,70 eurot, millega väljus X-st, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi A. Ponomarjovi poolt tema tahtest mitte olenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup on tagastati X-le rikkumata kujul; samuti 13.04.2022 kella 15:57 paiku Tallinnas XXX asuvas W OÜ-le kuuluvas W kaupluses varastas W OÜ-le kuuluvat kaupa kokku summas 246,97 eurot, millega möödus kassadest ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata; samuti 16.04.2022 kella 10:00-13:00 vahel Tallinnas, XXX asuvas T OÜ-le kuuluvas TTT lemmikloomapoes varastas T OÜ-le kuuluvat kaupa kokku summas 1626,25 eurot, millega möödus kassast ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest, millega tekitas T OÜ-le varalist kahju; samuti 19.04.2022 kella 12:01 ajal Tallinnas aadressil XXX B baaris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil baaripukil asuvast õlakotist kannatanule G kuuluva Lenovo sülearvuti hetkeväärtusega 600 eurot ja lahkus baarist, tekitades varalist kahju kannatanule. MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas 16. juuni 2022. a otsusega A. Ponomarjovi lühimenetluses süüdi süstemaatiliselt toimepandud varguses

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.10.2021.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 11.04-12.04.2022, 13.04-14.04.2022 s.o 4 päeva karistuse hulka. Karistusaja alguseks lugeda 19.04.2022, millest alates kuulub kandmisele 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 A. Ponomarjovilt mõisteti välja X AS kasuks 484,80 eurot; C AS kasuks 923,28 eurot; G kasuks 600 eurot; W OÜ kasuks 246.97 eurot. 2 1-22-3485 2.2 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:

1. Apellatsiooni maakohtu otsusele esitas süüdistatav A. Ponomarjov, kes palub muuta Harju Maakohtu otsust karistuse osas. 3.1 Süüdistatav palub temale mõistetud lõplik karistus (liitkaristus) 1 aasta 5 kuud 26 päeva jagada osadeks, mõistes osa karistusest reaalse vangistusena ja osa tingimisi. Süüdistatava selgitab, et tema poolt toime pandud kuriteod on seotud tema sõltuvusega (narkootikumidest). Süüdistatav leiab, et tema sõltuvus on krooniline haigus, mida on võimalik ravida. Apellandi arvates võimaldaks tingimisi karistus tema üle järelevalvet, mis stabiliseeriks ja distsiplineeriks teda. Tal on motivatsioon olla kaine oma pere, s.o naise ja poja pärast, kellele on vaja meest ja isa. Apellant esitas väljaspool apellatsioonitähtaega 05.10.2022 avalduse, milles märkis, et palub võimalust esitada apellatsioonile täiendavaid lisasid ja materjale 14 päeva jooksul (lisasid ringkonnakohtule esitatud pole). KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kolleegium leiab üksmeelselt, et praeguses asjas ongi tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, kuna selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja A. Ponomarjovile mõistetud karistuse muutmiseks. 7.

§ 199

lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus tuvastas, et A. Ponomarjov pani süstemaatilise vargusena kvalifitseeritavad kaheksa tegu toime katseajal. Harju Maakohtu otsusega 11.10.2021 karistati A. Ponomarjovi vangistusega 10 kuud, mis jäeti

§ 74alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud.

3 1-22-3485 Maakohus osutas, et kuna A. Ponomarjov jätkas kuritegude toimepanemist pärast eelnimetatud otsust, pole katseaeg motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus luges kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamist ja kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohus märkis, et perekonna ja väikese lapse olemasolu ei mõjutanud A. Ponomarjovi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning vargustest on kujunenud tema jaoks sissetuleku teenimise viis. Kohus leidis, et kuigi süüdistatav lubab minna sõltuvusravile, nähtub materjalidest, et A. Ponomarjovile on juba soovitud pakkuda SA Viljandi Haigla poolt ravi, kuid teda ei saadud kätte. Kohus märkis sedagi, et A. Ponomarjov on varem kandnud reaalset vangistust, kuid ka see pole motiveerinud teda käitumist muutma. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kergema karistusena rahalist karistust A. Ponomarjovile mõista ei saa ning tuleb mõista reaalne vangistus 1 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. 8. Apellant taotleb temale mõistetud liitkaristuse 1 aasta 5 kuud 26 päeva jagada osadeks, mõistes osa karistusest reaalse vangistusena ja osa tingimisi. Kolleegium osutab, et

§ 74

lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lg 2 sätestatule. Maakohus ongi käesolevas asjas vastavuses osutatud sätetega liitkaristuse mõistnud. Kuivõrd A. Ponomarjov pani teod toime katseajal, tuli kohtul

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 8 kuud vangistust, Harju Maakohtu 11.10.2021.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest arvati

§ 68alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg.

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud asjas karistuse mõistmisel, sh liitkaristuse moodustamisel, materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendanud karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Seega asub kolleegium seisukohale, et A. Ponomarjovile mõistetud karistuse muutmiseks puuduvad seaduslikud alused.
2. Apellatsioonimenetluse kuludest ringkonnakohut ei ole teavitatud.
3. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et A. Ponomarjovi apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4