Obsah (5)

§ 12§ 16§ 48§ 56§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1913 Otsuse kuupäev 03. august 2022, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Raj

) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, 3 et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. 12.

§ 12

sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

1. LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik p 1 korral, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le
3. LS § 201 kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
4. Kohus leiab, et Reiko Kross on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et Reiko Krossi süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi on täidetud objektiivne süüteokoosseis. 16.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Reiko Kross pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik, kes käib autokoolis oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seega oli Reiko Kross teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega Reiko Kross teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus leiab, et Reiko Krossi süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis. 17. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 18. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 19.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. 4 Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on arest 10 päeva.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
2. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada Reiko Krossi hoiduma süütegude toimepanemisest karistuseks mõistetud arestiga 10 päeva. Reiko Krossi on viimati karistatud LS § 201 lg 1 järgi 22.06.
3. Rahatrahv 240 eurot on tasutud 26.08.
4. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui aasta pärast eelmise samaliigilise süüteo toimepanemist. See annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole varasemast karistusest endale mingeid järeldusi teinud. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada arest üldkasuliku tööga. Varem ei ole Reiko Krossile karistusena aresti kohaldatud, seetõttu on nimetatud karistus kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Pannes toime järjekordse süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et aresti kohaldamine menetlusalusele isikule on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda nii töökoha kaotuse jms näol. Kohtu hinnangul peab isik, kes paneb toime süüteo, olema valmis kandma talle määratud karistust. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peab üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta isikut korduval mootorsõiduki juhtimisel arestiga.
5. Kohtuväline menetleja ei esitanud taotlust väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks. Kohus nõustub, et menetlusaluse isiku poolt tulenev oht uute samalaadsete rikkumiste toimepanemiseks on madal, tal on juhendaja LS § 109 lg 2 mõttes ning väärteo eest mõistetud karistus aresti näol on piisav, siis tuleb Reiko Krossile kuuluv sõiduk xxxx (vin koodiga xxxx, reg.nr xxxx, mis asub Rakvere politseijaoskonna territooriumil Kreutzwaldi 5a, Rakvere, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Reiko Krossile. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2022 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
6. Tühistada Viru Maakohtu
7. augusti
8. a otsus osaliselt, s.o Reiko Krossile mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
9. Tunnistada Reiko Kross süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistada teda selle eest 10 päevase 5 arestiga. 3.

§ 69lg 1 alusel asendada Reiko Krossile mõistetud arest 10 tunni üldkasuliku tööga.

4.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. VTMS § 207 1 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Apellatsioon rahuldada. 03.08.2022 kohtuotsus 4-22-1913 jõustus osaliselt
3. novembril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 6