lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostjat esindas vandeadvokaat tunnihinnaga 140 eurot (millele lisandub käibemaks 20%). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja menetluskulude nimekirja (tl 72) kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 12 h 30 min summas 1750 eurot (millele lisandub käibemaks), s.o: - 20.04.2021 nõupidamine kliendiga (1 h); - 27.04.2021 tutvumine hagiavalduse ja tõenditega, kliendi positsiooni analüüs ja vastuse koostamine hagiavaldusele (2 h 45 min); - 19.05.2021 tutvumine hageja esindaja seisukohtade ja täiendava tõendiga, nõupidamine kliendiga (1 h 10 min); - 07.06.2021 kostja seisukohtade ja taotluste koostamine vastuseks hageja 11.05.2021 seisukohtadele (6 h 30 min); - 30.06.2021 tutvumine hageja esindaja 18.08.2021 seisukohtade ja taotlustega, nõupidamine kliendiga (20 min); - 09.09.2021 tutvumine kohtumäärusega ja selgituste koostamine kliendile menetlusotsuste tegemiseks. Kostja seisukoha esitamine kirjaliku menetluse osas (30 min); 5 - 12.11.2021 menetluskulude kindlaksmääramise koostamine ja esitamine (15 min). avalduse ja nimekirja Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu leides, et need on ülepaisutatud. Tulenevalt
lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahukust arvestades kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Kohus leiab, et tegemist oli võrdlemisi lihtsa vaidlusega, hageja nõuded ei ole õiguslikult keerulised ning tuginevad üksnes ühele väite avaldamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 10 tunni ulatuses, s.o summas 1400 eurot (10×140), millele lisandub käibemaks 20%. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1680 eurot.
lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 7. Kohus selgitab, et hagihind on käesoleval juhul 7480 eurot (3500 + 3500 + 480). Hageja on ekslikult märkinud tsiviilasja hinnaks 7760 eurot, kuivõrd arvestas juurde 3500 eurolt arvutatud aastase seadusjärgse viivise (280 eurot)
Kohus selgitab, et 3500 eurot on mittevaralise nõude puhul hagi hind
Viivist arvestatakse aga nõudelt (mitte hagi hinnalt). Eeltoodu ei mõjuta aga hagiavalduselt tasumisele kuuluvat riigilõivu summat. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.