← Eesti

2-19-16360/88

Obsah (7)§ 162§ 463§ 657§ 654§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2022. a, Tallinn Kohtuasja nu

§ 162

lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ning otsustas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta mõlema astme menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt välja menetluskulude hüvitis ja viivis VÕS § 113 lg 1 järgi.
  2. Hageja tõi esile, et maakohus rikkus

§ 463

lg 2 ja 4 tehes üllatusliku otsuse, sest ei arutanud pooltega küsimust, et kostjad I ja II ei pruugi olla andmete avaldajateks. Hageja märkis, et kohus väljus nõude piiridest, sest käsitles otsuse punktides 22 ja 23 mittetäielike andmete küsimust, kuigi hageja oli selle enda nõudest välja jätnud. Lisaks ei selgitanud maakohus hagejale, et kohtu arvates omab tähtsust ja vajab tõendamist asjaolu, et 6222 eurot on makstud juhatuse otsuse alusel (otsuse punkt 23). Hageja hinnangul pidi maakohus lähtuvalt täpsustatud nõudest hindama kahte revisjonikomisjoni väidet: hageja on tekitanud seltsile kahju ja hageja esitas koosolekule valeandmeid. Maakohus nende väidetega ei tegelenud. Hageja heitis maakohtule ette, et lahendades koosoleku kehtetuks tunnistamise nõuet (otsuse punktid 29-31), jättis maakohus hagiavalduse p-des 1.8-1.10.3 ja 1.8-1.11 välja toodud põhjendused selle kohta, miks hageja leiab, et otsus on kehtetuks tunnistatav või alternatiivselt tühine, tähelepanuta. Hageja leidis, et kostja III vastutus ei välista kostjate I ja II vastutust; seejuures ka revisjonikomisjoni liiget, kelle kaudu juriidiline isik andmeid laiali saatis, võib pidada avaldajaks. Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mille kohaselt eksitava teabe ümberlükkamine ei ole võimalik, sest hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli eksitavate andmetega. Hageja selgitas, et „eksitav teave“ hõlmab nii ebaõigeid andmeid kui ka õigeid, kuid mittetäielikult esitatud andmeid, kui nendega luuakse moonutatud ettekujutust toimunust. Ebaõigete andmete (st väidete, et hageja tekitas seltsile kahju ja esitas valeandmeid koosolekule) osas on tõendamiskoormis kostjatel. Seega hageja nõue avaldada ümberlükkav ja parandav teade on kooskõlas VÕS § 1047 lg-ga

  1. Samal põhjusel kuulub rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise ja viivisenõue, aga ka otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõue. 5 2-19-16360
  3. detsembril
  4. a täiendas hageja apellatsioonkaebust ning tõi esile, et koosoleku protokollist nähtub, et hagejale ei antud võimalust suuliselt revisjoniaktile vastata. Olukord, kus isikule esitatakse süüdistusi ja ei anta võimalust neile vastata, ei vasta headele kommetele. Seega rikkus kostja III TsÜS § 32 ja VÕS § 2 lg 2, mistõttu on otsus MTÜS § 241 lg 1 järgi tühine. Vastustajate seisukoht
  5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
  6. Kostjad asusid seisukohale, et isegi kui kostjat I ja II saaks pidada avaldajateks, ei muuda see asja lahendust, kuivõrd kostjad ei ole hageja kohta esitanud ühtegi ebaõiget väidet. Hageja väited üllatusliku otsuse kohta ei ole põhjendatud, sest kostjad palusid juba esimeses vastuses hagile jätta hagiavaldus läbi vaatamata, sest kostja I ja II ei saa pidada avaldajateks. Harju Maakohus märkis enda
  7. mai
  8. a määruses, et küsimus kostja I ja II vastu esitatud nõuete kohta lahendatakse asja sisulisel lahendamisel. Kostjad juhtisid tähelepanu, et nõue oli ebaselge kostjate hinnangul, maakohus refereeris seda otsuses ega pidanud ise nõuet ebaselgeks. Lisaks käsitles maakohus nõudega seonduvat
  9. oktoobril
  10. a toimunud kohtuistungil. Kostjad leidsid, et maakohus järgis nõude piire ja apellatsioonkaebuses on esitatud moonutatud käsitlus kohtuotsusest.
  11. Kostjad nõustusid maakohtu põhjendustega ning leidsid, et maakohus lahendas korrektselt kõik asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, mh vaidlusaluse otsuse kehtetuks ja tühiseks tunnistamisega seonduva. Kostjad tõid esile, et hageja arvati välja kostja III liikmeskonnast 19 erineval põhjusel, hageja väljaarvamine oli põhjustatud tema käitumisest ja arvukatest rikkumistest, mis lahendati
  12. novembri
  13. a kohtuotsusega asjas nr 2-20-
  14. Eelneva tõendamiseks lisasid vastava kohtuotsuse apellatsioonkaebuse vastusele. Kostjad leidsid, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust õigesti. Meediaväljaannetega seotud kohtupraktika ei ole asjakohane. Revisjoniaktis esitatud väited olid piisava põhjalikkusega uuritud, tõendatud ning vastavad tõele. Revidendid avaldasid andmeid seoses oma põhikirjast ja volinike koosolekust tulenevate kohustuste täitmisega. Kostjad I ja II ei avaldanud revisjoniakti meedias ega kolmandatele isikutele, mistõttu ei saa seda võrdsustada meediaväljaannetes informatsiooni avaldamisega.
  15. Lisaks tõid kostjad esile, et isegi kui asuda seisukohale, et revisjoniaktis võis esineda mõni ebatäpsus, siis Riigikohtu praktika välistab sarnastes asjades apellatsioonkaebuse rahuldamise. MTÜ endise juhatuse liikme aadressil teatava kriitika tegemist seoses kostja III tegevuse korraldamisega ei saa pidada õigusvastaseks. Käesoleval juhul on tuvastatud see, et kostja III juhatuse tegevusele esitatud kriitika on põhjendatud ning ka tõendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  16. Kolleegium jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga muudab ja täiendab otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

  1. Maakohus on lõppastmes õigesti jätnud hagi täielikult rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kõik kostjad ei ole käsitatavad vaidlusaluste väidete avaldajatena ja et mõlemad väited, mille 6 2-19-16360 ümberlükkamist hageja nõuab, on faktiväited. Samuti on maakohus juhindunud väärast tõendamiskoormisest, ei ole tuvastanud kõiki vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ega ole otsust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus saab need eksimused parandada.
  2. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostjad I ja II ei ole käsitatavad kostja III liikmetele adresseeritud e-kirja saatmisel vaidlusaluste väidete avaldajatena VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. 26.
  3. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Senises praktikas on Riigikohus pidanud avaldamiseks nii kommentaaride kättesaadavaks tegemist piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele) (
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4309, p 14) kui ka ühe isiku poolt ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamist teisele isikule (
  8. septembri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40), sh meediaväljaandele (
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Avaldamiseks on loetud ka andmeid sisaldava e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele (
  12. aprilli
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07). 26.
  14. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjad I ja II saatsid
  15. mail
  16. a kostja III liikmetele kirja, milles sisaldus
  17. mai
  18. a dateeringuga kostja III
  19. majandusaasta aruanne ja majandustegevuse revideerimise akt. Sellega tegid kostjad I ja II ekirjas sisalduvad hageja kohta käivad andmed või väärtushinnangud kolmandatele isikutele teatavaks ning nad on seega käsitatavad nende avaldajana VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostjad I ja II ei ole asjas õiged kostjad, sest hageja nõue on suunatud kostja III organi otsuses toodud väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamisele. Kostjate I ja II käsitamist andmete või väärtushinnangute avaldajana ei välista see, et nad avaldasid need kostja III valitud revisjonikomisjoni liikmetena.
  20. Hageja esitas kostjate vastu järgmised nõuded (II kd, tl 131): • kohustada kostjaid solidaarselt avaldama järgmise teate: „Y, C ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts avaldavad, et Tallinna Jahimeeste Seltsi
  21. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise aktis sisaldub eksitav teave. Tegelikult X ei ole MTÜle Tallinna Jahimeeste Selts kahju tekitanud ja ei ole koosolekule valeandmeid esitanud,“ saates vastava teate e-postiga adressaatidele (hagiavalduses loetletud adressaadid); • tunnistada kostja III
  22. juuli
  23. a volinike koosoleku otsus kehtetuks või alternatiivselt tuvastada nimetatud otsuse tühisus; • välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot ja sellelt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 järgi. Juhul, kui kohus ei nõustu märgitud hüvitise suurusega, palus hageja alternatiivselt määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel. 27.
  24. Kuigi maakohtu menetluses leidis hageja, et kostjad on avaldanud MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts
  25. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise aktis mittetäielikke ja eksitavaid andmeid rohkem kui 10 asjaolu kohta, saab apellatsioonkaebusest järeldada, et hageja ei vaidlusta maakohtu käsitlust, mille kohaselt saab lugeda, et aktis avaldatust käivad hageja kohta hagiavalduse p-is 1.6.6 nimetatud väide: 7 2-19-16360 „Juhatuse otsuseta, vastuolus TJS põhikirja p. 8.
  26. juhatuse esimees X maksab kinni.“ ja p-is 1.6.7 nimetatud väide: „Seega Tallinna jahimeeste seltsi sõbrale X ilma juhatuse otsusega omavoliliselt maksis 6222 (kuus tuhat kakssada kakskümmend kaks) Euro selle töö eest, mis pidi tegema juhatus ise. Tuleb lisada, et osa sellest tööst olid juba teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed. Sellega oli tehtud materiaalne kahju TJS-le ja X poolt esitatud valed andmed koosolekule.“ 27.
  27. Seega arvestades maakohtu korraldusel esitatud hagiavalduse täpsustust (II kd, tl 131) pidi kohus hindama revisjoniaktis avaldatud väiteid, et hageja on tekitanud seltsile varalist kahju ning et hageja esitas koosolekule valed andmed. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et väide, et hageja on tekitanud seltsile kahju, on käsitatav praegusel juhul faktiväitena, mistõttu hagejal ei ole õigust nõuda selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu on maakohus vaidlust lahendades eksinud selgitamiskohustuse täitmisel ja jaganud tõendamiskoormise selles osas ebaõigesti. 27.
  28. Riigikohtu kujundatud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu
  29. mai
  30. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10;
  31. detsember
  32. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu
  33. mai
  34. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-05, p 11;
  35. veebruari
  36. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11;
  37. aprilli
  38. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Ringkonnakohus selgitas pooltele
  39. juuni
  40. a kirjas väite kvalifitseerimisega ning tõendamiskohustusega seonduvat ning võimaldas esitada pooltel oma seisukohad nii võimaliku õigusliku hinnangu kui ka selle tagajärgede kohta praegusele menetlusele. Samuti on arutanud ringkonnakohus asja
  41. septembri
  42. a kohtuistungil (III kd, tl 14-15 ja tl 44-48). 27.
  43. Väide „sellega on tehtud materiaalne kahju TJS-le“ sisaldub
  44. mai
  45. a dateeringuga Tallinna Jahimeeste Seltsi
  46. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise aktina pealkirjastatud dokumendis (I kd, tl 32-34). Arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on kolleegiumi hinnangul tegemist väärtushinnanguga, kuna see väljendab kostja III revisjonikomisjoni liikmete subjektiivset hinnangut hageja tegevusele, mis järeldus eespool toodud faktidest, et raha on makstud juhatuse otsuseta ja osa tööst olid teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed. Juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu
  47. aprilli
  48. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26;
  49. veebruari
  50. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Seega ei ole hagejal õigust nõuda väite, et X on MTÜ-le Tallinna Jahimeeste Selts kahju tekitanud, ümberlükkamist ning hagi on jäetud selle nõude osas lõppastmes õigesti rahuldamata. Kui aga tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille avaldamine on hageja au teotav ja õigusvastane, võib hagejal olla VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel õigus nõuda nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 8 2-19-16360 27.
  51. Kuna VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane, ei ole hagejal kohustust vaidlustada väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Kostja avaldatud väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid peab tõendama kostja sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud (vt Riigikohtu
  52. novembri
  53. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11). Kostjate seisukohtadest saab järeldada, et nad põhjendasid vaidlusaluses revisjoniaktis sisalduvat väärtushinnangut kahju tekitamise kohta hageja poolt ilma kostja III juhatuse otsuseta PRConsulens OÜ-le viimase poolt esitatud arvete alusel raha maksmisega töö eest, mida pidi tegema juhatus ja osa sellest tööst olid juba teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed. Seejuures lasus nimetatud asjaolude tõendamiskoormis üldreegli järgi kostjatel (vt Riigikohtu
  54. mai
  55. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13) v.a väite osas, et PRConsulens OÜ-le maksti raha juhatuse otsuseta. Arvestades, et tegemist on negatiivse asjaoluga, läheb selle asjaolu tõendamiskohustus üle hagejale. Vaidlust ei ole, et hageja valiti kostja III volinike poolt juhatuse liikmeks
  56. veebruaril
  57. a ning registrikande järgi oli kostja III juhatuse liige
  58. märtsist
  59. a kuni
  60. aprillini
  61. a. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja III maksis PRConsulens OÜ-le viimase esitatud arvete alusel kokku 6222 eurot. Hageja viitab sellele, et PRConsulens OÜ-ga lepingu sõlmimiseks oli juhatuse suuline otsus ning kostja III volinikud olid vaidlusalused kulutused heaks kiitnud. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et PRConsulens OÜ esitatud arvetel kajastatud teenuste osutamiseks lepingu sõlmimiseks andsid hääle ka kostja III teised juhatuse liikmed. Seega saab järeldada, et PRConsulens OÜ-ga lepingu sõlmimiseks kostja III juhatuse otsust ei olnud ja antud faktiväide on õige. Kolleegium leiab, et ebaõigete andmete avaldamise kontekstis ei oma tähendust asjaolu, et tehingu tegemiseks ja/või kulutuste tegemiseks võis olla kostja III volinike heakskiit, sest see ei asenda juhatuse otsust ja lähtuda tuleb avaldatust. Teisalt ei tähenda kolleegiumi arvates asjaolu, et tehingu ja kulutuste tegemiseks juhatuse otsus puudus, et seltsile seetõttu igal juhul kahju tekkis. Praegusel juhul saaks kostjale III kahju tekitamisega olla tegemist juhul, kui juhatuse otsuseta tehtud kulutused ei olnud tehtud seltsi huvides ja viimasele vajalikud. 27.
  62. Vaidlust ei ole, et PRConsulens OÜ esitas kostjale III neli arvet: -
  63. mai
  64. a arve selgituse kohaselt hõlmab see perioodil
  65. veebruarini
  66. a osutatud teenuseid – TJS juhtorganite otsuste dokumentatsiooni analüüs, konsultatsioonid, endise juhatuse esimehe ja tegevdirektori poolt dokumentide üleandmise kontroll, dokumentide, suuline/kirjalik nõustamine summas 510 eurot (II kd, tl 104); -
  67. mai
  68. a arve selgituse kohaselt osutati teenust
  69. mai
  70. a üldkoosoleku kokkukutsumise dokumentatsiooni, sh täienduste kirjavahetuse läbitöötamine, põhikirja muudatuste materjalide läbitöötamine, parandusettepanekute ettevalmistamine ja esitamine, koosoleku juhtimine summas 1742.50 eurot (II kd, tl 105); -
  71. mai
  72. a arve selgituse kohaselt osutati teenust
  73. maini
  74. a TJS volinike koosolekute ettevalmistamisel, läbiviimisel, protokollide ja dokumentatsiooni koostamisel, nõustamisel – suuline ja kirjalik summas 1207 eurot (II kd, tl 106); -
  75. mai
  76. a arve kohaselt osutati teenust
  77. mai
  78. a TJS üldkoosoleku protokolli analüüs, lisamised täiendamised, põhikirja muudatuste sisseviimine, muudetud põhikirja koostamine (9 lk), dokumentide vormistamine summas 2762.50 eurot (II kd, tl 107). Viidatud tõenditest nähtub, et mh osutati teenust tulenevalt vajadusest muuta kostja III põhikirja, sh esitati põhikirja projektid, ettepanekud ja täiendused, viidi sisse põhikirja muudatused ning koostati muudetud põhikiri. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeldada, et 9 2-19-16360 õigusteadmisteta isik peaks suutma analüüsida ja ette valmistada mittetulundusühingu põhikirja muudatusettepanekud selliselt, et tulemiks oleks seaduse nõuetele vastav põhikirja projekt. Kostja I kinnitusel tegelesid eelnevalt põhikirjaga juhatuse liikmed ja põhikirja muutmiseks esitati juhatusele igasuguseid variante, kuid põhikirja eelnõu esitas teenust osutanud Q ning see võeti üldkoosoleku poolt teatud muudatustega ka vastu (III kd, tl 46 p). Seega saab järeldada, et volinike poolt määratud või teised seltsi liikmed võisid küll esitada põhikirja projekte, ettepanekuid ja täiendusi, kuid nende läbitöötamine ja nõuetekohase redaktsiooni koostamisel oli vajalik eriteadmistega isiku abi. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kostja III põhikirja muutmise ettevalmistamiseks tehtud kulutusi saab lugeda tehtuks seltsi huvides ning pidada vajalikuks. Ülejäänud viidatud arvetelt nähtuvad teenused vastavad kolleegiumi hinnangul aga juhatuse ülesannetele (vt kostja III põhikirja p 8.4 I kd, tl 149). Nii on üldkoosoleku ja volinike koosoleku kokkukutsumine sh ka ettevalmistamine, juhtimine, läbiviimine ning sellega seotud dokumentatsiooni koostamine ja analüüsimine juhatuse ülesanne ja eelduslikult ei ole õigustatud mittetulundusühingul selleks teenuse sisseostmine. Seega oli tegemist juhatuse otsuseta tehtud ebavajalike kulutustega, mis ei vastanud seltsi huvidele. Ringkonnakohus leiab, et väljend sellega oli tehtud materiaalne kahju võib iseenesest olla hageja au teotav väärtushinnang, mis ei ole aga praegusel juhul ebakohane arvestades, et tuvastatud on hinnangut põhjendava faktiväite õigsus. Samuti ei ole hinnang väljendatud kuidagi viisil, mis oleks ilmselt ebasünnis. Kuna revideerimise aktis avaldatud hinnangut ei saa pidada ebakohaseks tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist, ei ole kolleegiumi arvates hageja kohta antud väärtushinnangu avaldamine õigusvastane.
  79. Kolleegium leiab, et alust ei ole rahuldada ka hageja nõuet vaidlusaluses revideerimise aktis avaldatud väite „hageja esitas koosolekule valed andmed“ ümberlükkamiseks. 28.
  80. Ringkonnakohus leiab, et väidet „hageja esitas koosolekule valed andmed“ tuleb käsitada faktiväitena. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. Kostjate väitel esitas hageja kostja III
  81. mai
  82. a üldkoosolekul valed andmed, sest teatas, et seltsil ei ole Q-ga (temaga seotud firmaga) mingit lepingut, kuid järgmisel päeval s.o
  83. mail
  84. a esitas PRConsulens OÜ (Q-ga seotud firma) kostjale III arve. Kuna antud väidet ei saa pidada neutraalseks, vaid hageja au teotavaks (etteheide valede andmete esitamise kohta), lasus selle väite õigsuse tõendamiskoormus kostjatel. 28.
  85. Kolleegium leiab, et
  86. mai
  87. a kostja III üldkoosoleku helisalvestuse ja selle väljavõttega on tõendatud, et
  88. mai üldkoosolekul küsis kostja I hagejalt, kas Q-ga on sõlmitud leping, mille peale vastas hageja, et ei ole. Täpsustavale küsimusele, kas Q on lepingu alusel tööl, vastas hageja, et mingisugust lepingut ega Tallinna jahiseltsil (kostja III) mingisugust kohustust ei ole (
  89. juuli
  90. a kostjate menetlusdokumendi lisa 1 ja II kd, tl 93). Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-is 32.6, et PRConsulens OÜ kostjale III esitatud ja viimase poolt makstud arvete selgitustest nähtuvalt hõlmasid need mh perioodil kuni
  91. veebruar
  92. a osutatud teenuseid (II kd, tl 104),
  93. mai
  94. a üldkoosoleku kokkukutsumise dokumentatsiooni koostamise teenust (II kd, tl 105) ja
  95. maini
  96. a osutatud teenuseid (II kd, tl 106). Arvete selgitused viitavad sellele, et teenuseid osutati igal juhul enne
  97. mai
  98. a kostja III üldkoosolekut, mistõttu pidi arvetelt nähtuva maksekohustuse alus olema tekkinud 10 2-19-16360 ilmselt enne arve(te) esitamist. Seega ei saanud olla õige kostja III
  99. mai üldkoosolekul avaldatu, et kostjal III mingisugust kokkulepet või muul alusel tekkinud kohustust Q või temaga seotud isikul ei ole. Veenev ei ole kostja väide justkui oleks ta küsimusele vastamisel silmas pidanud kirjalikku lepingut, sest hageja viitas selgelt seonduvalt Q-ga seltsil kohustuste puudumisele. Kuna kostjad tõendasid väite tõesust, et hageja esitas koosolekule valed andmed, puudub alus andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks. Arvestades, et hageja ei ole tuginenud vaidlusaluses revisjoniaktis sisalduvate autokompensatsiooni kohta käivate andmete ebaõigsusele, kolleegium antud väiteid ei hinda (III kd, tl 47).
  100. Ülalmärgitut arvestades ei ole kostjad hageja isikuõigusi rikkunud, mistõttu puudub alus ka hageja mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks.
  101. Maakohus jättis õigesti rahuldamata hagi kostja III
  102. juuli
  103. a volinike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selles osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi neid kordamata (

§ 654lg 6). Apellatsioonkaebuses väidab hageja tuginedes Ts

ÜS § 38 lg-le 1, et seltsis toimub oponeerivate leeride võitlus ja vaidlusaluse volinike koosoleku otsusega kinnitati teadvalt ebaõigete väidetega revisjoniakt eesmärgil arvata hageja selle otsuse alusel seltsist välja. Arvestades, et hageja on saanud seltsist väljaarvamist kohtus vaidlustada (III kd, tl 197-206) ning tugineda mh ka eelnimetatud asjaoludele, puudub hagejal õiguskaitsevajadus sel alusel volinike koosoleku kehtetuks tunnistamiseks. 31. Eeltoodud kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, arvestades mh praeguse kohtuotsuse põhjendusi. Menetluskulud 32. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldatud, tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

§ 177lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.