2-22-118495/7

(3)2-22-118495 10.01.2023 1 196,44 299,11 897,33 10.02.2023 897,33 299,11 598,22 10.03.2023 598,22 299,11 299,11 10.04.2023 299,11 299,11 0,00 1.

1. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.
2. Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 1.1 kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 862,43 € ulatuseni. II. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagis I P vastu võlgnevuse nõudes. III. Jätta menetluskulud kostja kanda vastavalt kompromissilepingule. Kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. IV. Tagastada määruse jõustumisel NAP-i kaudu hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 157,50 eurot PlusPlus Capital AS a/a-le XXX Swedbank. V. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I P vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 10.11.2022 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2

(3)2-22-118495 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et menetlusosaliste esitatud kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja I P vastu võlgnevuse nõudes vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus menetlusosalistele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada, kompromissimäärus edasikaebamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku menetluskulude jaotuses. Kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotles tasutud riigilõivu poole tagastamist. Kohus tagastab seega pool tasutud riigilõivust. /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3