1-17-1413/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1413 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
3. juuli
4. a määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu E.F (isikukood XXX) kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus RESOLUTSIOON
9. Tartu Maakohtu
10. juuli
11. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks E.F-ile määruskaebemenetluses advokaat Valli Murde poolt osutatud riigi õigusabi eest 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot. Mõista E.F-ilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tartu Maakohus
13. veebruari
14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1413 tunnistas E.F-i 1 süüdi KarS § 423 ja § 424 järgi ning karistas teda 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel algas karistusaeg
15. detsembril
16. a. Tartu Maakohus
17. mai
18. a otsusega tunnistas E.F-i süüdi kriminaalasjas nr 1-17-4985 KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja karistas teda 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustas kohus E.F-i liitkaristuseks nende kahe kohtuotsuse kogumis 11 kuu pikkuse vangistuse. Selles karistusest arvas kohus maha E.F-i poolt
19. maiks
20. a ära kantud 5 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse. Tema karistuse algusajaks luges kohus
21. mai
22. a ja karistusaeg lõpeb
23. novembril
24. a.
25. Tartu Vangla esitas
26. mail
27. a Tartu Maakohtule materjalid E.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla süüdimõistetu vabastamist toetab.
28. Tartu Maakohus
29. juuli
30. a määrusega jättis E.F-i tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohtumääruse põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. 3.
31. Kohus märkis, et vangistuse eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. See tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. E.F-ilt on tema varasema elu põhjal oodata erinevat laadi kuritegusid: joobeseisundis autojuhtimisi, kehalisi väärkohtlemisi, avaliku korra raskeid rikkumisi jne. Nimelt on E.F olnud kriminaalselt vägagi aktiivne inimene: ta on viimaste aastate kestel sooritanud keskeltläbi üks-kaks kuritegu aastas, sekka ka mõningaid kuritegudele sarnaseid väärtegusid (nt autoga purjuspäi sõitmine). Niisugune käitumine ei anna alust uskuda, et tulevikus asi paremaks muutub. 3.
32. E.F-i vangistusaegse käitumise ja tema elutingimused vabaduses (elu- ja töökoht, lähedaste tugi) hindas maakohus positiivseteks, kuid leidis, et need asjaolud ei muuda kinnipeetavast lähtuvat retsidiivsusriski piisavalt väikeseks. E.F-i hea käitumine vanglas on suuresti seletatav sellega, et vangistuses ei ole võimalik tarvitada alkoholi: ka vabaduses suudab ta kainena vähemalt üldjuhul korrektselt käituda. Probleem on aga selles, et väljaspool vanglamüüre on võimalik alkoholi tarvitada ja just alkoholijoobes hakkab E.F tihtipeale seadust rikkuma. E.F-i kinnitus tegeleda alkoholiprobleemiga veenev ei ole. Lähedased isikud olid E.F olemas aga ka enne vangistust. Puutuvalt kinnipeetava selgitusse, et ta tahab hakata hoolitsema oma lapse eest, ei saa mööda vaadata sellest, et ka eelmise ennetähtaegse vabastamise menetluse kestel
33. a mängis ta n-ö lapsekaardile: ütles, et võtab pärast vabanemist lapse enda juurde ja hakkab teda kasvatama. Vangla materjalidest aga ilmneb, et last kasvatab endiselt süüdimõistetu ema. Ka töö on E.F olemas olnud ennegi, ent see pole kuritegusid ära hoidnud. MÄÄRUSKAEBUS
34. Kohtumääruse peale esitas kaebuse E.F-i kaitsja advokaat Valli Murde, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 4.
35. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud kõiki E.F-i püüdlusi parandada oma käitumist ja mõttekäiku. Ta on praeguseks prioriteedid paika pannud ja soovib näidata, et on võimeline elama õiguskuulekalt. Tal on olemas kindlad elu- ja töökoht. Ta oskab ja suudab korralikult töötada. E.F on valmis kriminaalhooldaja abiga muutma oma elustiili, et hoiduda süütegude toimepanemisest. Ta mõistab ka enda sõltuvust alkoholist, mis omakorda tähendab seda, et ta suudab näha seost alkoholi tarvitamise ja enda kriminaalse käitumise vahel. 4.
36. Kaitsja märgib, et E.F-i peamine probleem seisnebki tema alkoholisõltuvuses. On tõenäoline, et vajalikus ulatuses ravi saamata ei suuda ta ka edaspidi iseseisvalt lahendada sõltuvusega seotud probleeme. Riik peaks täitma põhiseaduse §-st 13 tulenevat kohustust isikut abistada, mis antud juhul seisneks selles, et E.F vabastataks tingimisi ennetähtaegselt, ta allutataks elektroonilisele valvele ja ta hakkaks koheselt saama ettenähtud ravi KarS § 75 lg 2 p 5 järgi. 4.
37. Kaitsja hinnangul on kõik KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud E.F-i puhul positiivsed, v.a kuriteo toimepanemise asjaolud. Ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuriteo asjaolud kaaluvad üles teised KarS § 76 lg-s 4 ette nähtud tingimused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
38. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ja kohtutoimikuga, jätab kaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata.
39. Taolist seisukohta põhistades selgitab ringkonnakohus kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on 2 selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud E.F-i ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Vastupidi, esimene kohtuaste on igakülgselt vaaginud kõiki kinnipeetava vabastamist toetavaid ja selle vastu rääkivaid asjaolusid ning leidnud, et E.F-i vabastamine põhjendatud ei ole. Kohtumääruse põhistused on seejuures vaadelavad veenvate, ammendavate ja asjakohastena. 7.
41. Oma põhjendusi esitades on esimene kohtuaste õigesti ära märkinud kõigepealt selle, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline tingimus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Edasi leidis kohus, et E.F-i puhul see eeldus täidetud ei ole: ta on olnud kriminaalselt vägagi aktiivne inimene, temalt on oodata erinevat laadi kuritegusid ning olulise riskifaktorina on tema puhul täheldatav alkoholi tarvitamise oht. Ehk siis kohtulahendis on piisava põhjalikkusega ära näidatud ohutegurid, mis võimaldavad prognoosida, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral võib süüdimõistetu toime panna uue kuriteo. 7.
42. Tõsi, E.F-i puhul saab rääkida ka positiivsetest asjaoludest – elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste valmisolek teda aidata ning tema korrakohane käitumine vangistuses. Eelmärgitut on kaalutlusotsustuse langetamisel arvestanud aga juba ka esimene kohtuaste ning piisavalt põhjendanud sedagi, miks need praegusel juhul kinnipeetavast lähtuvat riski piisaval määral ei pisenda. Maakohtu põhistustega ringkonnakohus täielikult ka nõustub. Samuti on kolleegium päri selle seisukohaga, et uute kuritegude ohutegurina alkoholi tarvitamise riski E.F-i puhul välistada ei ole võimalik. Seda vaatamata tema enda vastupidistele kinnitustele ning sõnades väljendatud valmisolekule minna ravile. Kõigepealt nähtub vangistusasutuse koostatud iseloomustusest see, et kinnipeetav ei saa oma alkoholiprobleemi tõsidusest aru ja senini ei ole ta samme selle probleemi seljatamiseks astunud. Veel on maakohus välja toonud, et E.F on varasemas ennetähtaegse vabastamise menetluses andnud mitmeid lubadusi, mida ta aga täitnud ei ole. Ehk siis tema praegused kinnitused erilist kaalu ei oma. Samas, isegi kui kinnipeetav mõtleb oma soovi alkoholi mitte enam tarvitada ja ravile minna tõsiselt, on tema taoline motivatsioon ilmnenud alles praegu vangistuses, s.o kontrollitud ja piiratud tingimustes. Ehk siis ei saa kindel olla, et vabadusse tulles ta oma lubadustele kindlaks jääb. 7.
43. Ringkonnakohus märgib siinkohal veel, et kohtud, hinnates KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis, ongi õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuses õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta vabaduses kuritegude toimepanemist jätkab (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
44. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
45. Kaitsja advokaat Valli Murde on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 2 tundi, mille eest ta soovib tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse mahtu ja asjaolu, et selle koostamisele pidi eelnema kohtumäärusega tutvumine, leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel E.F-i kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus