Obsah (6)

§ 101§ 80§ 96§ 100§ 210§ 108

Tsiviilasi nr 2-21-17377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja K. T. i poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis R. T. “. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A. T. i poolt alates 19.10.
3. a K. T. i pangakontole R. T. i elatise katteks kantud summadega.
4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-6, 74-76)
5. Hageja vanemate kooselu lõppes 10.04.
6. a ning lahkukolimise järel leppisid vanemad kokku, et kõigi kolme ühise lapse (M. T. i, S. T. i ja R. T. i) vajadused kaetakse igakuiselt kostja arvelduskontole laekuva 539,18 euro suuruse peretoetuste arvelt ning ülejäänud osas annavad mõlemad vanemad lastele ülalpidamist vahetult, vastavalt laste jooksvatele vajadustele. Seejuures oli kokkuleppe sisuks, et hageja peretoetuse osast, s.o 179,72 eurost tasub kostja esmalt hageja lasteaiatasu ning ülejäänud summa kannab üle hageja seadusliku esindaja (ema) arvelduskontole. Alates
7. aasta aprillist kuni
8. aasta augustini täitis kostja kokkulepet nõuetekohaselt.
9. aasta septembrist otsustas kostja ühepoolselt kokkulepitud osa peretoetust hageja ema arvelduskontole enam mitte kanda. Kostja ei ole kordagi hageja emaga ühendust võtnud ega esitanud teadet, millest nähtuks soov leppida kokku uues ehk teistsuguses ülalpidamise andmise korras või raha perioodilise maksmises.
10. Kostja ei ole alates 01.09.
11. a hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja nõuab elatist miinimummääras tagasiulatuvalt alates 19.10.
12. a ning ajavahemiku 19.10.
13. a kuni 18.10.
14. a (s.o kuni hagi esitamiseni) on hageja tagasiulatuva elatise nõue 3795,99 eurot.
15. Hageja ema töötab Pärlid OÜ-s ning tema igakuine töötasu on keskmiselt XXX eurot. Hageja seadusliku esindaja omandis on sõiduauto Lexus IS220 2006 (registreerimismärgiga XXX), mille keskmine turuhind on 2500 kuni 4400 eurot. Muud väärtuslikku vara (kinnisvara, äriühinguid vms) hageja seadusliku esindaja omandis ei ole.
16. Hageja leiab, et kostjal on nõutud määras võimalus elatist tasuda. Lisaks XXX euro suurusele töötasule on kostjal veel täiendavaid sissetulekuid, mille arvelt ta oma alaealistele lastele igakuiselt ülalpidamist annab. Kostja omandis on 5 kinnistut, millest kaks on välja üüritud. Sõiduauto Toyota Land Cruiser, 2014 (registreerimismärgiga XXX), mille keskmine turuhind on suurusjärgus 32 000-33 500 eurot. Kostja on juhatuse liige kolmes äriühingus, Ecohouse OÜ, Cobe OÜ ja osaühing Ecohouse Palkmajad.
17. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 19.10.
18. a kuni 18.10.
19. a eest summas 3795,99 eurot ning alates hagi esitamisest (s.o 19.10.
20. a)

§ 101lg 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 21-25, 109-111)

1. Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid.
2. Enne kohtumääruse tsiviilasjas 2-20-9888 jõustumist kuni 25.07.
3. a elas hageja
4. aasta novembris kinnitatud ja Tartu Linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist M. S. ga kooskõlastatud suhtekorra järgi kolmel päeval nädalas s.o 43% isa juures ja neljal päeval nädalas s.o 57% ema juures. Alates kohtumääruse jõustumisest viibib hageja paaritutel nädalatel 3 päeva nädalas kostja juures ja ema juures 4 päeva nädalas ning paaris nädalatel kostja juures 2 päeva ja ema juures 5 päeva. See on keskmiselt kalendrikuus 11 päeva isa juures ja 19,5 päeva ema juures.
5. Kostja annab olulisel määral hagejale vahetut ülalpidamist. Alates 25.07.
6. a annab hageja ema hagejale vahetut ülalpidamist 28% rohkem kui kostja, seega saaks hageja nõue olla 82 eurot (28% 292 eurost). Eluasemega seotud kulud, toit, transport on kulutused, mis on seotud asukohaga kumma vanema juures laps viibib ning vahetu ülalpidamine. Teised kulutused on sellised, mida ei vähenda lapse asukoht ning lapse viibimine ühe vanema juures ei muuda neid kulusid automaatselt tasutuks. Ka neid kulutusi olulises osas kannab kostja. Vaatamata üleskutsetele ei ole hageja ema saatnud hageja teise elukohta Suure Liivakol riideid, hageja saadetakse nende riietega, mida on transpordiks vaja. Hädavajalik riiete tagavara mõlemas elukohas on vajalik ilma muutuste korral ja erinevate õues tegevuste puhul. Et tagada lastele piisaval määral hool, ostab kostja võimalusel taaskasutusriideid keskmiselt 25 euro eest kuus. Lisaks riietele tasub kostja hageja lasteaia kulud kuni 114,60 (lasteaiasöök päevas 1,60 eurot ja arve suurus sõltub sellest, kas kõik päevad on laps lasteaias) ning treeningute kulud 50 eurot ja treeningvarustuse kulud. Kuna kostja tasub ka lapse vahetust asukohast suuremaid mittesõltuvaid kulusid ning vahetu ülalpidamise 2 põhiraskus on kostjal, tuleb elatise määramisel arvestada lapse ja vanemate suhtekorra järgset graafikut nii tagasiulatuva kui ka edaspidise nõude osas.
7. Vanemad leppisid kokku, et edaspidi, s.o pärast juulit 2019, laekuvad lastetoetused ja peretoetus kostja arvele. Kuna laste kulutuste tegelik eelarve ületas ka varasemalt pere ja laste toetuste osa mitmekordselt, leppisid pooled tingimuslikult kokku, et hageja ema jätkuvalt panustab hageja elatamisse vähemalt seadusega ettenähtud miinimumi. Kokkuleppe tegid vanemad tingimuslikult, et mõlemad pooled peavad täitma oma kohustused laste ees. Hageja ema kokkulepet täitma ei asunud.
8. Lisaks hageja lasteaiatasu, huviringide tasu ja teistele kulutuste tasumisele kandis kostja heast tahtest hageja emale summasid hageja kasvatamiseks. Kuigi hageja ema lubas hoolitseda hageja riiete eest, ei ole ta saatnud hagejaga kaasa kodus vajalikke riideid (magamisriided, sisejalatsid treeninguteks, kodused vihmariided, kummikud, vajalikud vahetusriided jne), vaid need millega hageja transporditakse ja mida on lasteaias vahetult vaja, kuid ka seda mitte alati. Seetõttu lõpetas kostja summade kandmise.
9. Peale 25.07.
10. a kohtumääruse jõustumist elab hageja 36% ajast isa juures. Laste ja lasterikka pere toetuse sidumine elatiskohustuse arvutusega ei ole korrektne sest,
11. aastal toetuste summad vähenevad kui M. T. saab 18 aastaseks ja lõpetab kutseõppe. Siis jäävad alles vaid lastetoetused S. i ja R. i eest, mis on summas kokku 120 eurot.
12. Hageja nõue on esitatud tagasiulatuvalt, mida ta varem ei ole nõudnud. Hagis nõutud ulatusega tagantjärgi ülalpidamisnõue ei täidaks hageja ülalpidamise ülesannet ja paneks edaspidi kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Vanemad andsid hagejale ülalpidamist vahetult. Hagejal oli kummagi vanema juures vahelduv elukoht. Arvestades suhtluskorda oleks tagasiulatuva nõude ulatus 9 kuu eest (okt 2020 kuni juuni 2021) 9 x 41 = 369 eurot ja kolme kuu eest (juuli 2021 kuni oktoober 2021) 3 x 82 = 246 eurot. Seega saaks hageja tagasiulatuv nõue olla mitte rohkem kui 615 eurot. Selline arvutuskäik võiks olla määrav, kui kostja ei oleks tasunud hagejaga seotud elukohast mittesõltuvaid kulusid. Faktiliselt on kostja neid kulusid tasunud ning näiteks vaid lasteaia kulusid on selle aja jooksul kostja tasunud summas 1094 eurot.
13. Kostja ei vaidle vastu elatise määrale, seega pole sissetulekud olulised. KOHTU SEISUKOHT
14. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 15. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on R. T. i ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi nende vanemad K.

T. ja A. T. , olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96mõttes.

16.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 17. Kuni 31.12.2021. a kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks aastatel 2020 ja 2021 oli 292 eurot. 18. 01.01.2022. a kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat 3 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 01.01.
4. a, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 01.01.2022.

a elatise välja enne 01.01.

1. a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.01.
2. a aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-175-11, p 11).
3. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt s.o alates 19.10.
4. a kuni 18.10.
5. a kokku summas 3795,99 eurot ja edaspidi alates hagiavalduse esitamisest s.o 19.10.
6. a 292 eurot. Istungil täpsustas hageja, et alates 01.01.
7. a palub elatise välja mõista summas 213,44 eurot, mis on

§ 101lg 1 alusel arvutatud summa.

1. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
2. Kostja ei vaidle vastu elatise määrale, kuid leiab, et elatise summa määramisel tuleb arvestada vahetu ülalpidamise ja suhtlemiskorraga. Istungil selgitas kostja, et suhtlemiskorra kohaselt on hageja kahe nädala kohta 5 päeva kostja juures. Seega
3. a aasta eest peaks elatis olema 105 eurot ja alates jaanuarist
4. a 91,60 eurot.
5. Kuni 31.12.
6. a kehtinud

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et laps viibib suhtlemiskorra kohaselt ka elatist maksma kohustatud vanema juures. Riigikohus on selgitanud, et lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enamvähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491, p 13.2).

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja viibib suhtlemiskorra järgi kostja juures ca 1/3 ajast. Kostja Swedbanki konto väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud novembris
2. a Tartu Linnavalitsusele lasteaia tasu 101,80 eurot ja hageja seadusliku esindaja kontole hageja elatise katteks detsembris
3. a 108,20 eurot, jaanuaris
4. a 100,60 eurot, veebruaris 103 eurot ja märtsis 104,60 eurot. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks tasunud muid hageja kulutusi kuigi vanemate kokkuleppe kohaselt laekus ka hageja eest peretoetus kostja arvele.
5. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et tehes hageja vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil hageja viibib suhtluskorra järgi tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses täitnud. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on.
6. Kohus leiab, et hageja tagasiulatuva elatise nõue

§ 108alusel ei ole põhjendatud, sest vaidlust ei ole selles, et enne 21.07.2021.

a kohtu poolt kinnitatud suhtlemiskorda oli hagejal vahelduv elukoht ning sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal 4 ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused ning ka pärast suhtlemise korra kindlaksmääramist viibib hageja keskmiselt 11 päeval kuus kostja juures ning kostja esitatud Swedbanki väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud hageja lasteaia arveid ajavahemikul 08.10.

1. a kuni 14.10.
2. a kokku summas 1179,18 eurot.
3. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuni 31.12.
4. a kehtinud elatise regulatsiooni järgi on hageja elatise nõue seaduses sätestatud miinimummääras, mis
5. aastal oli 292 eurot, põhjendatud ning asjaolu, et hageja viibis ka kostja juures ei anna alust elatist selle võra vähendada.
6. 01.01.
7. a kehtima hakanud

eelnõu seletuskirja kohaselt võeti muudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et

§-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitele-mänguasjadele-raamatutele-vaba aja veetmisele jne. 29. Suhtlemise korra kindlaksmääramise määrusest (tsiviilasja nr 2-20-9888) nähtuvalt viibib hageja kostja juures ca 8 ööpäeva kuus, mis annab aluse

§ 101lg 6 kohaselt elatist vähendada.

Vaidlust ei ole selles, et lastetoetus laekub kostja kontole, seega tuleb arvestada elatise summa arvutamisel ka

§ 101lg 5.

30.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 19.10.
2. a kuni 31.12.
3. a eest 292 eurot kuus, ajavahemikul 01.01.
4. a kuni 31.03.
5. a 127,61 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja pool lapsetoetust (s.o 30 eurot) (sest selle saab kohustatud vanem) ning millest on maha arvatud kohustatud vanema juures viibitud 8 ööpäeva elatis) ja alates 01.04.
6. a 133,31 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja pool lapsetoetust (s.o 30 eurot) ning millest on maha arvatud kohustatud vanema juures viibitud 8 päeva elatis) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
7. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 01.04.2023.

a). 32. Elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis R. T. “.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 19.10.
2. a hageja seadusliku esindaja kontole laekunud elatise summadega.
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik Kohtuotsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu
4. september 2022 otsusega. 5