4-22-3393/4

4-22-3393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2022, Tallinnas Väärteoasja number 4-22-3393 (väärteoasja nr 2302,22,013412) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi Igor Andrejev väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Igor Andrejev; ik: 36902110294; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; töökoht: xxx RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus Igor Andrejevi suhtes väärteoasjas nr 4-22-3393 (väärteoasja nr 2302,22,013412, väärteoprotokoll nr 20220910373402) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Väärteoasja materjalid Ringkonnaprokuratuurile menetlemise korraldamiseks. edastada Põhja kriminaalasja Käesolev määrus edastada Igor Andrejevile, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 1 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 10.09.2022 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp saatnud kohtusse väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2302,22,013412 (väärteoprotokoll nr 20220910373402) leides, et menetlusalust isikut Igor Andrejevi tuleks karistada LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest arestiga. 1 4-22-3393 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, et planeerida kohtuasja arutamist ning teha kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, tuvastas, et menetlusalust isikut Igor Andrejevi on karistatud varasemalt 12.05.2022 väärteootsusega LS § 201 lg 2 alusel ning 06.12.2018 väärteootsusega LS § 201 lg 2 alusel, mis on kõik kehtivad karistused. Veelgi enam väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub Igor Andrejevil alates 30.06.2001 juhtimisõigus. Väärteoprotokolli kohaselt on Igor Andrejev käesoleva teo toime pannud 10.09.2022.a. Kohtule edastatud materjalide pinnalt on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete (mootorsõiduki juhtimine ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta) süütegude toimepanemist, kuivõrd 10.09.2022 peeti ta taaskordselt kinni ja kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnevat karistatust arvestades asub kohus seisukohale, et Igor Andrejevi tegevuses on sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Nimelt on tuvastatud, et Igor Andrejevil puudub alates 2001.aastast juhtimisõigus, kuid ta on sellest olenemata juhtinud mootorsõidukit nüüdseks kolmel korral (10.09.2022; 15.04.2022 ja 14.11.2018) ning neist kahel esimesel juhul on ta ka süüdi tunnistatud. Kohus rõhutab, et erialakirjanduses on asutud seisukohale, et süstemaatilise juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise puhul ei ole oluline see, et analoogselt süstemaatiliste vargustega, peaks kõnealust kuriteokoosseisu moodustavad episoodid olema omavahel ka sisulises seoses. Oluline on tähele panna, et antud koosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust, sõltumata, kas tegu on faktilise või õigusliku retsidiiviga ning tähtsusetu on ka süütegude vaheline ajavahemik (KarS komm vlj 2015, J. Sootak, P. Pikamäe; lk 1015 p 3.4). Kohus nõustub taolise käsitlusega täielikult, mistõttu ei ole põhjendatud näiteks üks võimalik tõlgendus, et kriminaalmenetlust KarS § 4231 järgi ei alustata, kui isik ei ole antud koosseisu täitvaid episoode toime pannud enam kui üheaastase perioodi jooksul. Sellise seisukoha ebakohasusele viitab juba ainuüksi see, et antud kuriteokoosseisu kehtestamise üheks põhjuseks oli soov karmistada nende isikute karistusi, kes juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti ja uuesti sõidukit juhivad (SE 554 II seletuskiri, muudatusettepanek nr 41, lk 21). Praktikas on eelnev seisukoht kinnitust leidnud korduvalt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites, näiteks on leitud, et mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine eeldab, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Oluline ei ole seejuures see, kas varasemad teod moodustasid väärteo või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule (RKKKo 3-1-1-75-15, p 8). Sel põhjusel on kohtu hinnangul vajalik jälgida üksnes seda, et uues kriminaalasjas süstemaatilisust iseloomustavad varasemad episoodid (milles isik on varem süüdi tunnistatud) tugineksid kehtivatele karistustele. Ehk teisisõnu, nii kaua, kui isiku kahe eelneva episoodi eest mõistetud karistused (väärteo või kuriteo eest) ei ole kustunud, tuleb iga kolmas taoline rikkumine kvalifitseerida kuriteona. Üksnes sellisel viisil saab saavutada seadusandja tegelikku tahet korduvrikkujate suhtes. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Seega on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks kulutada täiendavat aega kohtuistungi määramisele. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p-st 4, § 48, § 85, § 107 lg-st
2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 2