← Eesti

4-22-1720/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Lepinguline kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Viru Maakohus

  1. september 2022 Jõhvi kohtumaja 4-22-1720 Deniss Minzatov Pinnasepuhastuse OÜ kaebus Keskkonnaameti 5.05.2022 otsusele väärteoasjas nr 940021000682 Pinnasepuhastuse OÜ, registrikood 14291194, asukoht: Peterburi tee 2f, Tallinn, e-post rein@rtsinfra.eu, aldren@insenerehitus.ee vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper, AB Tepper ja Partnerid e-post kristina@tepper.ee Keskkonnaamet, Roheline 64, Pärnu, e-post info@keskkonnaamet.ee VTMS § 120, § 132 p 3, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS:
  2. Rahuldada Pinnasepuhastuse OÜ kaebus ning tühistada Keskkonnaameti 5.05.2022 otsus väärteoasjas nr
  4. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 940021000682 Pinnasepuhastuse OÜ poolt jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.
  5. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 940021000682 Pinnasepuhastuse OÜ poolt jäätmeseaduse § 120 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
  6. Jätta menetluskulud riigi kanda. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Pinnasepuhastuse OÜ-le, tema kaitsjale ja Keskkonnaametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kohtu kantseleis kättesaadav 14 päeva möödumisel kassatsiooniteate esitamisest. 1 Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana ning see jõustub kohtumenetluse poolte poolt otsuse lõpposa kättesaamisest seitsme päeva möödumisel. Kassatsiooniteate esitamise korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 5.05.2022 tegi kohtuväline menetleja – keskkonnaamet otsuse, millega karistas Pinnasepuhastuse OÜ-d (edaspidi ka kaebaja) rahatrahviga 3200 eurot ja 1300 eurot jäätmeseaduse § 120-1 lg 2 ja § 120 lg 2 alusel juriidilise isiku poolt loa nõuete rikkumise ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest. Kohtuvälise menetleja otsuse (ja väärteoprotokolli) järgi ajavahemikul 1.01.2021 kuni 1.04.2021 Pinnasepuhastuse OÜ seaduslikud esindajad A. A. ja R. K. ei taganud Ida-Virumaal, Lüganuse vallas Väikekaasiku kinnistul saastunud punnase ja süvenduspinnase ladustamist vastavalt keskkonnaloas nr KL-507832 sätestatud kogusele. Lubatud oli maksimaalselt 15063 m3, kuid 1.04.2021 Väikekaasiku kinnistu eeltöötlusplatsil oli üheaegselt ladustatud saastunud pinnast ja süvenduspinnast kokku 26,3701 m3 ehk 8,37 m3 rohkem kui lubatud. Samuti nemad kui Pinnasepuhastuse OÜ seaduslikud esindajad ei taganud ajaperioodil 1.01.20201.04.2021, et tööprojekti raames oleks toimunud jõevoolusängist ja neid ümbritsevatelt aladel välja kaevatud saastunud pinnase ja süvenduspinnase täpse koguse pidev arvestus, millega seoses 2020.a kohta esitatud jäätmearuandes näidatud Väikekaasiku eeltöötlusplatsil ladustatud saastunud pinnase ja süvenduspinnase jäätmekoodiga 17 05 05* kogus 22 865,40 t/a oli hinnanguline. Menetlusaluse isiku esindaja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub tühistada otsus ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu või avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kaebuse põhjenduste järgi väärteoprotokollist ei selgu 1.01 kuni 1.04.2021 eeltöötlusplatsil üheaegselt ladustatud jäätmete kogus. Sellest nähtub vaid, et saastunud pinnast ja süvenduspinnast oli 8,37 m3 rohkem, kui lubatud. Kui lubatud oli max 14063 m3, siis ladustatud oli 14071,37 m
  7. Seejuures 8,37 m3 jääb mõõtemääramatuse piiridesse. Vaatamata sellele väärteoprotokollis on märgitud, et üheaegselt oli ladustatud +/- 26,3701 m
  8. Märk +/- tähendab, et konkreetset kogust ei ole kindlaks tehtud ja kogus on antud vahemikuna -26,3701 kuni +26,
  9. 26,3701 m3 on ligikaudu 26 m3 , mis on suurimast lubatud kogusest väiksem. Kui +/- 26,3701 m3 on ligikaudne kogus ja märk +/- tähendab mõõtemääramatust või mõõteviga, on selle suurus teadmata. Seega võib kogus +/- 26,3701 m3 jääda lubatu piiridesse. Lubatud kogust ületava koguse teokirjelduse faktilise asjaoluna väärteoprotokollis kajastamata jätmine (ebaõige kajastamine) välistab menetlusaluse isiku karistamise lähtudes üksnes väärteoprotokollis märgitud asjaoludest. Kohus on kaebuse lahendamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Esineb õigusvastasust välistab asjaolu. Saastunud pinnas oleks kujutanud jõesängis (või jõe kaldal) loodusele suuremat ohtu kui ladustatuna selleks spetsiaalselt ehitatud eeltöötlusplatsile ning eeltöötlusplatsile veeti pinnas, et vältida sellest tulenevat võimalikku keskkonnareostuse ohtu. Keskkonnareostuse ohu vältimise kohustused on vähemalt sama olulised kui eeltöötlusplatsil pinnase ladustamise koguse nõude järgimise kohustus. Menetlusalune isik ei ole eiranud jäätmealase arvestuse pidamise korda. Nõudeid, mille eiramist on menetlusalusele isikule ette heidetud, seadusest ei tulenenud. Jäätmeseaduse § 116 lg 2 ega § 28 lg 1-1 ei kohusta arvestuse pidamiseks mõõtma „täpset“ kogust. Tavapärane on mahtude 2 määratlemine visuaalse hindamise meetodil. Ei oma tähtsust, kas visuaalselt sai pinnase kogust mõõta ja isegi kui see omaks tähtsust, ei saa väita, et selline mõõtmine ei saa toimuda visuaalse hindamise teel. Täpse mõõtmise kohustus ei tulene ka raamdirektiivist 2008/98/EÜ (art 35 lg 1 jt). Kuna reostunud pinnase kogused olid hinnatud ja arvestus toimus visuaalse hindamise meetodil, siis sellega arvestuse pidamise kohustus oli täidetud. Sõltumata ladustatud pinnase kogusest ei kujutanud see ohtu keskkonnale. Alternatiivselt palus kaebaja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas oma kirjalikus vastuses kaebusele, et on osaliselt nõus kaebusega ja palub rahuldada kaebus osaliselt, s.o üheaegselt ladustatud saastunud pinnase koguse ületamise osas jäätmeseaduse § 120-1 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumises. Muus osas aga palus jätta kaebus rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Keskkonnaamet tunnistab, et väärteoprotokolli koostamisel on väärteo lühikirjelduses sisse tulnud viga ja tegelikult mõõdetud ja ladustusalal olev kogus, s.o 38310,0258 m3 ei kajastu. Selle faktilise asjaolu väärteoprotokollis kajastamata jätmine välistab menetlusaluse isiku karistamise. Kuna seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada, nõustub keskkonnaamet kaebusega ja selles osas tuleb otsus tühistada. Mis puudutab pinnase täpse koguse pideva arvestuse pidamise kohustuse rikkumist, siis selles osas on, kohtuvälise menetleja arvates, otsus õige. Asjaolu, et menetlusalune isik üritas keskkonnaohu vältida ei tähenda, et ta ei pidanud tööprojekti raames välja kaevatud saastunud pinnase ja süvenduspinnase üle pidevat arvestust pidama, kuna vastav kohustus tuleneb jäätmeseaduse § 116 lg-test 2 ja
  10. Arvestuse pidamine tähendab, et jäätmevaldaja teab täpselt, millisel ajahetkel ja kui palju tema valduses jäätmeid on või tekib. Seadus ei näe ette hinnangulist arvestuse pidamist. Väheusutav on, et ladustatud jäätmete visuaalse hindamise meetodil saab koguseid mõõta. Visuaalne hindamine on pigem suunatud materjali kvaliteedi või konsistentsi/omaduste hindamiseks. Ettevõte kohustus oli jälgida, et eeltöötlusplatsil üheaegselt ladustatud jäätmete kogus oleks kooskõlas kehtiva keskkonnaloaga. Vahendeid ja viisi, kuidas ladustatud jäätmete koguseid mõõta, on loa andja jätnud ettevõtte enda valida. 2020.a lõpu seisuga oli Väikekaasiku eeltöötlusplatsil ladustatud 22500 tonni ohtlikke aineid. Eeltöötlusplatsile ladustatud pinnase kogus oli hinnanguline. Keegi tunnistajatest ei osanud täpselt öelda, kes selle koguse jäätmearuandesse pani ega ka seda, kuidas see kogus saadi. Samuti ei suutnud keegi tunnistajatest ega menetlusaluse isiku esindajatest selgitada, kuidas ladustatud ohtlike jäätmete hinnanguline arvestamine andis jäätmearuandes täpse numbri, kui eeltöötlusplatsil ladustatud reostunud pinnase kogus ei olnud ettevõtte poolt kaalutud ega mõõdetud. Eeltöötlusplatsile üheaegselt ladustatavate ohtlike jäätmete maksimaalse koguse määramine oli oluline, et vältida olukorda, kus jäätmeid ei suunata jäätmekäitluskohast edasi lõplikuks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, vaid jäetakse jäätmekäitluskohta pikaks ajaks seisma ning sellega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. Isegi kui jaatada, et rikkumine pandi toime kaudse tahtlusega, ladustatud pinnase puhul oli tegemist ohtlike jäätmetega, mille osas on põhjendatud kõrgendatud nõudmiste esitamine ja keskmisest rangem nõuete täitmise tagamine. On suur vahe, kui laoplatsil on ehitus-lammutusjäätmeid või samas koguses naftasaadustega reostunud pinnast. Seega isegi kui reaalseid negatiivseid tagajärgi pole tekkinud, on karistuse määramine põhjendatud ja selles osas tuleb otsus jätta muutmata. (tl 139) 3 UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD Pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus on kaebust lahendanud toimiku materjalide põhjal. JäätS § 1201 lg 2 rikkumine Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et menetlusalusel isikul oli vastav keskkonnaluba (nr KL507832, väljastati 17.06.2020) ning see hõlmas ka jäätmete käitlemist. Selle alusel toimus Purtse jõe ja Kohtla jõe voolusängist ja ümbritsevatelt aladelt välja kaevatud põlevkiviõli ja fenoolidega saastunud pinnase ladustamine Väikekaasiku kinnistul. Sel eeltöötlusplatsil toimuski pinnase eeltöötlemine. Keskkonnaloa järgi oli nõutav, et üheaegselt ladustatakse eeltöötlusplatsil saastunud pinnast ja süvenduspinnast kokku maksimaalselt 22500 tonni ehk 14063 m
  11. Kaevatva otsuse järgi see piirmäär oli menetlusaluse isiku poolt ületatud. Samas, nõustus kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele (KoTo lk 139), et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud teokirjelduse järgi ei ole võimalik hinnata, palju saastunud pinnast ja süvenduspinnast eeltöötlusplatsil ikkagi oli. Nähtub vaid, et pinnast oli kokku +/- 26,3701 m3 , mis on 8,37 m3 rohkem kui lubatud. Nagu kohtuvälise menetleja esindaja ise tunnistab, väärteoprotokolli koostamisel on väärteo lühikirjelduses sisse tulnud viga ja tegelikult mõõdetud ja ladustusalal olev kogus, s.o 38310,0258 m3 selles ei kajastu. Tõepoolest, väärteoprotokollis ja otsuses olevad numbrid (+/- 26,3701 m3 , mis on 8,37 m3) ei võimalda tuvastada, et pinnase maksimaalselt lubatud kogus oleks ületatud ja mil määral. Tunnistaja J. A.’i ütlustes (kohtuvälise menetleja toimiku lk 243) on vastav number (38310,0258 m3) küll olemas, kuid väärteoprotokollis ega otsuses seda teokirjelduse all ei nähtu. Kohus on omakorda seotud süüdistuse piiridega ja faktiliste asjaoludega, mis on kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolliga paika pandud. Seetõttu tuleb sedastada, et jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused puuduvad, mistõttu selles osas menetlus tuleb lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. JäätS § 120 lg 2 rikkumine Menetlusalusele isikule heideti ette ka jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumist ning kohtu arvates selle rikkumise toime panemine on toimiku materjalidega tõendatud. Väärteoprotokolli teokirjelduse järgi ajavahemikul 1.01.2020 kuni 1.04.2021 A. A. ja R. K., olles alates 2017.a Pinasepuhastuse OÜ seaduslikud esindajad, ei taganud, et tööprojekti „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse õhtustamine“ raames oleks toimunud jõevoolusängist ja neid ümbritsevatelt aladelt välja kaevatd saastunud pinnase ja süvenduspinnase täpse koguse pidev arvestus, seoses millega 2020.a kohta esitatud jäätmearuandes näidatud Väikekaasiku eeltöötlusplatsil ladustatud pinnase ja süvenduspinnase jäätmekoodiga 17 05 05* kogus 22865,40 t/a oli hinnanguline. Sellega rikkusid nad JäätS § 116 lg-t 2, mille kohaselt keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodupidamised, on JäätS § 28 lg-s 11 sätestatud järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taasklasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sh korduskasutusek ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Õiguskuuleka käitumise korral oleks A. A. ja R. K. pidanud korraldama jõevoolusängist ja neid ümbritsevatelt aladelt välja kaevatud ja eeltöötlusplatsil ladustatud saastunud pinnase ja süvenduspinnase koguse pideva arvestuse pidamise (nt kaaluda või mõõta). Nad olid keskkonnaloas pandud nõuetega kursis ja said igakuiselt ülevaate Väikekaasiku kinnistul toimuva 4 kohta ning pidasid võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist või vähemalt möönsid seda. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et A. A. ja R. K., kui Pinnasepuhastuse OÜ juhatuse liikmete ehk seaduslikke esindajate pädevuses oli ettevõte tegevuse igapäevane juhtimine, sh pidid nad jälgima, et ettevõte tegutseks kooskõlas väljastatud keskkonnaloaga ja seaduse nõuetega. Toimikus olevad tõendid kinnitavad, et nad ei täitnud jäätmehoolduse nõudeid, nimelt ei taganud faktilist seisukorda kajastavat arvestust käideldud jäätmete hulga ehk koguse üle. Seda kinnitavad eelkõige alljärgnevate tunnistajate ütlused. Tunnistaja K. L. ütluste järgi keskkonnaloa kontrolli teostamise käigus kinnitasid projektijuht T. K. ja objektijuht V. R., et nad ei mõõtnud pinnase kogust, mis eeltöötlusplatsil on, kuna neile oli vaid ette andud ala, mida nad pidid korda tegema ja maht oli töövõtja risk. Jäätmearuandes näidatud ladustatud koguste ja dokumentatsiooni kohta kontrollil täpseid vastuseid ei saanud (kohtuvälise menetleja toimiku lk 2). Sama info nähtub objekti kontrollimise protokollist nr 1105185 (tl 3). Tunnistaja K. K. ütluste järgi keskkonnaloa andmise korralduses juhiti loa omaja tähelepanu, et ta peab oma jäätmekäitlusalases tegevuses lähtuma jäätmeseadusest. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“, milles on välja toodud seadusest tulenevad kohustused keskkonnaloa omajale, sh et jäätmete koguste üle tuleb pidada arvestust (tl 228) . Tunnistaja T. K. ütluste järgi töötab ta Pinnasepuhastuse OÜ-s ja pidi jälgima nõuete täitmist selle projekti raames. Ta teab, et eeltöötlusplatsil tohib ladustada üheaegselt kuni 22500 tonni (14063 m3) saastunud pinnast. Jäätmearuande koostamisega tegeles alltöövõtja Kobras AS, kelle esindajaks oli E. K. Kes pidi vahetult tegelema jäätmearuandega Kobras AS poolt tunnistaja ei tea. Jäätmearuandesse kantud ladustatud reostunud pinnase numbri kohta ei tea ta midagi, kuna ei tegelenud jõest välja kaevatud pinnase kaalumisega või mõõtmisega. Kes tegeles jäätmearuandega ei tea. Ei ole ladustatud pinnase kogust mõõtnud, kuna puudus vajadus. Üritasime keskkonnaohtu vältida. Eeldasime, et saame veoloa, et saaks (pinnast) Hollandisse viia, veoluba on viibinud siiamaani ja nüüd on ära äheldud. Keskkonnaohu vältimiseks oli vaja reostunud pinnast jõest välja võtta (tl 250). Tunnistaja V. R. ütluste järgi teadis ta, et eeltöötlusplatsile ladustatud reostunud pinnase maht ületab keskkonnaloaga lubatud kogust. Jäätmearuande esitamisega tegeles Kobras AS, kuid kes täpselt nende poolt on sisestanud andmed süsteemi, ei oska öelda. Reostunud pinnase arvestus toimus visuaalse hinnangu alusel. Mahu, kaalu ei teadnud, kuna ei olnud vajadust kaaluda. Visuaalset hinnangut tegid tunnistaja ise, T. K. töövõtja esindajana, E. K., Pinnasepuhastuse OÜ juhatuse liikmed R. K. ja A. A., ministeeriumi esindaja R. J. ja järelevalve poolt Sweco EST OÜ ja PP Ehitusjärelevalve OÜ esindaja. Kõik teadsid, et eeltöötlusplatsile ladustatud jäätmete kogus ületab lubatud kogust (tl 252). Tunnistaja E. K. kinnitas, et Kobras AS oli alltöövõtja antud lepingus. Kuna Pinnasepuhastuse OÜs puudus pädev isik jäätmearuande esitamiseks pidi Kobras AS avama jäätmearuande ja selgitama, mida on vaja täpselt täita. Tunnistaja eeldas, et Kobras AS pöördus SavaClean poole andmete koguse täpsustamiseks, mis nemad Pinnasepuhastuse OÜ poolt vastu võtsid ja Kobras AS juba täitis antud osa vastavas Pinnasepuhastuse OÜ jäätmearuandes. Ülejäänud andmete osas selgitas Kobras AS nende tähendust Pinnasepuhastuse OÜ esindajatele ja ise ei ole korraga ladustatud 5 jäätmete kogust sisestanud. M. P. tegeles andmete sisestamisega ühe lahtri piires ehk väljaminevate jäätmete kogustega. Tunnistaja ei tea isikut, kes vastutas pinnase koguse hindamise/mõõtmise eest (tl 274). Tunnistaja M. P. kinnitas, et Kobras AS on tegelenud Pinnasepuhastuse OÜ-le keskkonnaloa taotluse koostamisega. Pinnasepuhastuse OÜ andis tunnistajale volituse kõikidele infosüsteemis tehtavatele toimingutele. Ladustatud pinnase kogused tunnistajale teada ei olnud ja ta ei mäleta, kes täpselt vastavad kogused jäätmearuandesse sisestanud on. Ladustatud jäätmete koguste mõõtmiste kohta ei tea tunnistaja midagi (tl 277). Tunnistaja T. M. (Kobras AS geoloog) ütluste järgi ei tegelenud ka tema reostunud pinnase kaalumisega ega mõõtmistega. M. P. ega E. K. ei edastanud mingit infot seoses Pinnasepuhastuse jäätmearuandega ja eeltöötlusplatsil ladustatud reostunud pinnase kogustega (tl 280). Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja A. A. ütluste järgi ei teadnud ta, et reostunud pinnase kogus ei vasta loas toodud kogustele. Ei oska nimetada konkreetset isikut, kes oleks vastutanud ja jälginud, et Väikekaasiku kinnistul toimunud tegevused oleks kooskõlas väljastatud keskkonnaloaga. Kobras AS ülesandeks oli lubade taotlemine ja vormistamine, ei ole kindel, et Kobras AS pidi esitama ka jäätmearuanded. Jäätmearuande esitamisest ta ise ei tea midagi, ei tea, kes sisestas andmeid jäätmearuande esitamisel. Teab, et reostunud pinnase kogused hinnati visuaalselt, aga kust see number tuli ta ei tea. Eeltöötlusplatsile keegi midagi enam juurde ei toonud ega plaani ka edaspidi tuua (tl 284-285). Menetlusaluse isiku teine seaduslik esindaja R. K. kinnitas, et ta on vastava keskkonnaloaga tutvunud. Konkreetset isikut, kes vastutaks selle eest, et eeltöötlusplatsile ladustatud saastunud pinnase kogus oleks kooskõlas keskkonnaloaga, ei olnud. Pinnase koguse hindamine oli hinnanguline, kuna ei olnud võimalik täpne kogus mõõta, kuna pinnas oli märg. Ei ole 100% kindel, et jäätmearuande esitamine oli nende (Pinnasepuhastuse OÜ) kohustus, pigem ei olnud (tl 288). Samuti 22.04.2021 objekti vaatlusprotokollist nr 1105185 nähtuvalt vaatluse juures viibinud projektijuht T. K. ja objektijuht V. R.’a sõnul ei ole nad mõõtnud kogust, mis ladustusplatsil on. Nende sõnul on pinnase maht töövõtja risk. Pinnasepuhastuse OÜ esindaja A. A. 12.05.2021 vastusest selgub, et kuna pinnase väljakaeve toimub jõesängist, kuhu ligipääs on oluliselt raskendatud, siis pinnase mõõtmist ja analüüsimist eraldi ei toimunud ja jäätmearuande kohased kogused hinnangulised. Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajavahemikul 1.01.2020 kuni 1.04.2021 menetlusalune isik on teostanud vaid visuaalset kontrolli Lüganuse vallas, Lüganuse alevikus Väikekaasiku kinnistul asunud eeltöötlusplatsile kogunenud pinnase koguse (kaalu) üle. Tunnistajate L., K., R., K., aga ka menetlusaluse isiku seadusliku esindaja A. ütlused kinnitavad, et mingit muud mõõtmist peale visuaalset hindamist ei teostatud, kuigi menetlusalusel isikul, kui keskkonnaloa omanikul ja jäätmete käitlejal oli vastav kohustus olemas, nimelt kohustus pidama arvestust käideldud jäätmete hulga kohta. 6 Kohus ei nõustu siinkohal kaebuses avaldatud arvamusega, et selliseid nõudeid, mille eiramist otsuses on ette heidetud, seadusest ei tulenenud. Nii enne kui pärast 15.05.2021 kehtinud redaktsioonis näeb JäätS § 120 lg 1 ette vastutuse jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest. Tõepoolest 15.05.2021 on muutunud JäätS § 120 lg 1 sõnastus ning kui enne seda oli selle paragrahvi pealkirjas viidatud üldiselt vastutusele jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest („Jäätmete teke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine“), siis uues redaktsioonis viitab see otsesõnu vastutusele jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest („Jäätmete teke vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine“). Vastavalt muutunud on ka § 120 lg 1 sõnastus. Kui varasemas redaktsioonis oli see, et „Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladustamise eest väljaspool jäätmekäitlus kohta – karistatakse …“, siis uue redaktsiooni järgi „Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete, sealhulgas jäätmete üleandmise kohustuse või üleandmise nõuete, või jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest – karistatakse …“. Samas ei tähenda see, et enne 15.05.2021 jõustunud seadusemuudatuse tegemist ei olnudki jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine § 120 lg 1 järgi karistatav. Nii enne kui pärast 15.05.2021 kehtinud redaktsioonis näeb see säte vastutuse jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest. Pärast muudatuste tegemist oli lisandunud vaid konkreetne viide mõnedele jäätmehoolduse nõuetele (mille rikkumine on karistatav), milleks on jäätmete üleandmise kohustus ja nõuded, aga ka jäätmealase arvestuse pidamise kohustus. Samas ei tähenda see, et varem jäätmealase arvestuse pidamise kohustust jäätmekäitlejal ei olnud või et see ei oleks hõlmatud jäätmehoolduse nõuetega. JäätS § 120 lg 1 puhul on tegemist viitelise normiga ehk siis jäätmehoolduse nõuded kui sellised sisalduvad sama seaduse teiste sätete all. Kohtuväline menetleja on viidanud väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses JäätS § 116 lg-le 2 ja 3 ning § 28 lg-le 1-1, milles peavad sisalduma vastavad jäätmehoolduse nõuded, mille vastu menetlusalune isik eksinud on. Seega tuleb vaadata, millised need jäätmehoolduse nõuded on ja kas nende hulka kuulub ka jäätmete koguse/hulga üle arvestuse pidamise kohustus. Vaadates seaduse erinevaid redaktsioone selgub, et jäätmeseaduse § 116 („Jäätmete kohta arvestuse pidamine“) lg-st 2 tulenes jäätmete kohta arvestuse pidamise kohustus nii kuni 15.05.2021 kehtinud redaktsioonis, kui ka pärast seda. Vanas redaktsioonis kehtis see nõue vormis, et „Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama, võttes arvesse käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut, pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta.“ Alates 15.05.2021 hakkas see säte kehtima uues redaktsioonis: „Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 1-1 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta“. Ehk siis sisult regulatsioon on jäänud samaks (lisandus täpsustus veel ühe täiendava asjade ringi osas). Aga nii enne kui pärast 15.05.2021, s.t. nii tegude toimepanemise ajal kui otsuse tegemise ajal kehtis see nõue, et keskkonnakaitseluba omav isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. 7 Seega selles osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et jäätmete hulga üle arvestuse pidamise kohustus oli menetlusalusel isikul nii enne kui pärast seadusemuudatuste tegemist, s.h alates 1.01.2020 kuni 1.04.
  12. Kaebaja on seadnud kahtluse alla, mida selline arvestuse pidamise kohustus tähendab ja kas see hõlmab muuhulgas, et jäätmevaldaja peab teadma täpselt kui palju tema valduses jäätmeid on. Kaitsja viitab sellele, et seadus ei reguleeri täpsemalt, mil viisil ja kuidas peab käima valduses olevate jäätmete koguse hindamine ehk seadus ei kohusta arvestuse pidamiseks jäätmete koguseid mõõtma. Kohus selle arvamusega ei nõustu. Kui jätta kõrvale mõõtmine kui aine koguse/hulga hindamise meetodit, siis jääb arusaamatuks, kuidas veel pidi jäätmete käitleja ladustatud jäätmete hulga üle arvestust pidama. Kohtu arvates jäätmete hulga üle arvestuse pidamine tähendabki mõõtmist viisil, mis annab usaldusväärset infot jäätmete hulga kohta. Ehk siis ilma mõõtmiseta ei saa jäätmete hulga üle arvestust pidada. Asjaolu, et seadus ei kirjuta ette täpset meetodit, kuidas jäätmete hulka mõõta, ei tähenda, et seda ei pea üldse tegema või võib teha ükskõik millisel viisil. Seejuures ei nõustu kohus, et visuaalset hindamist saab tunnistada küllaldaseks/kohaseks ja/või usaldusväärseks viisiks jäätmete hulga/koguse hindamiseks. Kohus ei nõustu ka sellega, et kui seadus ei kirjuta ette konkreetset mõõtmise viisi, siis jäätmete kogust võiski hinnata silma järgi ehk visuaalselt. Ilmselge on, et selline mõõtmise viis on vägagi ebatäpne (üldiselt teadaolevalt palja silmaga ei saa uuritava objekti täpset kaalu mõõta). Kuigi seadus ei nõua mõõtmist konkreetselt ühe, kümne või saja kilogrammi täpsusega, on loogiline, et sellise mõõtmise tulemused peavad olema korrelatsioonis keskkonnaloa tingimustega ning kui luba oli antud tonnides (antud juhul 22500 tonni), siis loogiline on, et mõõtmine pidigi toimuma vähemalt 100 tonni täpsusega (vastupidi ei oleks võimalust hinnata, kas lubatud kaalu, mis on väljendatud just saja tonni täpsusega 22500 tonni, on ületatud või mitte, kas on 22600 või 22400 tonni). Menetlusalune isik pole sisult reaalset mõõtmist teostanud, piirdudes ebamäärase ja subjektiivse visuaalse hinnanguga, mis, kohtu arvates, rikub jäätmeseaduse § 116 lg-ga 2 sätestatud jäätmete kohta arvestuse pidamise nõuet. Järgnevalt tuleb hinnata, kas jäätmete kohta arvestuse pidamise kohustus on omaette kohustuse liik, mis enne 15.05.2021 jõustunud seadusemuudatust ei eksisteerinud ega ei olnud hõlmatud jäätmehoolduse mõistega. Sellele küsimusele vastab kohus eitavalt. JäätS
  13. peatüki
  14. jao („Jäätmehoolduse üldnõuded“) all asuv § 28 lg 1-1 selgitab, et „Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.“ Seega jäätmealase arvestuse pidamise kohusustus oli menetlusalusel isikul, kui jäätmekäitlejal, nii enne kui pärast 15.05.2021 jõustunud seadusemuudatuste tegemist. Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka seaduseelnõu „Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus 190 SE“ seletuskiri, mille järgi „Võrreldes kehtiva sättega (§-s 120) on täpsustatud tegevusi (jäätmete üleandmine) või tegevusetust (jäätmealase arvestuse pidamata jätmine) jäätmehoolduse kohustuse täitmisel.“ Seejuures osutatakse eraldi, et „Jäätmealase arvestuse pidamise korra rikkumine ei ole uus väärteokoosseis. Kehtiva JäätSi § 120-6 näeb ette vastutuse JäätSi §-s 116 sätestatud jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmevaldaja üheks olulisemaks jäätmehoolduse kohustuseks JäätSi § 28 lõike 11 kohaselt ülevaate omamine tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Nõuetekohane ja pidev jäätmealane arvestus on aluseks usaldusväärsele infole, mis on vajalik, et koostada erinevaid kokkuvõtteid ja statistikat.“ (seletuskirja lk 44-45). 8 Ehk siis selle seadusemuudatusega jäätmealase arvestuse kohustuse mittetäitmine, kui jäätmehoolduse ühe põhialuse rikkumine, oli vaid viidud koosseisuna JäätSi § 120 rikkumise kirjelduse alla (seletuskirja lk 47). https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cf2190f4-e433-4590-8667-2ae543bcb20f . Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlusaluse isik on rikkunud JäätS § 116 lg 2 ja § 28 lg 1-1 nõudeid, kui ta sisult ei pidanud faktilist arvestust (suvaliste, silma järgi pandud numbrite sisestamist ei saa lugeda nõuetekohaseks arvestuse pidamiseks) Väikekaasiku eeltöötlusplatsile ladustatud jäätmete hulga/koguse üle ning tema tegu vastab JäätS § 120 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Asjas ei nähtu ka õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. VtMS § 133 p 8 järgi kaebuse lahendamisel peab kohus otsustama muuhulgas, kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 sätestatud alustel. VtMS § 30 lg 1 p 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohtu arvates menetlusaluse isiku süü antud asjas ei ole suur. Kohtu arvates menetlusalune isik pani selle väärteo toime kaudse tahtlusega ehk pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönnud seda (et teostamata reaalseid mõõtmisi ei tea ta kogunenud jäätmete hulka, kogust, kaalu, mahtu, järelikult ei saa jäätmete hulga üle reaalset arvestust pidada). Tegemist on kõige kergema tahtluse vormiga. Süüd raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Asjas puuduvad tõendid, et arvestuse pidamise nõuete rikkumisele oleksid järgnenud kasvõi mingid negatiivsed tagajärjed keskkonnale vms. Tegemist on formaalse süüteokoosseisuga ja mingit kahju isiku tegudest ei ole tekkinud. Siinkohal ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja arvamusega, et „On suur vahe, kui laoplatsil on ehitus-lammutusjäätmeid või samas koguses naftasaadustega reostunud pinnast. Seega isegi kui reaalseid negatiivseid tagajärgi pole tekkinud, on karistuse määramine põhjendatud ja selles osas tuleb otsus jätta muutmata“. Jäätmete koguse üle arvestuse pidamise nõude mittetäitmine ei ole antud juhul põhjuslikus seoses tekkinud või potentsiaalse tagajärjega (keskkonnakahju). Arvestuse pidamise nõude rikkumise ainuke reaalne tagajärg oli antud juhul ebamateriaalne, ehk olukord, kus Pinnasepuhastuse OÜ-l ei olnud tegelikku ülevaadet ladustatud jäätmete koguse kohta. See, et jäätmeid oli sinna ladustatud üle lubatud määra (mida kohus juriidiliselt tuvastada ei saa, sest selles osas menetlus lõpetatakse süüteokoosseisu puudumise tõttu) oli tingitud mitte sellest, et ei teostatud nõuetekohast mõõtmist, vaid ikkagi asjaolust, et jäätmekäitleja ei saanud loa jäätmete teisse kohta üle viimiseks (tunnistajate ütlustest nähtub, et osapooled möönsid juba, et jäätmeid on üle piiri, aga neid ei olnud lihtsalt kuhugi edasi viia). Seega jäätmete hulga kohta arvestuse pidamise nõude rikkumine kui selline ei ole viinud tekkinud faktiliste tagajärgedeni. Ehk siis tegemist on formaalse süüteokoosseisuga ning saab rääkida vaid formaalsest rikkumisest ilma reaalsete tagajärgedeta. Sellises olukorras kohtu arvates menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks ja menetlusalusele isikule karistuse mõistmiseks. Karistusregistrist nähtuvalt Pinnasepuhastuse OÜ ei ole varem karistatud (tl 295). Samuti puudub muu info, et sama menetlusalune isik oleks varem kas taolisi või üldse mingisuguseid 9 õigusrikkumisi toime pannud. Seega, ei saa rääkida, et tegemist oleks süstemaalise rikkujaga, kelle puhul leebemad meetmed ei ole mõjuvad ja teda saab mõjutada vaid läbi karistuse mõistmise. Samuti asjaolu, et kohtuväline menetleja on määranud isikule karistuse sanktsiooni miinimumäärale lähedaselt (1/10 sanktsiooni ülemmäärast), näitab, et ka kohtuväline menetleja ei pidanud tema süüd ja rikkumist väga tõsiseks (vastupidisel juhul pidi karistuse määr olema vähemalt lähedane keskmisele määrale, mida antud juhul ei ole näha). Eeltoodu alusel otsustab kohus rahuldada Pinnasepuhastuse OÜ kaebuse, lõpetada menetlus JäätS § 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu ning jäätmeseaduse § 120 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks ja menetlusalusele isikule karistuse mõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.