Obsah (5)

§ 120§ 2§ 121§ 44§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1252 Määruse kuupäev 13. juuni 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks rajada vangla

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas
2. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette seda, et vangla keeldub S ja E hoonete vahele kasside ning koerte jaoks aia, hoone või varjupaiga rajamisest. J. Kolesnikov märgib, et loomadega suhtlemine kasvõi kord nädalas on tervisele hea ja aitab muuta inimest paremaks. Eelnev aitab kaasa vangistusseaduse (VangS) § 6 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele ja kinnipeetavate lahkemaks ja inimlikumaks muutumisele. Kaebaja märgib, et vanglas on pakutud koerateraapiat, aga seda ainult narkootikumidest sõltuvuses olevatele isikutele. Arvestades seda, et vanglasse toimetatakse joobes isikuid kainenema, kes kõnnivad mööda vanglat ringi, siis ei ole vangla enam selline kinnine asutus, kuhu teistele pääsu pole. Kaebaja märgib, et esitas vangale taotluse loomade jaoks koha rajamiseks, kuid vangla vastas talle eitavalt, käsitledes seejuures tema pöördumist ekslikult märgukirjana. Kaebaja esitas seejärel vanglale vaide, mis tema hinnangul talle õigusvastaselt tagastati. Seega on ta kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi korras esindaja määramise taotlused. 3-22-1252
3. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
4. juunil 2022 kohtule kaebaja vanglale esitatud pöördumise (registreeritud
5. veebruaril 2022 nr-ga 2-3/329-1), Tartu Vangla
6. märtsi
7. a vastuse nr 2-3/329-2, kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud
8. märtsil 2022 nr-ga 1-11/128-1) ja Tartu Vangla
9. mai
10. a otsuse nr 1-11/128-2, millega vaie tagastati. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib käesolevas asjas esitada kohtule kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on see, et kohus kohustaks Tartu Vanglat rajama vangla territooriumile kasside ja koerte jaoks aia, hoone või varjupaiga. Kaebaja hinnangul aitab loomadega tegelemine kaasa vangistuse eesmärkide saavutamisele. 4. Kohus leiab, et olenemata asjaolust, kas vangla kvalifitseeris õigesti kaebaja pöördumise märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes märgukirjaks ning kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

5.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6. Kaebaja soovib, et kohus teeks Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks vanglal rajada enda territooriumile kasside ning koerte jaoks aed või hoone, et kinnipeetavatel oleks võimalik loomadega tegeleda. Kohus märgib, et kasside ja koertega tegelemise positiivses mõjus inimesele ei saa ilmselt kahelda, kuid vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lõikele 1 võib isik siiski nõuda üksnes sellise haldusakti andmist või toimingu tegemist, mis puudutab tema õigusi ja milleks avaliku võimu kandja on kohustatud. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust pidada vangla territooriumil loomi (kasse ja koeri), et kinnipeetavad saaksid nendega tegeleda. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus eeltoodut ka nõuda (

§ 44lg 1).

Kuigi vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1), siis korraldavad vangistuse täideviimist Justiitsministeerium ning vanglad ja seda eelkõige läbi individuaalse täitmiskava koostamise, õppimise, töötamise ja vanglavälise suhtlemise võimaldamise ning läbi tingimisi enne tähtaega vabastamise ja kriminaalhoolduse (vt L. Madise jt, Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2009, lk 34). Kaebajal puudub seega nõudeõigus vangistuse täideviimiseks endale meelepärasel viisil ja endale sobivate tegevuste läbi. Kohus märgib lisaks, et eelnevat arvestades tuli vanglale esitatud kaebaja pöördumist nr 2-3/329-1 käsitada pigem märgukirjana, samuti saab vanglaga nõustuda, et kaebajal puudus käesolevas asjas vaideõigus ning tema vaie tuli tagastada haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kaebajal puudub subjektiivne õigus konkreetse sisuga vastuse saamiseks vanglalt. Vangla on kaebaja pöördumise sisuliselt läbi vaadanud ja oma seisukoha sellele kujundanud. Seega ei ole kaebaja õigust menetlusele eiratud. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks. 2 3-22-1252 7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus jätab seetõttu taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja palub määrata endale riigi õigusabi korras kohtumenetluseks esindaja. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109, 3-21-184, 3-21-286 jne). Ka selles asjas on kaebaja suutnud vanglale esitada arusaadavad pöördumised ning ta on võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3