Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta SFS intec Oy kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). kohtuistungil, peab ta seda Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 28.08.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel
) § 42 lg 1 kohaselt tühise tüüptingimusega, kuna see kahjustab teist poolt (hagejat) ebamõistlikult, piirates müüja (kostja) vastutust puudustega kauba eest ebamõistlikus ulatuses. Hageja on kostjat kruvide puudustest teavitanud koheselt peale puuduste ilmnemist (puudused ilmnesid esimest korda alles kruvide paigaldamise käigus 2019.a. märtsis). Lisaks vaatas hageja kruvid üle koheselt peale nende kättesaamist (19.10.2018), samas ilmnesid puudused esimest korras alles kruvide paigaldamisel (so 2019.a. märtsis, st tegemist oli varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik tuvastada kruvide visuaalsel ülevaatamisel). Objekti tellija (Ruukki Construction) esitas hagejale puudustega kruvide tõttu kahju hüvitamise nõude, millega Ruukki Construction nõudis hagejalt puudustega kruvide väljavahetamisega kaasnenud kahju hüvitamist kokku summas 16 147,50 eurot (so uute kruvide maksumus summas 3217,50 eurot, Ruukki Construction kulutused seoses kruvide väljavahetamisega summas 6750 eurot, Ruukki Construction kulud seoses lisandunud paigaldusajaga (1 kuu) summas 6180 eurot), milline kahju summa on Ruukki Construction 2 (so objekti tellija) poolt kinni peetud hagejale tasumisele kuuluvatest lepingujärgsetest maksetest (st tegemist on reaalse kuluga, mis on hageja poolt kantud). Õigusabi saamiseks ja tekkinud kahju kostjalt sissenõudmiseks pöördus hageja advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, mistõttu tekkisid hagejal kulutused õigusabile seoses kostjale pretensioonide esitamisega summas 375 eurot. Hageja esitas kostjale 01.07.2019 pretensiooni tekkinud kahju hüvitamiseks ja 12.02.2020 täiendava selgituse, kuid vaatamata sellele keeldus kostja hagejale tekkinud kahju hüvitamast. Mittekvaliteetsete kruvide tõttu on hagejal tekkinud kahju kokku summas 16 522,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 16 522,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1515,77 eurot ja edasiulatuva viivise
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus hagile Kostja esitas 08.10.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub hagi jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjale teatatnud ostetud kruvide väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul. Lisaks leiab kostja, et tõendamata on hageja väide, et ta avastas väidetava puuduse alles
) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele mh kvaliteedi osas.
lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24). 5
lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kostja on esile toonud, et kostja ei vastuta võimalike puudustega kruvide eest, kuna hageja ei ole kostjat müügilepingu rikkumisest mõistliku aja jooksul teavitanud, kuivõrd kostja andis kauba üle oktoobris 2018, kuid hageja teavitas kostjat kruvide puudustest 11.04.2019. Kostja tõi esile kostja müügi- ja tarnetingimused, mille kohaselt tuleb kauba puudustest teatada 8 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest.
lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et kuivõrd pooled olid sõlminud suulise müügilepingu ja pooltevahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid selles lepingueelselt käsitlenud kostja müügi- ja tarnetingimuste kohaldumist pooltevahelisele müügilepingule, siis ei kohaldu need käesoleval juhul. Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui need kohalduksid käesolevalt, siis on viidatud tingimuse näol tegemist
lg 1 säestatud tühise tüüptingimusega, kuna see kahjustab teist poolt ebamõistlikult, piirates müüja vastutust puudustega kauba eest ebamõistlikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 p 19), et
lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Hagiavalduse kohaselt ilmnes asjaolu, et kruvidelt koorub värv maha, nende paigaldamisel Norras asuval objektil 2019 märtsis. Kohus leiab, et nimetatut tõendavad tunnistajate ütlused ja ka hageja töötajate E. L. ning R. V. kirjalikud seletused, mis on kooskõlas teiste esitatud tõenditega. V. V. ütlustega on tõendatud, et ka objekti tellija esitas sellesisulise pretensiooni. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja on kostjat kruvide puudustest teavitanud koheselt peale puuduste ilmnemist kruvide paigaldamise käigus 2019 märtsis. Kohus leiab, et pooltevaheliste meilisõnumitega ja nendele lisatud fotodega on tõendatud, et müügiesemeks olnud kruvid olid puudustega ja hageja nõudis korduvalt kostjalt lahendusi ning kruvide väljavahetamist. Nimetatu nähtub nii V. V. 26.03.2019, 08.04.2019, P. K. 03.04.2019, 09.04.2019, M. K. 10.04.2019 ja 11.04.2019 meilisõnumist. Ka kostja on esialgu vastuseks hageja töötajate meilisõnumitele kruvidelt värvi koorumise kohta tunnistanud puuduste olemasolu nii P. K. 03.04.3019 meilisõnumis: „Käis siin, võttis kaasa, vandus midagi ja pani minema, tuleb täna jälle, küsin üle, mis seis on, et mis sai valesti minna“ kui ka 09.04.2019 meilisõnumis: „Vana ei oska midagi öelda. Ütles et tooge kruvid tagasi värvib uuesti“. Alles järgnevas kirjavahetuses asus kostja puudusi eitama. Eelnevaga on tõendatud, et hageja on kostjat kruvide puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. Ebaõige on kostja väide, et teda ei kaasatud puuduste tuvastamise protsessi. Kohus leiab, et hageja on
lg 1 ja lg 2 sätestatut järgides teavitanud kostjat puudustest ja kirjeldanud puudusi. Samuti on hageja toimetanud kostjale puudustega kruvide näidised, millise asjaolu on kostja menetluse käigus 08.03.2020 menetlusdokumendis omaks võtnud. Seega oli kostjal võimalik ka puudustega kruvidega tutvuda. Hagejal ei ole kohustust toimetada kostja Norra objektile puuduste tuvastamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et müüja ei saa jääda ootama ostja täiendavaid ettepanekuid, vaid peab olema ise aktiivne (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-10, p 11). 6 Kohus leiab, et vaidlusaluste kruvide olulised puudused ja värvi koorumise põhjused on tõendatud TalTech Mehaanika ja Metroloogia Katselabori eksperdi P. P. 03.05.2021 katseprotokolliga nr 198-21 ning sellele lisatud fotodega, mille kohaselt on kruvide värvkate ebakvaliteetne ja ei vasta tavapärasele kvaliteedile. Värvkattel on väga selgelt adhesiooni probleem ehk kate ei ole kruvi küljes kinni ja eemaldub sealt väga kergelt. Värvkate eemaldub kruvi tavapärasel kasutamisel ja kruvi ei ole võimalik kinnitada selliselt, et kate ei eemalduks. Märgitud on, et niisuguses ulatuses katte eemaldumine tavapärases kasutuses on tingitud väga halvast adhesioonist ja värvkatte paksusest. Värvkatte kvaliteedi probleem on tekkinud kruvi tootmises tsinkimise või värvimise protsessis. Värvkate on eemaldunud osaliselt koos tsingiga ja tsinkkatte vahelt, mis võib viidata ebakvaliteetsele tsinkimisele või värvimise protsessile. Võimalik on ka vale värvi ja/või sellele eelnenud eeltöötluse protsessi kasutamine. Kohus leiab, et eelnevaga on üheselt tõendatud kruvide tootmisel tekkinud puudused ja ümber lükatud ka kostja väited selle kohta, nagu oleks kruvidelt värvi koorumine olnud tingitud ebasobivatest töövõtetest ja/või – vahenditest. Asjatundja on leidnud, et probleem on tekkinud kruvide tootmises. Ruukki Construction 13.03.2019 mittevastavuse aruandes on märgitud, et kinnitusvahenditel (SD3-T15-4,8x19 RR45) siinusplaadil on hälve seoses värviga. Värv tuleb kruvilt väga kergelt lahti, mille tulemusena tuleb värv kruvilt paigalduse käigus ära. Seega tõendab eeltoodu nii seda, et kruvid olid puudustega kui ka seda, et värv koorus paigalduse käigus. Samuti tõendab antud asjaolu Ruukki Construction Oy esindaja J. S. 22.02.2021 meilisõnum, millest nähtub, et töömaal tuvastati, et värv tuleb kruvidelt maha ka küünega kraapides. 24.04.2019 meilisõniumiga on J. S. märkinud: „ Kruvide värvimine ei vasta kvaliteedinõuetele. Nõuame defektse tarne hüvitamist.“ Asjaolu, et antud isik on Ruukki Construction Oy töötaja ja projektijuht, on tõendatud Ruukki Constrution Oy 13.03.3019 mittevastavuse aruandega ja hageja ning Ruukki Construction Oy vahelisest alltöövõtulepingu läbirääkimiste 16.08.2018 koosoleku protokolli avalehega. Seega oli ta pädev isik nii puudustest teavitamiseks kui ka kahunõude esitamiseks. Kohus leiab, et eelnevaga on tõendatud, et antud kruvid ei olnud kvaliteetsed ning olid oluliste varjatud puudustega, kuivõrd visuaalsel vaatlusel kruvide värviprobleemid nähtavad ei olnud. Kuivõrd värv koorus maha paigalduse käigus, ilmnesid samas ka müügieseme puudused ning kruvid tuli seetõttu objektil välja vahetada. Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et kruvid vahetati välja tellija nõudmisel ebaõige keskkonnaklassi tõttu, on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega. Eelneva tõttu ei ole asjakohased kostja poolt esitatud kruvide keskkonnaklassi puudutavad tõendid, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Seega vastutab kostja hagejale pooltevahelise müügilepingu alusel müüdud kruvide puuduste eest.
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju 7 võib olla varaline või mittevaraline.
lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja palub tekkinud kahju hüvitada summas 16 522,50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kahju tekkimine on tõendatud Ruukki Construction Oy mittevastavuse aruandega, mille kohaselt nõudis viimane hagejalt puudustega kruvide väljavahetamisega kaasnenud kahju hüvitamist kokku summas 16 147,50 eurot, so uute kruvide maksumus summas 3217,50 eurot, Ruukki Construction Oy kulutused seoses kruvide väljavahetamisega summas 6750 eurot, Ruukki Construction Oy kulud seoses lisandunud paigaldusajaga (1 kuu) summas 6180 eurot). Asjaolu, et antud kahju hüvitis ei ole üle paisutatud, on mõistliku suurusega ja vastab turutingimustele, on tõendatud Katuse Plekid OÜ 22.03.2021 hinnapakkumisega nr 2203211 summas 16 368 eurot ja Winroof OÜ 23.03.2021 hinnapakkumisega nr 1247 summas 17 604 eurot, mis on 22.03.2021 I. O. poolt tellitud meilisõnumi alusel samade tööde kohta, mis tulid teostada hageja Norra objektil, kuhu puudustega kruvid paigaldati ja hiljem eemaldada tuli. Kohus leiab, et tunnistajate M. R. ja V. V. ütlustega on tõendamist leidnud ka asjaolu, et puudustega kruvide paigaldamise jätkamine oli vajalik suurema kahju ärahoidmiseks. Nimetatud tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et töödega tuli jätkata, et vältida tööde teostamiseks ettenähtud ajagraafikust mittekinnipidamist ja selle rikkumisega kaasnevaid trahve. Samuti ei olnud teada, mis kruvidest edaspidi saama pidi, millises ulatuses need eemaldada tuleb. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kostja ei andnud hagejale mingeid selgitusi, miks kruvidelt värv koorub, ega otsinud lahendust tekkinud olukorrale vaatamata asjaolule, et hageja oli meilisõnumites kostja tähelepanu juhtinud sellega seonduvalt kulude suurenemisele. Kohus leiab, et kohtumenetluse-eelsete menetluskulude hüvitamise nõue summas 375 eurot on samuti põhjendatud.
lõike 3 kohaselt hõlmab kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud tuleb
lõike 3 alusel hüvitada (RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Riigikohus on lahendis 3-2-1-5-13, p 50 leidnud, et kohtumenetluses hüvitamisele mittekuulutavate õigusabikulude hüvitamist võib nõuda
Riigikohus leidis, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks. Kohtueelsete õigusabikulude suurus summas 375 eurot on tõendatud Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid 14.02.2020 ja 05.07.2020 arvetega ja 01.07.2020 esitatud pretensiooni ning 12.02.2020 täiendava selgitusega, milles hageja nõudis kostjalt tekkinud kahju hüvitamist. Kostja hageja õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Eelneva alusel leiab kohus, et kostjapoolse lepingurikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 16 522,50 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 8 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt 7 seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt on seega viivise määr alates 01.01.2019 kuni käesoleva ajani 0,022% päevas (8% aastas). Hageja 01.07.2019 pretensiooniga on tõendatud, et hageja nõudis kostjalt kahjuhüvitise tasumist hiljemalt 08.07.2019, mistõttu on hageja nõue muutunud 09.07.2019 sissenõutavaks. Kuivõrd kostja hageja nõuet täitnud ei ole, on kostja alates 09.07.2019 viivituses, mistõttu tuleb kostjalt kahju hüvitise summalt 16 522,50 eurot
lg 2 alusel viivis alates 09.07.2019 kuni kahju hüvitise hagejale tasumiseni
Viivise arvestust ( 09.07.2019-28.08.2020 kokku 417 päeva X 3,63495 eurot päevas) ei ole kostja vaidlustanud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Hageja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 9 Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.08.2021 kohtuotsus. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.