Obsah (6)

§ 274§ 65§ 121§ 120§ 16§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2022 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-5389 (21922700030) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär

§ 274

lg 2 p 3 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Süüdistatav Daniel Mürk, isikukood 50210040217, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, varem kriminaalkorras karistatud: - 07.11.2019. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt

§ 274

lg 2 p 3 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust (kohtuasja nr 1-197736),

§ 65lg 1 alusel liitkaristus moodustati Tartu Maakohtu poolt 06.05.2019.

a kohtuasjas nr 1-19-2487 mõistetud karistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.

1. a. - 06.05.
2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 121

lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7, § 274 lg 1 ja § 327 lg järgi 3 aastat vangistust (kohtuasja nr 1-19-2487). Karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.2019. a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2 § 311, § 312, § 314, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus O T S U S T A S: Daniel Mürk talle esitatud

§ 274lg 2 p 3 järgi süüdistuses õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu.

Asitõend: 1 CD-R plaat turvakaamera videosalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. 1 Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Daniel Mürgile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 214,20 eurot ja 146,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 178,50 eurot ja 122 eurot, käibemaks 33,60 eurot ja 24,40 eurot). - Menetluskulud: 114 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi; 214,20, 146,40 eurot (kohtuistungid) ja 89,40 eurot (eelistung) kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud kogusummas 564 eurot – jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 30.05.2022. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 23.05.2022. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 08.06.2022 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Süüdistatav on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteo

§ 274

lg 2 p 3 (vägivald võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt) järgi, mis seisnes võimuesindaja tervise kahjustamises ja samuti võimuesindajale valu tekitamises. Etteheidetava kuriteo pani D. Mürk toime järgmistel asjaoludel: 14.04.

1. a viibis D. Mürk kinnipeetavana Jõhvi Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas, R-hoone R4 eluosakonna kambris nr R
2. Samal päeval oli A. R. teenistuses Viru Vangla R-hoones (kolmas üksus), täites oma teenistuskohustusi Viru Vangla kolmanda üksuse vanemvalvuri ametikohal. Ajavahemikul 17.26.05 kuni 17.27.49 teostas A. R. oma ametiülesandeid Viru Vangla Rhoone R4 eluosakonna kambri nr R413 kambriukse juures, kus toimus kinnipeetav D. Mürkile õhtune toidujagamine. Korraldades päevakavajärgse tegevuse (kinnipidavate toitlustamine) täitmist ja saates kinnipeetavatest toidujagajaid, tekkis vanglaametnikul vaidlus D. Mürkiga, kes keeldus sel päeval sepikut jagavalt köögitoimkonna liikmelt toitu vastu võtma ja nõudis, et sepikuviilu ulataks talle hoopis köögitoimkonna teine liige, kelle tööülesandeks tol päeval oli supi jagamine. Pärast vanglaametniku antud selgitusi toidujagamisel menüüs oleva sepiku väljastamise teemal võttis D. Mürk kambrisse vaid supi ning keeldus jätkuvalt sepiku vastuvõtmisest seda sel päeval jagavalt köögitoimkonna liikmelt. Kella 17.27 paiku, mil ametikohustusi täitnud A. R. pärast toidu väljajagamist kambri nr R413 toiduluuki sulges, lõi kambris paiknev D. Mürk valvurile ootamatult rusikaga vastu suletavat toiduluuki, et see taas avaneks. Löögi tulemusena avanes luuk hooga ja tabas luuki sulgeva vanemvalvuri paremat labakäeosa, tekitades A. R.ile füüsilist valu ning tervisekahjustuse (1 cm pikkuse kriimustuse 2 parema labakäe kämblaseljal). Seejuures oli D. Mürk pikaajalise kinnipeetavana teadlik, kuidas sulgub ja avaneb toiduluuk ning et luugi kinnilükkamiseks ja riivistamiseks on seda teostaval valvuril vaja olla luugiga füüsilises kontaktis ning seista kambriukse juures. Justiitsministri 13.06.
3. a määruse nr 20 ’Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus’ § 2 lg 1 kohaselt on Viru Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus,mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist ning korraldab kriminaalhooldust. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS)
4. peatükist on vangla täidesaatva riigivõimu asutus. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ja kes nimetatakse ATS § 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. ATS § 6 lg 2 p 1 kohaselt on ametiasutus valitsusasutus VVS tähenduses. Vastavalt VangS § 111 lõikele 1 on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on mh kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve ning julgeoleku tagamine vanglas. Tulenevalt Viru Vangla direktori 25.03.
5. a käskkirjaga nr 1-1/29 kinnitatud ametijuhendist on A. R.i kui Viru Vangla vanemvalvuri teenistuskoha põhieesmärk järelevalvetoimingute õigeaegne ning nõuetekohane teostamine. Vastavalt Viru Vangla poolt antud pädevusele oli A. R.ile pandud Viru Vangla kolmanda üksuse vanemvalvuri ülesanded. Vastavalt ametijuhendile oli A. R.i kui vanemvalvuri tööülesanneteks mh päevakavajärgsete tegevuste täitmise korraldamine (p 28) ja abinõude rakendamine VangS, vangla sisekorraeeskirja, Viru Vangla kodukorra või muude õigusaktide nõuete rikkumise, kinnipeetavate isikute allumatuse, põgenemiste ja erakorraliste sündmuste ennetamiseks, tõkestamiseks ja likvideerimiseks (p 3). Eeltoodust tulenevalt oli A. R. vanglaametnikuna võimuesindajaks

§ 274tähenduses, kelle suhtes D.

Mürki poolt toimepandud vägivallategu oli toime pandud seoses võimuesindaja teenistuskohustuste täitmisega. Seoses sellega, et D. Mürk oli varasemalt süüdi mõistetud 07.11.2019. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega nr 1-19-7736

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, oli tema poolt 14.04.2021. a toime pandud vägivallategu vaadeldav korduvalt toime pandud süüteona

§ 274lg 2 p 3 mõttes.

D. Mürki poolt 27.02.2021. a vanglaametniku tervise kahjustamine ja ühtlasi ametnikule füüsilise valu tekitamine oli toime pandud (vähemalt) kaudse tahtlusega, s.o kui D. Mürk ei pürginud ka koosseisulise tagajärje (valu ja / või tervisekahjustuse tekitamine) saavutamisele, möönis ta selle saabumise võimalikkust. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sisuliselt, kui jätta kõrvale süüdistuses toodud ebavajalik ja üleliigne sõnastus, on isikule süüdistus esitatud järgmises: Olles varasemalt karistatud Viru Maakohtu 07.11.2019 kohtuotsusega

§ 274

lg 2 p 3 järgi, taas 14.04.2021 kella 17.27 paiku, Viru Vangla R-hoone R4 eluosakonna kambri nr 3 R413 asukohas, seoses kannatanu A. R. valvuri ametikohustuse täitmisega (toidujagajate saatmine), lõi kambris paiknev süüdistatav D. Mürk rusikaga vastu toiduluuki, et see avaneks, mille tulemusena toiduluuk avanes ja tabas luuki sulgeva kannatanu A. R.i paremat labakäeosa, tekitades A. R.ile füüsilist valu ning tervisekahjustuse - 1 cm pikkuse kriimustuse parema labakäe kämblaseljal vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritud

§ 274

lg 2 p 3 järgi – vägivalla kasutamine võimuesindaja suhtes seoses ametikohustuse täitmisega, korduvuse tunnusel. Ei ole vaidlust asjaolus, et kannatanu on võimuesindaja

§ 274

mõttes, sest talle on seadusest tulenevalt määratud vanglaametniku ülesanded ehk avaliku võimu teostamise kohustus. Kohtule esitatud ametijuhendist nähtud, et kannatanu on valvurina pädev vanglaametnik, kes täidab avaliku võimu ülesandeid, nimelt korraldab päevakavajärgsete tegevuste täitmist, ametijuhendi p 28, tlk

1. Ei ole vaidlust asjaolus, et sündmuse juures oli kannatanu oma ametikohustuse täitmisel. Nimelt ta jälgis olukorda toidu jagamisel, olles toidujagajate saatjaks. Praktilise tegevuse poolest tegi kannatanu toidu jagamisel toiduluugid lahti ja pani need kinni, kui kinnipeetu oma toiduportsiooni kätte saanud. Sisulist vaidlust ei ole ka muudes faktilistes asjaoludes, mis on kõnnitatud kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlustega, samuti kohtuistungil vahetult uuritud salvestisega. Nimelt on kohtule esitatud järgmised tõendid. Süüdistatav selgitas ütlustes järgmist. Ta ei vaidlusta faktilisi asjaolusid selles mõttes, et ta tunnistab, et ta lükkas toiduluuki, et see avaneks, seda eesmärgiga jätkata suhtlemist, et saada endale ettenähtud sepiku portsiooni. Süüdistatav kinnitas, et tal soovi ei olnud tekitada valvurile valu või vigastusi. Süüdistatav selgitas, et ta ei teadnud ega oletanud kuidagi, et selline asi saaks juhtuda ( valvurile valu ja vigastuse tekitamine). Toiduluuk on seestpoolt mõõdust väiksem võrreldes välise poolega. Seega süüdistatav ei näegi, mis toimub väljaspool kambrist. Süüdistatav lähtus sellest, et kui valvur avab toiduluugi, on tema käed riivi peal. Süüdistatav selgitas, et tõepoolest tal tekkis kannatanuga sõnavahetus. Talle oli kambris kuulda, et riivid suletakse ja ta lükkas toiduluuki rusikaga seestpoolt. Süüdistatav arvas ja arvab ka praegu, et sel ajal on valvuri käes üleval riivide peal, mitte aga toiduluugi peal. Käsi oli rusikas ja ta lükkaski toiduluuki ja hoidis nii, et kannatanu ei saaks kinni panna. Kannatanu R. selgitas kohtuistungil, et apriilis 2021 leidis aset juhtum, milles ta sai füüsiliselt kahju. Kannatanu avas süüdistatava kambri toiduluugi. Toidujagamisel olid koos kannatanuga kaks toidujagajaid. Süüdistatav keeldus ohe toidujagaja käest sepiku vastuvõtmisest, soovis, et sepiku annaks talle teine toidujagaja. Kannatanu ütles, et ei, kui süüdistatav loobub vastuvõtmisest, siis on see tema valik, ja hakkas toiduluugi sulgema. Toiduluugi riivid käivad raskesti ja kannatanu ei jõudnud riivi peale sulgeda kui süüdistatav lõi vastu luuki. Toiduluuk kohe lahti ei paiskunud ja kannatanu andis süüdistatavale korraldusel luugist eemalduda. Kannatanu ei seisnud ukse juures väga lähedal et saaks vaadata uksesilmast. Mistõttu kannatanu astus lähemalt ja proovis riivid uuesti sulgeda ja seejärel paiskus toiduluuk lahti vastu parema käe laba. Toiduluuk oli süüdistatava poolt lükatud, sest kannatanu nägi sel hetkel süüdistatava rusikas kätt. Kannatanu tundis sellest üsna tugevat valu. 5-6 minuti pärast lõpetas 4 kannatanu oma ülesandega ja valveruumis avastas, et käel on kriimustus ja hakkas sinikas tekkima. Vigastust nägi valvur R. N.. Seda põrutust oli tunda 3-4 päeva. Kannatanu selgitas, et selle konkreetse kambri 2 riivi käivad raskesti, allapoole keeratavad, on vaja jõud kohaldada. Toiduluuk ise käib, avaneb ja sulgeb, tavaliselt, raskusi ei ole. Samas tuleb kohaldada jõud, lükata toiduluuk seestpoolt, et see avaneks. Toiduluuk seisab kinnises olekus kindlalt ega avane niisama. Süüdistatav suruski toiduluugile vastu, et kannatanu ei saaks kinni panna. Kui kannatanu andis süüdistatavale korraldusel, et too eemalduks toiduluugist, vastas süüdistatav, et ta ei soovi eemalduda, vaid soovib oma sepikut kätte saada. Kannatanu on valvur alates
2. a. Kui kinnipeetu on kambris ja toiduluuk on kinnises olekus, siis tal ei ole võimalik näha, kui kaugel uksest seisab valvur. Kinnipeetule on kindlasti kuulda riivide lahti-kinni käimist, see tähendabki, et valvur on ukse juures. Riivide kinnipanekuks tuleb riivid ülevalt alla L-kujuline liigutus. Kannatanu paneb kinni järgmiselt: ühe käega lükkab toiduluugi kinnisesse olekusse, teise käega samal ajal paneb ühe riivi kinni, siis teise käega teise riivi kinni ja siis veel võtmega lukku. Tunnistaja G., vangla medõde, kinnitas ütlustes, et kannatanu on pöördunud medõe poole seoses osakonnas toimunud juhtumiga. Kannatanu oli vaadeldud ja koostatud vastav õiend. Õiend tlk 6, 14.04.2021, millest nähtub, et kannatanul kaebusi ei ole, paremal käel on avastatud 1 cm kriimustus. Kohus märgib, et ka kannatanule põhjustatud kehavigastuse faktis ei ole kohtulikul arutamisel vaidlusi tekkinud. Süüdistatava ja kannatanu ütlused on faktoloogilises mõttes kokkulangevad. Need ütlused on sisuliselt kinnitatud tunnistaja N. ütlustega, kes selgitas, et kannatanu tuli valveruumi ja näitas kätt, millel oli marrastus. Kannatanu selgitas, et süüdistatav lükkas toiduluuki hetkel, kui kannatanu oli selle sulgemas ja toiduluuk avanes ja kannatanu sai vastu kätte. Tunnistaja N. ütluste kohaselt peab valvur valima enda jaoks ohutuma viisi, kuidas toiduluuk sulgeda. Arvestada tuleb, et kinnipeetu võib olla agressiivse hoiakuga, võib ta millegagi visata. Toiduluuk on igal juhul sulgemisel käe ulatuses. Toiduluugid käivad kergelt, piisab kerget lükkamist avamiseks. Kui inimese käsi on toiduluugi kukkumisraadiuses, siis vastu kätt lüüa saada on valus. Toiduluugi avamine-sulgemine on niivõrd rutiinne töö, et igal valvurilt tekib oma harjumus, kuidas ta toiduluugi sulgeb. Tunnistaja teeb nii: ühe käega lükkab toiduluugi kinni ja samal ajal teise käega võtmega lukku ja siis juba tõmbab riivid peale. Nii on praktikas ohutum enda jaoks. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kinnitatud asitõendi vaatlusprotokolliga tlk 7-14, protokollis on kirjeldatud salvestisele jäädvustatud sündmus. Salvestis oli uuritud kohtuistungil vahetult. Vaatlusprotokollis kajastatud vastab reaalselt ka salvestisele. Seega on kohtuliku arutamisega tuvastatud, et 14.04.2021 kella 17.27 paiku, Viru Vangla Rhoone R4 eluosakonna kambri nr R413 asukohas, seoses kannatanu A. R. valvuri ametikohustuse täitmisega (toidujagajate saatmine), lükkas kambris paiknev süüdistatav D. Mürk rusikaga toiduluuki, et see avaneks, mille tulemusena toiduluuk avanes ja tabas luuki sulgeva kannatanu A. R.i paremat labakäeosa, põhjustades A. R.ile füüsilist valu ning tervisekahjustuse - 1 cm pikkuse kriimustuse parema labakäe kämblaseljal. Kuriteokoosseisu täitmise seisukohalt on nõutav nii objektiivse kui ka subjektiivse külje täitmine. Objektiivne külg on täidetud ja selles vaidlust ei tekkinudki. Kannatanu sai 5 kriimustuse ja tundis füüsilist valu ja seda süüdistatava teo tagajärjel - ta lükkas toiduluugi selliselt, et see avanes ja tabas kannatanu kätt. Seega esineb süüdistatava teo ja tagajärje vahel kausaalne seos. Kohus analüüsib isik teo subjektiivset külge.

§ 274

järgi on karistatav kuriteokoosseisule vastav tegu, kui see on toime pandud vähemalt kaudse kahtlusega. Objektiivselt sama ettevaatamatusest toimepandud tegu ei ole nimetatud sätte alusel karistatav.

§ 274

järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on vägivalla all mõeldav nii vaimne (

§ 120

) kui ka füüsiline vägivald (

§ 121

– valu ja/või tervisekahjustuse põhjustamine) (Riigikohtu lahend 3-1-1-10-08 p 12, sama seisukoht 1-19-1849/43 p 21). Viimasel juhul on tegemist materiaalse ehk tagajärjedeliktiga, mis tähendab, et süüdistatava vähemalt kaudse tahtlusega on hõivatud nii tegu ise kui ka teo koosseisuline tagajärg, antud juhul valu ja tervisekahjustuse põhjustamine.

§ 16

lg 4 kohaselt, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

§ 18

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Nagu nähtub kaudset tahtlust ja ettevaatamatust defineerivatest normidest, kaudse tahtluse ja kergemeelsuse intellektuaalne element on samasisuline - mõlema puhul peab isik võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas on kannatanu, süüdistatava, tunnistaja ütlustega, samuti vaatlusprotokolli ja salvestisega on tõsikindlalt tuvastatud, et süüdistatav pidas võimalikuks, et toiduluugi vastu surumisel-lükkamisel see avaneb vabalangusega ja võib tabada valvuri kätt, kes sel ajal tegeleb toiduluugi sulgemisega. Süüdistatav on teadlik, kuidas käib toiduluugi sulgemine - valvur igal juhul peab käega toiduluugi panema kinnisesse olekusse, siis riivid ja lõpuks võtmega lukku panemine. Süüdistatav teadis, et kannatanu on toiduluugist käe kaugusel, sest algul pani ta toiduluugi kinnisesse olekusse käega, tlk 8, vaatlusprotokoll, kellaaeg 17:27:20-

1. Seega süüdistatav igal juhul pidas võimalikuks, et kui ta taas lükkab teatud jõuga toiduluugi, see võib avaneda, langeb oma raskusega vabalt alla ja võib kahjustada valvuri kätt ja/või põhjustada valu, kes sel ajal püüab viia toiduluugi sulgemise lõpuni. Nüüd selle kohtuasja keskmine küsimus. Tuleb kontrollida tahtluse või ettevaatamatuse voluntatiivset elementi, kas isik möönis nii tegu kui ka teo kooseisulist tagajärge – valu ja tervisekahjustuse põhjustamist ( sel juhul on isiku kaudse tahtlusega kaetud nii tegu kui ka tagajärg), või isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis vältida tagajärge ( sel juhul esineb ettevaatamatus kergemeelsuse vormis). Kohtupraktika on selles küsimuses pikaajaliselt välja kujunenud ja kohtule ei ole siia midagi lisada. Kergemeelsuse põhiliseks tunnuseks on isiku lootus tagajärje saabumata jäämisele ja selline lootmine peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne ja tuginema isiku jaoks tuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne ehk toetuma konkreetsetele faktilistele asjaoludele ega tohi olla sõltuvuses isiku poolt kontrollimatust juhuslikkusest. ( Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 86). 6 Riigikohtu lahendid 3-1-1-79-15 p 6, 3-1-1-76-16 p
2. Süüdistatav teadis, et kannatanu paikneb toiduluugist käe ulatuses, sest kannatanu püüdis viia toiduluuk kinnisesse olekusse. Salvestiselt on nähtav, kuidas kannatanu toiduluugi sulgeb ja see hakkab taas avanema, valvur püüab sulgemise lõpuni viia, vaatlusprotokollis on see sündmustik näidatud tlk 8 kellaaeg 17:27:21, ning kellaaeg 17:27:28 toiduluuk taas avaneb järsult. Salvestiselt ja vaatlusprotokollist on võimalik tuvastada kannatanu tegevus, millega ta tegeleb igapäevaselt – toiduluugi lahtitegemine ja kinnipanemine lukku. Kui jälgida kannatanu tegevust, võib selle alusel järeldada, milline võis olla süüdistatava ettekujutus asjaoludest vastavalt tema teadmistele ja arvestades tema teo spetsiifikat. Kannatanu teeb mitu katset toiduluugi sulgemiseks. Kl 17:27:20-21, parema käega paneb kannatanu toiduluugi kinni ja vasaku käega riivi juures, toiduluuk avaneb veidi, kannatanu parem käsi on lukuava juures ja vasak käsi ülevas servas oleva riivi juures. Toiduluuk on kinnises olekus. Kannatanu langetab mõlemad käed keha kõrvale ja jääb vaatega suletud asendis oleva toiduluugi suunas. Toiduluuk on kinnises olekus. Toiduluuk jäetakse riivistamata. Kl 17:27:24 kannatanu taas suunab vasaku käe toiduluugi ülevas servas oleva riivi juurde. Kl 17:27:27 kannatanu langetab vasaku käe toiduluugi ülevas servas oleva riivi juurest enda keha kõrvale. Toiduluuk jääb ka teisel katsel riivistamata. Toiduluuk on kinnises olekus. Kl 17:27:28 suunab kannatanu uuesti vasaku käe toiduluugi ülevas servas oleva riivi juurde ja parema käe toiduluugi vahetuslähedusse. Toiduluuk paiskub kiires liigutusega lahti vastu kannatanu paremat kätt. Kannatanu üritas toiduluugi sulgeda kolmel katsel, kahel korral toiduluuk oli kinnises olekus ja toiduluuk ikka jäi riivistamata, salvestise pinnal on nähtav, et kannatanu langetab käed keha kõrvale. Kolmandal korral, kui vasak käsi on riivi juures, parem käsi toiduluugi lähetuses, paiskub toiduluuk lahti ja tabab kannatanu paremat kätt. Süüdistatav selgitas, et ta lähtus sellest, et kui kannatanu toimetab riiviga, siis tema käed on riivi juures toiduluugi ülevas servas. Selline süüdistatava selgitus on eluliselt veenev ja, nagu nähtub salvestiselt ja vaatlusprotokollist, vastab ka reaalsusele. Kolmest korrast kahel oli kannatanu parem käsi kas lukuava juures või toiduluugi läheduses, ühel korral aga keha juures. Seega, ebaõige oleks järeldus, et toiduluugi sulgemisel on kannatanu üks käsi riivi peal ja teine kasvõi suure tõenäosusega toiduluugi kõrval selliselt, et toiduluugi vabalangusel tabab see kannatanu paremat kätt. Kannatanute käte asend võib toiduluugi sulgemisel olla igal korral erinev ja süüdimõistetul ei ole võimalust mõistlikult eeldada, mis konkreetses positsioonis on kannatanu käed. Kuuldes metallile iseloomulikke riivide liigutusi, oli süüdistataval mõistlik uskuda, et kannatanu käed on riivide ehk toiduluugi ülemise serva juures. Kohus leiab, et süüdistatav lootis konkreetsetele talle teadaolevatele asjaoludele, kuidas reeglina käib toiduluugi kinnipanemine, nimelt kui toiduluuk on kinnises olekus, on valvuri käed riivide juures ülevas servas ja toiduluugi lükkamine ei ohusta valvurit füüsiliselt. Asjaolu, et riivid, millest kannatanu alustas toiduluugi kinnipanemist, asuvad toiduluugi ülevas servas ja toiduluuk on juba kinnises olekus, seega valvuri käed on suure tõenäosusega just toiduluugi üleva serva piirkonnas, annab mõistlikult uskuda, et loodud oht ( toiduluugi jõuga lükkamine väljapoole) ei realiseeru tagajärjes (valvurist kannatanule valu või tervisekahjustuse põhjustamine). Kohus leiab, et süüdistataval ei olnud alust uskuda, et loodud oht ( toiduluugi jõuda avamine seestpoolt) suure tõenäosusega realiseerubki tavalise kulgu korral tagajärjes ( toiduluugi avamine vabalanguse teel ja kannatanule valu või tervisekahjustuse põhjustamine), sel juhul oleks ta möönnud tagajärje saabumist ( see on 7 kaudne tahtlus). Kohus soovib siin rõhutada, et ka kõrvaltvaataja seisukohalt ei ole põhjendatud lugeda toiduluugi avamise tavalise kulgemise tagajärjeks just valvurile valu või tervisekahjustuse põhjustamist. See oleks vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Toiduluugi konstruktsioon on siiski vähemalt peab olema selline, et ka selle vabalanguse tagajärjeks on luugi lahtine olek, mitte aga valvuri kehavigastus. Tunnistaja N. selgitas, et teatud asjaolude esinemisel ei ole välistatud, et valvur võib toiduluugi servaga vastu kätt pihta saada. Näiteks tema puhul esines selline juhtum, kui toiduluuk avanes ootamatult, põhjus oli toiduluugi deformeeritus. Kui süüdistatav oleks tähelepanelikum ja kohusetundlikum, siis võiks ta asjaoludest paremini mõista, et loodud ohtu ei ole teatud juhtudel võimalik vältida, et mingilgi hetkel valvuri vähemalt üks käsi toiduluugile väga lähedal – siis, kui valvur hakkab võtmega lukku panema. Tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma käitumise puhul peaks süüdistatav arvestama, et kambri ukse juures seisab valvur, kes võib hakata tegelema toiduluugi lukku panemisega, ning hoiduma toiduluugi seestpoolt jõuga avamisest. Süüdistatav aga lootis faktilisele asjaolule, et kui toiduluuk on kinnises olekus, on valvuri käed toiduliigi koha ülevas servas, riivide kohas, ja toiduluuk avaneb ega kahjusta valvurit. Seega tegutses süüdistatav toiduluugi jõuga avamisel valu tervisekahjustuse põhjustamisel ettevaatamatult. Elltoodust lähtuvalt puudub

§ 274

järgi ettenähtud kuriteokoosseis, sest puudub nõutav subjektiivne külg - kaudne tahtlus. Süüdistatav kuulub õigeksmõistmisele talle esitatud süüdistuses kuriteo tuvastamatuse tõttu. ASITÕENDID CD-R plaat turvakaamera videosalvestisega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulud, kaitsjatasud kohtueelses ja kohtulikus menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt. Menetluskulud on järgmised: 114 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi, 214,20, 146,40 eurot (kohtuistungid, kohtuistungi eest esitas kaitsja arved kahes osas) ja 89,40 eurot (eelistung) kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Õigeksmõistmise korral kannab menetluskulusid riik KrMS § 181 alusel. Menetluskulud kogusummas 564 eurot tuleb jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu 8 kohtunik 9