KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Tartu Maakohus 28. septembril 2022. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses 4-22-2774 Kohtukoosseis Kohtunik Pee

§ 227lg 3 järgse väärteo eest karistuseks rahatrahv 95 trahviühikut, s.o 380 eurot.

Rahatrahv tuleb Joonas Saviaugul tasuda kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses kajastatud makseinfo kohaselt. Muus osas jätta PPA Lõuna prefektuuri 31.07.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2780,22,007705 muutmata. Edastada käesolev kohtuotsus Joonas Saviaugule ja PPA Lõuna prefektuuri esindajale Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluse käik ja asjaolud 31.07.2022 koostas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik E. V. kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Joonas Saviauk 31.07.2022 kella 16.21 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 161. kilomeetril suunaga Tallinn juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi „Suurim kiirus 100 km/h“ mõjupiirkonnas kiirusega 148 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 43 km/h. Fikseeritud seadmega Laser Cam 4 LE0166 statiivilt. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (

) § 50 lg 5 p 3 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Kohtuväline menetleja määras J. Savisugule karistuseks

§ 227lg 3 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

J. Saviauk esitas 11.08.2022 kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 31.07.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,22,

1. Menetlusalune isik tunnistab rikkumist ja ei soovi seda vaidlustada. Enda sõnul tegi ta vale otsuse möödumisrajal - enne möödumisrada oli mitmete sõidukitega autode rivi, mille eesotsas oli ligikaudu 70 km/h kiirusega liikuv sõiduk. Möödumisrajal oli mitmeid sõidukeid ja nähes möödumisraja lõppu, oli soov veel ühest autost mööduda, mis oli vale. Ta oleks pidanud reastuma paremale rajale tagasi ja loobuma möödumismõttest. Menetlusalune isik soovib, et arvestakse tema varasemat õiguspärast liikluskäitumist ja et määratud rahatrahvi summat vähendataks. 09.09.2022 andis J. Saviauk kohtule e-kirja teel teada, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. PPA Lõuna prefektuur 09.09.2022 vastuses nõustub kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku põhjendused on piisavad, et kohaldada rahatrahvi vähendamist. Menetlusalune isik on toime pannud temale süüks arvatava rikkumise. Kuna sõidukiiruse ületamine pandi toime Eesti Vabariigi ühel suurima liiklusintensiivsusega põhimaanteel, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse süü on keskmisest suurem. Tõendina olevalt videolt on näha, et kiiruseületamine leiab aset möödasõitu sooritades. Menetlusalune isik on aga vabandanud ning mõistnud oma rikkumist ja selle tõsidust. Võttes arvesse menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõtet, mille järgi pole tal kehtivaid karistusi ja rikkumise tehiolusid, kohtuväline menetleja on nõus esitatud kaebusega ning rahatrahvi vähendamisega 600 eurolt 480 euro peale. Lisaks on politsei andmebaasist iseloomustavalt näha, et menetlusalune isik on olnud seadusekuulekas ning varasemalt rikkumisi pole olnud. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p-st 2, kohtuväline menetleja nõustub kaebuse rahuldamisega ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmisega. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. 2 Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et J. Saviaugule on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Kiirmenetluse otsuses on J. Saviaugu allkirjaga fikseeritud ka menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (VTMS § 55 lg 1 p 1-3). Kiirmenetluse otsusest ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud ütluseid väärteo toimepanemise kohta - oma ütlustes J. Saviauk tunnistab kiirustamist seoses möödasõiduga. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtuvälises ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et J. Saviauk 31.07.2022 kella 16.21 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
2. kilomeetril suunaga Tallinn juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi „Suurim kiirus 100 km/h“ mõjupiirkonnas kiirusega 148 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 43 km/h. Neid faktilisi asjaolusid ei ole ka J. Saviauk kohtuvälises ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Väärteoasjas kogutud tõendid (kiirusmõõturi videosalvestis, menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse protokollis) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et J. Saviauk väärteoprotokollis nimetatud ajal, kohas ja sõidukiga asulavälisel teel sõitis kiirusega 148 +/5 km/h, s.o vähemalt 143 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kohus on tutvunud kiirusmõõturi videosalvestisega ning ka sellest nähtub üheselt, et 31.07.2022 kell 16.21.50 mõõteti heleda Volkswagen Golfi reg-nr-ga XXX, millele kiirusmõõtur LE0166 oli suunatud, kiiruseks 148 km/h. Kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid videosalvestiselt kohus ei tuvastanud (kiirusmõõtur oli mõõtmise ajal suunatud sõidukile Volkswagen Golf reg-nr-ga XXX, videolt on tuvastatav ka sõiduki registreerimisnumber ja kiiruse mõõtmisel takistusi ei esinenud). Kiirmenetluse otsusest tuleneb, et kiirust mõõtis liikluspolitseinik E. V. seadmega LaserCam LE0166, salvestise number REC: XXXX. Kiiruse mõõtmiseks kasutatava seadme number ja salvestise number nähtuvad ka kiirusmõõturi videosalvestisest ning need ühtivad kiirmenetluse otsusesse kantud andmetega. Kohtu hinnangul kiirusmõõturiga LaserCam LE0166 salvestatud video kogumis kiirmenetluse otsusega täidavad VTMS § 31 lg 11 p-de 1-3 sätestatud nõudeid ning on asjas hinnatavad iseseisva tõendina. Taatlustunnistusest nr XXXX nähtub, et mõõtmisel kasutatud kiirusmõõturit LaserCam 4 nr LE0166 taadeldi 10.02.
3. Majandus- ja taristuministri 18.12.
4. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega on sõiduki liikumiskiirus mõõdetud mõõtevahendi taatluskehtivusajal. Mõõtmise viis ka läbi ametnik, kes on PPA teatise kohaselt läbinud muuhulgas 06.03.2019 LaserCam4 kiirusmõõturi kasutajakoolituse. Seega viis mõõtmise läbi ka vastava pädevusega politseiametnik. Kiirmenetluse otsuses olevate ütluste kohaselt J. Saviauk ületas kiirust, möödudes rajast väljas teisest autost. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et J. Saviaugu poolt juhitud sõiduki Volkswagen Golf Plus reg-nr-ga XXX sõidukiiruseks mõõdeti 31.07.2022 3 kella 16.21 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
5. kilomeetril suunaga Tallinn, s.o asulavälisel teel taadeldud kiirusmõõturiga pädeva ametniku poolt lubatud 100 km/h alas oleval teelõigul lõplikuks kiiruseks 143 km/h. Seega ületas J. Saviauk lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Menetlusalune isik ei ole ka ise otsuses märgitud ajal, kohas ja sõidukiga kiiruse ületamist eitanud. Seega on täidetud

§ 227lg 3 objektiivne koosseis. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et J. Saviaugu õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta teadlikult ületas asulavälisel teel möödasõidul kiirust, et jõuda teistest sõidukitest ette ning järelikult sisimas ka nõustus sellega. Menetlusalune isik on ka ise oma ütlustes tunnistanud, et ta soovis mööduda teistest sõidukitest. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut J. Saviauku toimepandud väärteo eest karistada.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Vaidlus on aga selles, kas kohtuväline menetleja on J. Saviaugule määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku J. Saviaugu kahetsust, mis kaebuses ka väljendub. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud J. Saviaugule rikkumise eest kohase, kuid mitte proportsionaalse karistuse. Menetlusalusest isikust tulenevate asjaoludega seoses peab kohus vajalikuks J. Saviaugule määratud karistust vähendada. Küll aga kohus rõhutab, et teadlik otsustus juhtida mootorsõidukit lubatud kiirust ületades (ka möödasõitu tehes) ei vähenda mingilgi viisil isiku süü suurust (vaata analoogia korras RKKKo 3-1-1-18-17, p 10). Pigem on kohtul võimalik J. Saviaugu kaebuses esitletud asjaolusid karistuse määra muutmisel arvesse võtta eripreventsiooni raames, st arvestada võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7).

§ 227

lg 3 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot), võtta juhtimisõigus ära kuni 12 kuuks või määrata aresti.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. 4 Käesoleval juhul määrati kohtuvälise menetleja otsusega J. Saviaugule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest suuremas määras, s.o 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Mõistetud karistuse määrast samas ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks karistuse määramisel arvesse võtnud menetlusaluse isiku kahetsust, s.o karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ning peatamisel viisakust ja koostöövalmidust (nähtub politseiametniku vormikaamera videosalvestiselt). Ka kohtu hinnangul on J. Saviaugu süü seetõttu keskmisest väiksem. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmises või rohkemas määras. Menetlusalust isikut ei ole ka varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul vähendada J. Saviaugule määratud rahatrahvi. Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku määrata menetlusalusele isikule rahatrahv summas 480 eurot ehk 120 trahviühikut. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).

§ 227lg 3 rahatrahvi sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul kohane ja proportsionaalne mõista J. Saviaugule rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemas määras, s.o 95 trahviühikut ehk 380 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt ette pandud trahvimäär (s.o 120 TÜ) ei ole proportsionaalne, sest menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud, ta on rikkumist tunnistanud ja kahetsenud. Ka kiirmenetluse otsuses välja toodud asjaolud, s.o et sõidukis oli kaasreisija, tegemist on põhimaantee ja tipptunniga, ei ole karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes, kuid kindlasti mõjutavad rikkuja süüd, mida ka kohus karistuse määramisel arvesse võtab. Samuti arvestab kohus sellega, et kiirusmõõturi videosalvestiselt nähtub, et J. Saviaugu poolt juhitav sõiduk lõpetas möödasõidu, möödudes tema taha jäävast sõidukist üsna lähedalt ja ületas kõrvalraja lõppu tähistavat pidevjoont, mis oleks halvimal juhul aga võinud kaasa tuua liiklusõnnetuse. Samas on ka näha, et manöövri sooritajat teiste sõidukite juhtide poolt märgati. Tuginedes eeltoodule, rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse ja tühistab PPA Lõuna prefektuuri 31.07.2022 kiirmenetluse otsuse osaliselt väärteoasjas nr 2780,22,007705 karistuse määra osas. Kohus mõistab J. Saviaugule

§ 227lg 3 alusel karistuseks rahatrahvi 95 trahviühikut ehk 380 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses kajastatud makseinfole tuginedes. Muus osas jätab kohus PPA Lõuna prefektuuri 31.07.2022 kiirmenetluse otsuse muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult kiirendas asulavälisel teel möödasõidul enda poolt juhitavat sõidukit, jättes samal ajal tähelepanuta kiirusepiirangu järgimise. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab menetluskulud menetlusaluse isiku kui süüteo toimepanija kanda. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5