← Eesti

2-22-126130/5

Obsah (9)§ 477§ 430§ 428§ 432§ 168§ 174§ 150§ 661§ 475

2-22-126130 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-126130 Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Narva linn, Viru tn 19 korteriüh

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Lähtuvalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks, korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõue, olevaid õiguseid käsutada, pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt

§ 428

lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas

§ 168

lg 3 vastavalt kokkuleppele (s.o võlgnik hüvitab avaldajale pool avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja õigusabikulud). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise osas kokku leppinud, kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele kompromisslepingus nimetamata hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot. 3

(4)2-22-126130 Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab avaldajale pool tasutud riigilõivust s.o 32,50 eurot. Hagejale tagastatav summa tuleb kanda avaldaja poolt määratud arveldusarvele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et paluvad lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega kuni 3 päevini. Vastavalt

§ 661

lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigusest saab loobuda vaid hagimenetluses.

§ 475lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi.

Seega on kompromissi puhul tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning hagita menetluse menetlusosalised ei saa sealjuures menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Kohus jätab rahuldamata. menetlusosaliste taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.