Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-1348 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks 11. oktoober 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi V V hagi M V vastu elatise

§ 637lg 21).

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja õpib gümnaasiumis ja on ema ülalpidamisel. Hageja soovib, et ka isa osaleks tema ülalpidamisel. Hageja igakuised vajadused on kokku 1024 eurot. Hageja palub elatise välja mõista summas 250 eurot kuus alates veebruarist. Kostja pakutud 200 euroga kuus ei ole nõus, Kõik kallineb inflatsiooni tõttu. Elatis peaks olema muutuva suurusega. KOSTJA VASTUS
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on tasunud elatist korrapäraselt iga kuu ja olen nõus maksma elatist kui hageja poolt õppeasutuse lõpetamiseni 200 eurot kuus. Kostja peab hoolt kandma 9 aasta kasupoja eest. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Arvestades hagi hinda 2700 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 250 eurot kuus. Kostja on nõus elatist tasuma 200 eurot kuus. Hageja on oma nõuet muutnud, väites, et elatis peaks olema muutuva suurusega. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on kohustatud ülalpidamist andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

1. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulutused on kokku 1024 eurot kuus, kuid ühtegi tõendit sellises ulatuses kulutuste osas esitatud ei ole. Seega ei saa kohus välja toodud kulutuste suurusega arvestada. Kostja väite osas, et ta peab ülal pidama oma kasupoega, märgib kohus, et kostjal on seadusest tulenev kohustus pidada üleval oma lapsi. Alates
2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Elatis on Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi elatise alates 2022 jaanuarist 213, 44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
3. Kuna hageja on leidnud, et elatis tuleks välja mõista muutuva suurusena ja on nõustunud elatise välja mõistmisega miinimum suuruses ning summa millega on nõustunud kostja on samuti ligilähedane elatise miinimumsuurusele, mõistab kohus kostjalt elatise välja PKS § 101 2 alusel arvutatud summana. Kuna kostja väitel on ta elatist tasunud, siis tuleb otsuse täitmisel arvestada kostja poolt menetlus ajal hagejale elatisena tasutud summadega. Kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3