Obsah (9)

§ 661§ 432§ 477§ 371§ 613§ 430§ 428§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Mai Grauberg Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2022. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-115

§ 661lg 4).

1.

1. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Tallinn, Sõpruse pst 212 KÜ ei järgi käesoleva kompromissi punktis 1.2 kokku lepitut, on Salva Kindlustuse AS-il õigus pöörata võlgnetav summa tervikuna täitmisele. 1.
2. Poolte menetluskulud jäävad Poolte endi kanda, välja arvatud riigilõiv, millest poole kohustub tasuma puudutatud isik. Puudutatud isik tasub pool riigilõivust (s.o 25 eurot) avaldajale koos võlgnevusega vastavalt punktis 1.2 märgitule. 1 1.
3. Kompromiss jõustub Harju Maakohtu poolt tehtava Kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava määruse jõustumisel. Pooled kinnitavad, et nad on täielikult teadlikud kõigist Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamisega kaasnevatest materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Pooled on teadlikud kompromissi lõplikust iseloomust ja sellest, et neil ei ole pärast käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamist õigust pöörduda teineteise vastu hagiga kohtusse samal alusel sama hagieseme suhtes.
4. Poolte muud menetluskulud jäävad poole enda kanda.
5. Tagastada avaldajale riigilõiv summas 25 eurot Salva Kindlustuse AS-i arveldusarvele nr xxxx Xxxx, selgituseks märkida: ts.asi nr 2-22-11591 (Tallinn, Sõpruse pst 212 KÜ). Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruse peale määruskaebust hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik
6. Harju Maakohtu menetluses on Salva Kindlustuse AS avaldus Tallinn, Sõpruse pst 212 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
7. 30.09.22.a teatasid pooled kohtule soovist lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-11591 menetlus ning kinnitada poolte vahel kompromiss. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§ 432

sisust ning kõigist menetluse lõpetamise ja kompromissilepingu sõlmimise tagajärgedest. Kohtu põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine

§ 371sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Menetlusosalisi tuleb teavitada asja menetlusse võtmisest ning neilt nõuda asja õigeks ja kiireks lahendamiseks vajalikke andmeid ja seisukohti. 5.

§ 613

lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled (menetlusosalised) menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on 2 lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 430

lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-11591 lõpetamisele.
2. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et puudutatud isik tasub pool riigilõivust (s.o 25 eurot) avaldajale. Seega jäävad muud menetluskulud poolte endi kanda. 10.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Avaldaja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas 2-22-11591 avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. 11. Toimikust nähtub, et avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning avaldajale tuleb tagastada pool tsiviilasja 2-22-11591 menetlemisel tasutud riigilõivust, so 25 eurot (50/2) Salva Kindlustuse AS-i arveldusarvele nr xxxx Xxxx, selgituseks märkida: ts.asi nr 2-22-11591 (Tallinn, Sõpruse pst 212 KÜ), vastavalt avaldaja taotlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3