TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2171 Määruse kuupäev
- oktoober 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. esialgse õiguskaitse kinnipidamistingimustega taotlus seonduvalt RESOLUTSIOON
- Jätta X. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
- Jätta X. taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
- Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga X. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Vanglas vahistatuna kinni peetav isik X. (taotleja) esitas
- oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles viitab sellele, et teda hoitakse Tartu Vanglas õigusvastaselt üksikvangistuses ning teda viiakse jalutama betoonboksi, kus ei ole võimalik tegeleda spordiga. X. märgib, et üksikvangistus ja sellised jalutuskäigud rikuvad tema psüühilist ja füüsilist tervist. Tal on psüühikahäire seoses üksikvangistusega ning arstide hinnangul vajab ta tervise toetamiseks sportlikke elemente ja regulaarseid treeninguid nii jalutuskäigu ajal kui spordisaalis. X. jääb arusaamatuks, miks teised kinnipeetavad võivad käia spordisaalis ja jalutuskäikudel uutes boksides, kuid talle seda ei võimaldata. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Taotleja hinnangul tuleb kontrollida vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg 4 põhiseaduspärasust. X. palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat tühistama tema üksikvangistus ning võimaldama tal regulaarselt kasutada spordisaali ning uusi jalutusbokse, kus on olemas võimalus tegeleda spordiga. Lisaks juhib taotleja tähelepanu sellele, et vanglas esineb probleeme ka esialgse õiguskaitse taotluses märgitud meetmetega otseselt mitteseotud õiguste kasutamisega (lähedastega kokkusaamised, teleka vaatamine, ajakirjade ja ajalehte lugemine).
- Kohus edastas
- oktoobril 2022 Tartu Vanglale kohtumääruse, milles palus vanglal esitada seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Ühtlasi palus kohus vanglal edastada ka taotleja 3-22-2171 pöördumised (avaldused, vaided jms ning nende tõlked) ja neile antud vangla vastused (sh vaideotsused), mis puudutavad tema kui vahistatu kinnipidamistingimusi seos üksinda kambris viibimise ja liikumis-, jalutamis- ja sportimisvõimalustega vanglas (sh tuli väljastada esialgse õiguskaitse taotluses viidatud dokumendid). Kohus märkis, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja esitanud sarnastel asjaoludel esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka asjas nr 3-222122 ning seega tuleb hinnata taotluse korduvust.
- Tartu Vangla edastas
- oktoobril 2022 kohtule nõutud dokumendid ning märkis, et vangla hinnangul on haldusasjas nr 3-22-2171 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul tegemist korduva taotlusega, mis on suunatud sama eesmärgi saavutamisele kui haldusasjas nr 3-
- Haldusasjas nr 3-22-2122 palub X. esialgse õiguskaitse korras samuti keelata üksiktingimustes hoidmine ja kohustada vanglat võimaldama talle vaba liikumist eluosakonna piires. Kuigi asjas nr 3-22-2171 palub X. tühistada üksikvangistus, on siiski tegemist samale eesmärgile suunatud taotlusega. Haldusasjas nr 3-22-2122 palub X. lisaks kohustada vanglat võimaldama tal regulaarselt spordisaali külastada ja keelata viia teda jalutusboksi, kus puuduvad spordivahendid. Sama eesmärki kannab ka haldusasjas nr 3-22-2171 esitatud nõue kohustada vanglat viima teda regulaarselt spordisaali ja uutesse jalutusboksidesse (ehk siis keelata vahistatule mõeldud jalutusboksidesse viimine). Haldusasjas nr 3-22-2171 esitatud taotlus on seega korduv ning kuna samale eesmärgile suunatud taotlus on juba halduskohtu menetluses, siis palub vangla jätta haldusasjas nr 3-22-2171 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Juhul, kui kohus ei nõustu vangla seisukohaga, siis toob vangla oma vastuses välja ka põhjendused, miks taotlus tuleks jätta rahuldamata. Eelkõige on selleks asjaolu, et vahistatutele tuleb kohaldada õigusaktides ette nähtud kinnipidamisrežiimi ning taotlejale erandite tegemise vajadust ei ole ette näinud ka tervishoiutöötajad. KOHTU SEISUKOHT
- X. palub selles asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada vanglat tühistama tema üksikvangistus ning võimaldama tal regulaarselt kasutada spordisaali ning uusi jalutusbokse, kus on olemas võimalus tegeleda spordiga. Kohus mõistab, et üksikvangistuse tühistamise all on taotleja silmas pidanud seda, et teda ei hoitaks ööpäevaringselt kambris ning tal võimaldataks sarnaselt süüdimõistetud isikutega liikuda päeva jooksul teatud ajavahemikul kambrist väljaspool. Lisaks eelnevale soovib taotleja, et kohus algataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, sest taotleja hinnangul on VangS § 90 lg 3 ja VSkE § 8 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevad normid.
- Kohtute infosüsteemist ning Tartu Vangla
- oktoobri
- a seisukohast nähtub, et taotleja on alates
- augustist 2022 Tartu Vanglas vahistatu staatuses, olles eelnevalt olnud samas vanglas kinnipeetav (süüdimõistetu). Seega on alates
- augustist 2022 taotleja kinnipidamisrežiim oluliselt muutunud, sest tema suhtes kohaldatakse vahistatu kohta sätestatut. Sealhulgas paikneb taotleja kambris üksinda ning saab ühe tunni jooksul päevas viibida värskes õhus (jalutusboksis).
- HKMS § 55 lg 3 näeb ette, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui seadustik ei näe ette teisiti. Kohtupraktikas on sellele alusele tuginemist peetud esialgse õiguskaitse taotluse puhul lubatavaks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-20-915, p 15). 2 3-22-2171
- Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et selles asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul on tegemist sisult korduva taotlusega. Taotleja esitas haldusasjas nr 3-22-2122 esialgse õiguskaitse taotluse
- oktoobril 2022 ning selles asjas
- oktoobril
- Mõlemad taotlused seonduvad samade asjaolude ja alustega ning on suunatud sama eesmärgi saavutamisele. Haldusasjas nr 3-22-2122 palub taotleja samuti kohustada vanglat mitte hoidma teda üksinda kambris ning võimaldada talle sarnaselt kinnipeetavatega vaba liikumine elusektoris. Samuti soovib taotleja nimetatud haldusasjas spordisaali ja suurema jalutusboksi kasutamise võimaldamist. Tartu Halduskohus lahendas esimese esialgse õiguskaitse taotluse
- oktoobri
- a määrusega haldusasjas nr 3-22-
- Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega esineb alus selles asjas esitatud korduva samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Asjaolu, et taotleja on seonduvalt enda kinnipidamistingimustega esitanud vanglale mitu samasisulist vaiet, ei muuda korduva samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse sisulist lahendamist vajalikuks, sest taotleja olukord ei ole esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega võrreldes oluliselt muutunud.
- Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X. korduva samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotleja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusi ning kohus jätab need taotlused samuti läbi vaatamata.
- Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et nõustub Tartu Vangla
- oktoobri
- a seisukoha põhjendustega selle kohta, miks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puuduks alus ka siis, kui taotlus tuleks sisuliselt läbi vaadata. Taotleja vahistatu staatuses viibitud lühikest aega arvestades ja kohtule esitatud materjale aluseks võttes ei nähtu, et taotlejale kohaldatud kinnipidamisrežiim, sh jalutuskäikude korraldus, oleks õigusnormidega vastuolus või tekitaks talle pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.
- HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.