Obsah (4)

§ 101§ 100§ 99§ 102

2-21-19201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised ja nende esinda

§ 101sätestatud määra.

Määrata kindlaks otsuse täitmise kord iga aasta 01. aprillil muutuva suurusega igakuise elatise suuruse (E) arvestamiseks tulenevalt Perekonnaseaduse (

) § 101 lg-te 3-7 ja § 102 lg 2 järgi koostatud valemist: E=B+0,03*KBP–1/2LT kus: B (baassumma) indekseeritakse iga aasta 01. aprillil

§ 101lg 3 KBP (keskmine indekseeritakse iga aasta 01.

aprillil

§ 101

lg brutokuupalk) LT(lapsetoetus)

§ 101

lg 5 määratakse kindlaks Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 sätestatud määras Mõista kostjalt M.P.lt välja elatis hageja E.-M.K.i kasuks alates hagi esitamisest 07.12.2021 kuni 31.12.2021 so. 25 päeva eest miinimumsuuruses(292 eurot kuus) elatis kokku 243,25 eurot. Mõista kostjalt M.P.lt 1 aasta tagasiulatuvalt välja elatis hageja E.-M.K.i kasuks 1 / 13 2-21-19201 ajavahemiku 05.04.2021 kuni 06.12.2021 eest kogusummas 1087,28 eurot.

1. Elatis ja elatise võlgnevus tuleb igakuiselt tasuda A.K.i arveldusarvele XXXXXXXXXXX, selgitusega: „E.-M. elatis” hiljemalt jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks.
2. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. E.-M.K. esitas 07.12.2021 Pärnu Maakohtule hagi miinimumelatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus võttis hagi 09.12.2021 menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama.
5. Kostja vastas hagile 31.12.2021 ning tunnistas hagi üksnes osaliselt. Pooled on väidetavalt leppinud elatise maksmises varasemalt kokku alla miinimumi ning kostja soovib kokkuleppe jätkumist. Pooled on arutanud kompromissivõimalust, kuid ei saavutanud seda. Kohus määras asjas kohtuistungi 10.03.2022, ka siis pidasid pooled kohtu kaasabil kompromissläbirääkimisi, kuid kompromissi ei saavutatud. HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
6. Hageja E.-M.K. on kostja M.P. tütar. Kostja ja lapse isa A.K.i kooselu lõppemise järel jäi laps elama isaga. Kostja on poolte varasemal kokkuleppel teinud elatise makseid, kuid ei ole seni nõuetekohaselt (st. seadusliku miinimumi ulatuses) täitnud oma ülalpidamiskohustust alaealise hageja osas, üksnes osaliselt:
7. a detsembris ja ka
8. a jaanuaris maksis kostja üle pika aja elatist 100 eurot kuus, enne seda oli aga nii nagu hagis kirjas - perioodil 05.04.21-6.12.21 maksis kostja kokku 300 eurot. 10.03.2022 kohtuistungil on hageja täpsustanud, et kostja on täiendavalt teinud elatisemakseid, ning tasutud elatist on kokku 600 eurot.
9. Hageja on käesolevas menetluses esitanud ning korrigeerinud elatise nõude suuruse vastavaks 01.01.2022 kehtima hakanud

§101redaktsioonile.

Hageja nõuab muutuva suurusega miinimumelatise väljamõistmist, st. käesoleval ajal on miinimumsummaks 213,44 eurot, kuid mitte alla

§ 101sätestatud määra alates nõude esitamisest s.o.

24.08.

1. Elatis tuleb tasuda igakuiselt, kuu 10-ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A.K.i arveldusarvele XXXXXXXXXXX, selgitusega: „E.-M. elatis.” Lisaks nõuab hageja kostjalt elatisevõlga tagasiulatuvalt alates 05.04.2021: ajavahemiku 5.04.
2. a kuni 6.12.
3. a eest summas 1087,28 eurot (
4. a aprilli eest 130 eurot (26 päeva eest),
5. a maist kuni
6. a septembrini k.a 5 x 150 eurot= 750 eurot, 129.10.
7. a eest 140 eurot, 30-31-10.
8. a eest 18,82 eurot,
9. a novembri eest 292 eurot, 1-6.12.
10. a eest 56,46 eurot, millest on maha arvestatud nõude perioodil tasutud 300 eurot (1387,28-300= 1087,28).
11. Hageja on hagiavalduses esitanud kohtule arvestuse1, mille kohaselt lapse vajadused kuus on 606.05 eurot järgmiselt: eluasemekulud 75 €; kulutused toidule sh. kulutused pikapäevarühma toidule (15 € kuus) kokku 165 €; kulutused transpordile 130 eurot; sidekulud 15 €; tervisekulud 15€; koolikohustuse kulud 19 €; kulutused riietele ja jalanõudele 50 €; Muud vältimatud püsikulutused sh. majapidamistarbed 15 €; lapsega vaba 1 Hagiavalduses välja toodud lapse vajaduste arvestus dtl 5 2 / 13 2-21-19201 aja veetmine 40€; koduseks tarbeks pliiatsid, värvid, raamatud, legod jm arendavad mänguasjad ja õppevahendid 15 €, suuremad ja ühekordsed ostud kuus (aasta peale jaotatuna) 36,22 €; Lapse sünnipäevakulu ja 3 sõbra sünnipäev 10,83€.
12. Hageja 17.01.2022 vastusest kostja seisukohale2 nähtub, et kostja ei nõustu hageja seisukohtadega. Hagejal puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi. Samuti ei vasta tõele kostja väited elatise andmisest muul viisil st. esemeliselt kuna alates
13. a on kõik hagejale kõik vajalikud asjad soetanud hageja isa. Hageja õpib klaverimängu, mitte ei tegele mingi konkreetse spordialaga nagu kostja vastusest võiks järeldada. Hageja isa korraldas üksi ka hageja viimase sünnipäevapeo, mille kulu oli ca 250 eurot. Kostja on hagejale kinkinud sünnipäevaks ja jõuludeks paar raamatut. Kostja pole tõendanud, et tema teine alaealine laps jääks hagejale elatise maksmise tõttu hagejaga võrreldes vähem kindlustatuks. Samuti pole kostja tõendanud, millises ulatuses vajavad tema täisealised lapsed (18- ja 20-aastane) ülalpidamist ning millises ulatuses on võimeline andma ülalpidamist täisealiste laste isa. Täisealiste laste kohta on kostja esitanud vaid õppeasutuste tõendid, mis ei tõenda nende tegelikku ülalpidamisvajadust. Täisealised lapsed käivad tänapäeval tihti ka ise tööl ning katavad oma sissetulekust kulusid, mistõttu pole automaatselt põhjendatud kostja esitatud infost järeldada, et tal on kokku 4 ülalpeetavat. Kostja vastuse lisast 2 tulenevalt on tema enda kulud sedavõrd suured, et kostja pole kulusid isegi kokku arvestanud. Hagejal on keeruline midagi eelneva tõttu kostja koostatud kulutabeli kohta arvata. Selge on aga see, et kulude osas on kostja seadnud enda huvid hageja omadest tunduvalt kõrgemale. Kostja pole vastusega koos oma tegelike kulude kohta tõendeid esitanud, mistõttu on tema väited paljasõnalised, kuid siiski muljetavaldavad. Näiteks on kostja märkinud oma eluasemekuluks 400 eurot kuus, kuid pole välja arvestanud, kas ta soovib seda kulu arvestada ka hagejale ja kui soovib, siis mille alusel ja kui suures summas. Kostja peaks oma soovi rakendamiseks esitama lisapõhjendused ja ka tõendid tehtud kuutuste kohta. Toidukuluks on kostja märkinud 690 eurot kuus, millest pole samuti võimalik aru saada, mitme inimese vahel see kulu jaguneb. Kostja on kirjutanud, et kulutab hagejale kahel nädalavahetusel 40 eurot, mis on 10 eurot päevas, seega pea poole rohkem hageja isa poolt tehtavast kulust, millega hageja isa ei nõustu. KOSTJA SEISUKOHAD
14. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seni tasunud lapsele vanemate kokkuleppel elatist 100 eurot kuus A.K.i arvelduskontole. Lisaks on kostja teinud kulutusi lapsele oma elukohas, Tallinnas, kus lapsele on soetatud riided- ja jalanõud igaks aastaajaks, koolitarbed, raamatud, arendavad mängud, sporditarbed, mööbel jne. Laps on osalenud ema juures olles sportlikel ettevõtmistel. Kostja väitel on ta ostnud lapsele Pärnusse riideid, jalanõusid, raamatuid, koolitarbeid, mänguasju, klaveri, külmiku, pesumasina, elektripliidi, õmblusmasina, köögimööbli jm.
15. Kostjal on peale E.-M. veel 3 ülalpeetavat kooliskäivat last: M.-L.H., K.-P.H., M.H.. Kostja on üksikvanem ja saab laste isalt elatist kokku summas 20€ kuus. Laste vanuseid ei ole kostja vastuses välja toonud, kuid on vastusele lisanud tõendid täisealiste laste õppimise kohta kõrgkoolides. 2 Hageja vastus kostja vastusele dlt 41-45 3 / 13 2-21-19201
16. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et ta on hagejale võimeline maksma elatist 100 eurot kuus, mille tasub hageja seadusliku esindaja A.K.a arveldusarvele igakuiselt
17. kuupäevaks. Sealjuures elatis hõlmab kõiki E.-M.K.aga seotud kulusid ning kostja ei pea hüvitama täiendavalt E.-M. huvides tehtud igapäevaseid kulusid (nt kulud tervishoiule, haridusele, hobidele, eluasemele, sidevahenditele vm). Igakordsete suuremate E.-M.ga seotud kulude (nt kulud laagritele, tehnikale, mööblile vm) hüvitamisest lepivad A.K. ja M.P. eelnevalt kokku. Suvekuudel tuleks kostja arvates elatis jätta välja mõistmata, kuna poole suvest elab laps ema juures.
18. Kostja töötasu on tema põhitöökohast saadav palk koos lisatasudega: 1267,39€ kuus. Lisaks on käsunduslepinguga alusel saadav sissetulek tunnitöö alusel, mis ei ole kindel sissetulekuallikas. Sissetulek on olnud vahemikus 200€-800€ kuus. Käsundusleping lõppeb aprillikuus. Peretoetus 120€ kuus.
19. Kostja kulutused temale endale ja tema leibkonnale ning hagejale kokku on kostja 31.12.2021 vastuse kohaselt järgmised: Kostja leibkonna kulud Kostja kulutused hagejale Eluasemekulud üürikulu on 150€ kuus, kommunaalkulud kuni 250€ kuus; Kodune toit 500€ kuus + kooli/tööle E.-M. 2 nädalavahetust kuus 40€. kaasa võetav toit kokku 150€ kuus 1 nädal koolivaheajal kuus 80€. Pere kulutused transpordile on 150€ E.-M. sõidud vaba aja veetmiseks ja kuus. huvitegevusega seotud sõitudeks 50€ kuus. Suhtluskorra kütusekulu seoses Pärnu-Tallinna sõitudega on 90€ kuus Garaaži rentimise maksumus 30€ kuu Vitamiinide, tablettide, kreemidele 50€ E.ile vitamiinid, kehakreemid, kuus, lisandub hambaravikulu. M.P. toitumisnõustaja vastuvõtt 5€ kuus maksab osutatud raviteenuse eest makseid 229,87€ kuus. Veebruaris ja märtsis jätkub ravi ja lisanduvad uued kulud Hügieenitarvetele 60€ kuus, juuksur 40 E.-M.le 3€ kuus, juuksur 30€ aastas eurot kuus Õppevahendid, raamatud 30 € kuus. E.-M.le õppevahendid 10€ kuus. Õppekäigud, ekskursioonid, klassivälised üritused 30 € kuus. Riided ja jalanõud kokku 200€ kuus. E.-M.le 50€ kuus. Tal on Tallinnas kõik 4 hooaja riided ja jalanõud. Kodune majapidamine 60 € kuus. Vaba aeg 200 eurot kuus: jalgrattad, E.-M.le tehtavad kulutused 25€ kuus. Tal klaver, suusad, uisud, reketid, ujumis- ja on Tallinnas jalgrattad, klaver, suusad, matkavarustus. Treeningud, ujula uisud, pallid, kunstitarbed (sh lõuendid külastus, Powlig, Skypark, teater, ja akrüülvärvid). kontsert, väljas söömine, matkamine, reisimine jne. Televisiooni- ja sidekulud 60 € kuus Autoliisingu tagasimakse 240,70€ kuus. Auto kaskokindlustus 300€ aastas, 4 / 13 2-21-19201 liikluskindlustus 100€ aastas, rehvivahetus- ja rehvihoiustamine 180€ aastas, auto tehniline hooldus 150€, 2 korda aastas. Jooksvad kulud autole 15€ kuus. A.K.a kasuks tema juristiabi kulude katteks väljamõistetud summa 720€. Koduseks tarbeks pliiatsid, värvid, raamatud, legod jm arendavad mänguasjad ja õppevahendid 20 € kuus Suuremad ja ühekordsed ostud: pesumasin 700€, külmkapp 500€, mikrolaineahi 300€, mööbel 500€, Arvuti 800€ Laste sünnipäevad: 100€ aastas+ sõprade sünnipäevad 60€ aastas.(ühe kuu kulu 13 eurot) E.le pliiatsid, värvid, mänguasjad jne. 10€ kuus E.le 200€ aastas + 3 sõbra sünnipäeval käimine 60 eurot aastas (ühe kuu kulu 52 eurot)
20. Täiendavalt on kostja 08.03.2022 esitanud täiendava seisukoha, milles leiab, et ta on suuteline hagejale tasuma elatist kuus summas 50 eurot ning palub vähendada temalt välja mõistetava elatise summat 50 euroni kuus. Kostja on esitanud hulgaliselt tõendeid oma väljaminekute ja kulutuste kohta: raviteenuste arved hambaravi eest, kontoväljavõtted oma leibkonda kuuluvatele alaealisele ja täisealistele lastele igakuiselt kontodele tasutud summade kohta, sideteenuste arved, korteriüüri ja kommunaalkulude arved, garaažirendi ja sõiduki liisingu, kasko ja liikluskindlustuse maksete arved, arvuti järelmaksuarved
21. Kostja põhjendab elatise väljamõistmist alla miinimummäära peamiselt oma hambaravikuludega, mille tõttu pere on sattunud makseraskustesse. Kuna kostjal on puudunud piisavad vahendid ravikulude katmiseks, siis on kostja võtnud laenu, ja tasub igakuiseid laenu tagasimakseid. Kuna ravi jätkub vajab kostja laenuraha juurde. Lisaks tasub kostja igakuiselt autoliisingut ning põhjendab elatise alla miinimumsumma vähendamist mh. kütusehinna tõusuga.
22. Pärnu Maakohtu 10.03.2022 toimunud kohtuistungil4 jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja seaduslik esindaja täpsustas, et temale laekub ka lastetoetus summas 60 eurot kuus. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et tema rahaliste kohustuste ning teiste laste ülalpidamiskohustuse tõttu tuleks temalt välja mõistetavat elatist vähendada kuni 50 euroni kuus. Kostja selgitab, et tal on teiste, temaga koos elavate laste ülalpidamiskulud. Kostja täpsustab, et temaga koos elab 3 õppivat last, kellest üks laps, M.-L.H., on alaealine 14aastane, teised kaks ülalpeetavat, M.H. ja K.-P.H., on õppivad täisealised lapsed. Kostja selgitab oma kulutusi kuus: hambaravile on kostja teinud alates 26.11.2021 kuni märts 2022 kokku 3550+1129+3356=st kuludega ning kohus märgib tõenditelt nähtuvad kulutatud summade suurused, mis on kokku summas 8035 eurot kokku. Osa arvetest on veel maksmata. Kostja on enda tarbeks soetanud osamaksega vara, Apple I-pad; liisinguleping sõiduki eest 240,70 € kuus, samuti maksab kostja R. majaaluse parkimise tasu kuutasuna 30 eurot kuus, kasko kindlustust 4 korda aastas. Kostjaga koos elava alaealise lapse M.L.H. igakuised isiklikud kulud on kostja teinud järgnevalt: Myfitness trennikulud 45 eurot kuus, muusikakooli arve 40 eurot kuus, matkakulu (ühekordne 07.06.2021) 40 €; ülekanded: 5 € “makse“ (14.01.2022); 10 € „makse“ (17.01.2022); 20 € „makse SEB rakendusest“ (25.01.2022); 10 € „makse“ (01.02.2022); „toit“ 20 € (07.02.22); 10 € 3 4 Kostja 08.03.2022 vastus ja selle lisad: kostja kulutused hagi esitamise perioodil dtl 67-147 Kohtuistungi protokoll tlk 151-162 5 / 13 2-21-19201 (18.02.2022); „makse“ 20 € (24.02.2022); 30 € „makse“ 25.02.2022; 15 € „makse“ 27.02.2022.5 Kostja on seisukohal, et hagejal E.-M.K.il esineb allergiatest (laktoosi- ja muna talumatus) tingitud erivajadus toitumiseks, kuid ei nõustu sellega, et toitumise erivajadus põhjustaks lisakulusid sh. kulusid ravimitele, vitamiinidele vms. Samas leiab kostja, et teisi lapsi, nii alaealist kui ka täisealisi lapsi ei ole kostjal võimalik ülal pidada Tallinnas 100 euroga kuus. Kohus püüdis suunata menetlusosalisi kompromissile, kuid pooled kompromissini ei jõudnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
24. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 3-6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (

§ 101lg 4).

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6).

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: 5 Kostja 08.03.2022 esitatud tõendid kostja ja tema leibkonna kulutuste kohta hagi esitamise perioodil, dtl 67147 6 / 13 2-21-19201          kostja on hageja ema; hageja elab koos isaga sünnist alates; kostja ei ela koos alaealise hagejaga; kostja ei ole hagejale korrapäraselt elatist maksnud; kostjal on lisaks hagejale veel üks, temaga koos elav alaealine laps M.-L.H., keda kostja ülal peab; Hagejale makstav riiklik lapsetoetus laekub hageja isa pangakontole; Hagejal on toiduallergiast põhjustatud toitumuslik erivajadus (allergeenideks toidus on laktoos ja munavalge); Peale hagi esitamist on kostja hagejale tasunud elatist kokku 300 eurot; Poolte vahel on tsiviilasja nr 2-20-13254 lahendiga kokku lepitud kostja ja hageja suhtluskord.
2. Miinimumelatise nõue ja selle tõendatus 17.1.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis vastavalt 01.01.2022 kehtima hakanud

§101redaktsioonile.

Hageja nõuab muutuva suurusega miinimumelatise väljamõistmist, st. elatise miinimumsummaks on 213,44 eurot, kuid mitte alla

§ 101sätestatud määra, alates 01.01.2022.a .

Ajavahemiku 07.12-31.12.

1. eest nõuab hageja elatist miinimummääras 292 eurot. 17.
2. Samuti nõuab hageja kostjalt elatisevõlga tagasiulatuvalt alates 05.04.2021: ajavahemiku 5.04.
3. a kuni 6.12.
4. a eest summas 1087,28 eurot (
5. a aprilli eest 130 eurot (26 päeva eest),
6. a maist kuni
7. a septembrini k.a 5 x 150 eurot= 750 eurot, 1-29.10.
8. a eest 140 eurot, 30-31-10.
9. a eest 18,82 eurot,
10. a novembri eest 292 eurot, 1-6.12.
11. a eest 56,46 eurot, millest on maha arvestatud nõude perioodil tasutud 300 eurot (1387,28-300= 1087,28). 17.3.Nõude tõendamiseks on hageja esitanud ühes hagiavaldusega lapse vajaduste arvestuse. Kostja ei ole arvestusega nõustunud murutraktori ja suuremate esemete osas so. vastuväited on esitatud hageja kulutustele summas 36,22 eurot kuus. Samas ei ole hageja ise esitanud omapoolset arvestust põhjendatud kulutuste osas. Muus osas kostja sisulisi vastuväited hagiavalduses toodud arvestusele ei esita. 17.4.Kostja nõustub, et hagejal on erivajadus tulenevalt toiduallergiatest, kuid ei nõustu sellega, et erivajadus põhjustab lisakulutusi toidule või vitamiinidele või ravimitele. Kostja ei ole esitanud omapoolseid vastuväited elatise miinimumsumma arvestamisele, selle alustele, samuti ei ole kostja esitanud oma arvestusi elatise miinimumsumma ulatuses. 17.5.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja igakuised vajadused ja sellest tulenevad kulutused on vähemalt 569,83 eurot (606,05 - 36,22= 569,83) Kohus arvestab, et kostja enda poolt 31.12.2021 kohtule hagi vastuses esitatud arvestuste kohaselt kulutab kostja igakuiselt hageja ülalpidamiseks 415 eurot. Tegemist on paljasõnalise väitega, mida kostja ei ole tõendanud. Hageja nõuab elatist miinimummääras, käesoleval ajal on miinimummääraks 213,44 eurot. Seega nõustuvad nii hageja kui ka kostja, et hageja igakuised vajadused ületavad tegelikult minimaalseid kulutusi. Kohus järeldab, et hageja seaduslik esindaja, kelle ülalpidamisel hageja on, katab oma vahenditest miinimumi ületavad kulutused. 7 / 13 2-21-19201
12. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal nii seadusandja mõttelt

§ 101lg 1 ja 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale kohtupraktikale.

Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele: 18.1.Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p. 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 18.2.Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning see nähtub ka RKL 2-15-15909 p
3. selgitanud: “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
6. jaanuari
7. A otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

18.

1. Riigikohus on oma lahendis 2-18-6491/96 punktis
2. leidnud, et

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.

§ 100

lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-165-13, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1). Kolleegium leiab, et eelnimetatud juhul ei esine

§ 100

lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi 8 / 13 2-21-19201 vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Kolleegium leiab, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele

§ 100lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist.

19. Lahus elava vanema juures viibitud aja arvestamine miinimumelatise väljamõistmisel. Istungiprotokollist nähtuvalt6 vaidlevad pooled ka selle üle, kas esineb alus

§ 101

lg 6 alusel miinimumelatisest lahus elava vanema juures viibitud aja maha arvestamine. Kostja tugineb sellele, et laps on 7 päeva temaga. Suhtluskorda puudutava kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-20-13254 esitas hageja koos hagiga. Suhtluskorra kohaselt viibib laps lahus elava vanemaga üle nädala reede õhtust pühapäeva lõunani so kaks ööpäeva (va. koolivaheaegadel). Kolm lühikest koolivaheaega (kokku 21 päeva) veedab laps vaheldumisi kord ühe kord teise vanemaga st. keskmiselt kuni 11 päeva aastas. Jõuluvaheaja (2 nädalat so. 14 päeva) veedab laps poole vaheajast vaheldumisi ühe ja teise vanema juures. Suvevaheajal (juuni kolmandast nädalast augusti lõpuni so. 11 nädalat s.o 77 päeva) veedab laps vaheldumisi kord ühe kord teise vanema juures st. keskmiselt viibib laps lahus elava vanema juures mitte enam kui 40 päeva. Koolivaheaegu on aastas kokku 16 nädalat. Reedest pühapäevani üle nädala 2 päeva viibib laps vanema juures seega kokku 52-16=36 nädala vältel kokku 36 päeva. Kokku viibib laps maksimaalselt lahus oleva vanema juures ühe aasta jooksul 11+40+36+7= 94 päeva. Aastas on 52 nädalat. Seega keskmiselt aasta kohta viibib laps lahus elava vanema juures 94:52= 2 päeva nädalas. 20. Kostja on esitanud taotluse elatise vähendamiseks alla alammäära. Kostja vaidleb hagile vastu ning põhjendab, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kostja leiab, et tema on suuteline tasuma elatist igakuiselt mitte enam kui 50 eurot kuus. Kostja leiab, et kostja ise ja tema teine alaealine laps jääksid hageja kasuks miinimumelatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes oluliselt halvemasse majanduslikku seisu. Lisaks on kostja ülalpidamisel kaks täisealist õppivat last. 21. Kohtupraktikast tulenevalt on kostjal tõendamiskoormis elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102

lg 2 tulenevate aluste esinemise osas.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6 Kohtuistungi protokoll 10.03.2022 lk 3 DTL 9 / 13 2-21-19201

1. Üldteadaolevad asjaolud: Statistikaameti 2021 aastal andmetel oli leibkonnaliikme kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 1 300,4 eurot aastas leibkonnaliikme kohta ja leibkonnaliikme kulutused eluasemele 932,6 eurot aastas
2. Samuti on Statistikaameti andmete8 kohaselt 2021 aastal ühe kuu arvestusliku elatusmiinimumi piir (mida korrigeeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksiga), arvestuslik elatusmiinimum 233,6 eurot, millest minimaalse toidukorvi maksumus 106,8 eurot; mittetoidukulutuste (k.a kulutused eluasemele) maksumus 126,8 eurot ning kulutused eluasemele 89,3 eurot.
3. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et alates hagi esitamisest 07.12.2021 on kostja hagejale tasunud elatist kokku 300 eurot
4. Hageja ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt kostja on andnud hagejale ülalpidamist muul viisil. Hageja ei loe elatisena tasutud summat 100 eurot kuus piisavaks elatiseks.
5. Kohus analüüsib järgnevalt kostja vastuväiteid, mille kohaselt ei võimalda kostja majanduslik seisukord hageja poolt nõutavas

§ 101lg 1 toodud miinimumulatuses elatist tasuda.

Kostja töötab, ning tema igakuiseks põhisissetulekuks on töötasu on kohtuistungil avaldatu kohaselt 1300 € kuus (neto)

1. 24.
2. Kostja eluasemekuludeks on kostja vastuse kohaselt üürikulu 150 € kuus, kommunaalkulud kuni 250 € kuus. Lisaks kostjale kasutavad eluruume temaga koos elav alaealine laps ja kaks täisealist last. Kostja on enda tarbeks soetanud osamaksega vara, Apple I-pad; liisinguleping sõiduki eest 240,70 € kuus, samuti maksab kostja Raadiku majaaluse parkimise tasu kuutasuna 30 eurot kuus, kasko kindlustust 4 korda aastas. 24.
3. Kostjal on teine alaealine laps, keda kostja peab ülal pidama. Kostja on kohtule 08.03.2022 esitanud tõendid, millest nähtuvalt on tema ülalpidamisele oleva ja temaga samas leibkonnas elava alaealise kulutused temale endale ja tema leibkonnale ning hagejale kokku on järgmised: Kostjaga koos elava alaealise lapse M.-L.H. igakuised isiklikud kulud on kostja teinud järgnevalt: Myfitness trennikulud 45 eurot kuus, muusikakooli arve 40 eurot kuus, matkakulu (ühekordne 07.06.2021) 40 €; ülekanded: 5 € “makse“ (14.01.2022); 10 € „makse“ (17.01.2022); 20 € „makse SEB rakendusest“ (25.01.2022); 10 € „makse“ (01.02.2022); „toit“ 20 € (07.02.22); 10 € (18.02.2022); „makse“ 20 € (24.02.2022); 30 € „makse“ 25.02.2022; 15 € „makse“ 27.02.
4. Kokkuvõtvalt nähtub, et näiteks veebruaris 2022 on kostja teisele alaealisele ülalpeetavale, M.-L.H.le, võimaldanud kulutusi hobide ja harrastuste jaoks 85 eurot kuus ning taskuraha 10+20+10+20+30+15=105 eurot. Sellele lisanduvad tavapärase ülalpidamise kulud: eluasemekulud, toit, transport, majanduskulud jne. Kostja on teinud kulutusi enese hambaravile alates 26.11.2021 kuni märts 2022 kokku 3550+1129+3356=8035 eurot. Osa raviarvetest on veel maksmata.
5. Kohus märgib, et ülaltoodust ja kostja enese poolt 08.03.2021 esitatud kulutusi tõendavatest dokumentidest on ilmne, et kostja ei kasuta enesel olemas olevaid vahendeid alaealiste ülalpeetavate ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus rõhutab, et 7 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/leibkonnad https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslikelatusmiinimum 9 Kohtuistungi protokoll 10.03.2022 protokolli lk 10, dtl 160 10 Kohtuistungi protokoll 10.03.2022 protokolli lk 2-3 kostja selgitus sissetuleku kohta dtl 152-153 8 10 / 13 2-21-19201 vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKL 2-16-2343, p 13). Kostja selgituste kohaselt kulub kostja sissetulek 1300 või enam eurot kuus kostja laenukohustuste tasumiseks ja kostja ning temaga koos elava pere elamis- ja transpordikuludeks. Kostja on enda väitel suuteline tasuma elatist maksimaalselt 100 eurot kuus.
6. Kohus leiab, et kostja kõrgel maksekoormusel põhinevad vastuväited elatise maksmiseks on asjakohatud. Kostja on ise pannud ennast olukorda, kus tema maksekohustused ei vasta tema sissetulekutele. Samas ei ole kostja hambaravikulude ja sõiduki ning sülearvuti laenumaksete, sideteenuste ja järelmaksude näol tegemist maksekohustustega, mida kohus saaks elatise vähendamisel arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et kostja vastutustundetu maksekäitumine ja mõtlematu laenukohustuste võtmine ei ole mõjuvaks põhjuseks

§ 102lg 2 mõttes, mis tingiks elatise vähendamise alla elatise alammäära.

Kostja on istungil pakkunud elatise suuruseks 100 eurot kuus, kuid ka sellises suuruses elatis ei võimalda tagada kõigile kostja lastele ühetaolist ülalpidamist – kostjaga koos elav laps on sellisel juhul hageja suhtes põhjendamatult paremas majanduslikus seisus.

1. Kohus analüüsib ka seda kostja väidet, kas miinimumelatise väljamõistmisel sattuks kostjaga koos elav laps hagi täieliku rahuldamise korral hagejaga võrreldes olulisel halvemasse majanduslikku seisu. Kostja igakuine sissetulek on 1300 EUR. Hageja poolt välja nõutud miinimumelatus 213,44 eurot kuus moodustab sellest ~16,42%. Seega jääb kostjal enese ja teise alaealise lapse ülalpidamiseks 100-16,42=83,58 %. Isegi, kui arvesse võtta, et kostja peab ülal veel kaht täisealist õppivat, last, jääb kostja 83,58% sissetulekust so. 1086,56 eurost terve leibkonna (4 isikut) ülalpidamiseks 271,64 eurot iga pereliikme kohta. See on rohkem kui hageja kasuks välja mõistetav elatise miinimum.
2. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKL 3-2-1-33-11, p 20). Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul asjaolu, et välja mõistetav elatis oleks vanemale tema sissetuleku juures ebamõistlikult koormav ega pane vanemat olukorda, kus vanemal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Kohus on seisukohal, et vanem ise on oma ebamõistliku sissetulekuga ümberkäimisega ise ennast ebamõistlikult koormanud, kuid see ei anna alust kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks alla elatismiinimumi.
3. Kohus arvestab ülaltoodut elatise suuruse määramisel ja leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja põhjendatud ning ei esine alust elatise summa vähendamiseks põhjusel, et ema saab lapse kasvatamise eest lapsetoetust. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et lapse vajadused oleksid minimaalmäärast väiksemad.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus elatisehagi ja mõistab kostja M.P.lt hageja E.M.K.i kasuks alates 01.01.2022 välja igakuise muutuvas suuruses elatise, mis 11 / 13 2-21-19201 käesoleval ajal (kuni 30.03.2023) on 213,44 eurot ( praegune miinimum kehtib kuni 30.03.2023), kuid mitte alla

§ 101sätestatud määra.

Kohus määrab kohtotsusega kindlaks ka otsuse täitmise korra: igal aastal 01. aprillil muutuva suurusega igakuise elatise suuruse (E) arvestamiseks tuleb lähtuda

§ 101

lg-te 3-7 ja § 102 lg 2 järgi koostatud valemist: E=B+0,03*KBP–1/2LT kus: B (baassumma) indekseeritakse iga aasta 01. aprillil

§ 101lg 3 KBP (keskmine brutokuupalk) indekseeritakse iga aasta 01.

aprillil

§ 101

lg LT(lapsetoetus)

§ 101

lg 5 määratakse kindlaks Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 sätestatud määras

1. Tagasiulatuva elatise nõue 31.
2. Hageja esitas hagi 07.12.
3. Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, perioodist 05.04.2021 kui 06.12.2021 summas 1087,28 eurot. Poolte vahelisest kokkuleppest tulenevalt oli elatise suuruseks 05.04.2021 kuni 01.11.2021 150 eurot kuus. Alates 01.11.2021 nõuab hageja tagasiulatuvalt miinimumelatist 292 eurot kuus kuni hagi esitamiseni so. 06.12.
4. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

§ 101lg 1 redaktsiooni kohaselt oli miinimumelatis 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Hageja elatisenõude arvestus kuni hagi esitamiseni, millest on maha arvestanud kostja poolt osaliselt tasutud elatisesummad kogumaksumuses 300 eurot alljärgnevalt: 2021 aprilli eest elatist 130 eurot (26 päeva eest); 2021 maist kuni 2021 septembrini k.a 5 x 150 eurot= 750 eurot, 2021 septembrikuu eest 140 eurot; 30-31.10.

1. a eest 18,82 eurot;
2. a novembri eest 292 eurot, 1-6.12.
3. a eest 56,46 eurot, Kokkuvõtvalt on 31.12.2021 seisuga kostja elatisevõlgnevus hageja ees 1222,53 eurot st. tagasiulatuvalt ajavahemiku 5.04.
4. a kuni 6.12.
5. a eest summas 1087,28 eurot ( st.
6. a aprilli eest 130 eurot (26 päeva eest),
7. a maist kuni
8. a septembrini k.a 5 x 150 eurot= 750 eurot, 1-29.10.
9. eest 140 eurot, 30-31-10.
10. a eest 18,82 eurot,
11. a novembri eest 292 eurot, 1-6.12.
12. a eest 56,46 eurot, millest on maha arvestatud nõude perioodil tasutud 300 eurot (1387,28-300= 1087,28 eurot)). 31.
13. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodist 05.04.2021 kuni 06.12.2021 kogusummas 1087, 28 eurot.
14. Miinimumelatise nõue perioodist 07.12.2021 kuni 31.12.
15. Alates hagi esitamisest 07.12.2021 kuni 31.12.2021 mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja miinimumelatise hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt oli miinimumelatis 292 eurot kuus ühe lapse kohta kokku 25 päeva eest so 292:30=9,73 eurot päeva kohta 9,73*25= 243,25 eurot. Menetluskulude jaotus

1. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus käesolevas menetluses ei tuvastanud. Seega jätab kohus tulenevalt TsMS § 164 lg 1 poolte menetluskulud poolte endi kanda ning sellest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 12 / 13 2-21-19201 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2022 otsuse RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 26.04.2022 otsus osas, millega maakohus mõistis M.P.lt (P.) E.M.K.i kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodil 07.12.2021-31.12.2021 235,48 eurot ületavas osas, tagasiulatuva elatise perioodil 05.04.2021-06.12.2021 459 eurot ületavas osas, igakuise elatise 100 eurot (kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa) ületavas osas alates 01.01.2022 kuni E.-M.K.i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxx) ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.
4. Hagi rahuldada osaliselt. 2.
5. Välja mõista M.P.lt (P.) E.-M.K.i (K.) kasuks perioodil 05.04.2021-06.12.2021 sissenõutavaks muutunud elatis 459 eurot. 2.
6. Välja mõista M.P.lt E.-M.K.i kasuks perioodil 07.12.2021-31.12.2021 sissenõutavaks muutunud elatis 235,48 eurot. 2.
7. Kohustada M.P. tasuma E.-M.K.i ülalpidamiseks alates 01.01.2022 kuni E.-M.K.i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxx) igakuist elatist 100 eurot, mis muutub iga aasta
8. aprillil (esimest korda 01.04.2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.
9. Igakuine elatis ja elatise võlgnevus tuleb kostjal tasuda A.K.i arveldusarvele XXXXXXXXXXX, selgitusega: „E.-M. elatis” hiljemalt jooksva kuu 10.-ndaks kuupäevaks.
10. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
11. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. 13 / 13