KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4780 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- septembri 2022 määrus Ivan Novossadi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ivan Novossad 37903093711), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohtu 27.06.2017 otsusega karistati Ivan Novossadi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 10 kuu vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu 11.08.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust ehk 695 tundi üldkasulikku tööd, võrra ning mõisteti I. Novossadile lõplikuks karistuseks 6 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.12.
- Karistuse kandmise aja lõpp 27.09.
- Viru Maakohtu 15.09.2022 määrusega jäeti I. Novossad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud, sh omab isik garanteeritud elukohta, aga materiaalsed eeldused on täitmata. Puudus veendumus, et I. Novossad oleks asunud õiguskuulekale käitumisele. Maakohus vangla välja toodud riskiprotsente ei arvestanud. 2.
- Maakohus pidas positiivseks, et süüdistatav on täitnud individuaalset täimiskava, sh töötanud, kuid samas on I. Novossad ka töökohustuse täitmisest keeldunud ja teda on selle eest distsiplinaarkorras karistatud. Seega vangistatu käitumine ei ole olnud õiguspärane. Vabaduses töötas I. Novossad põhiliselt mitteametlikult, raha kulus narkootikumide soetamiseks, kuid vangistuses on võlgnevusi tasunud. Vabanemisel omab garanteeritud töökohta ning teda toetaks vanaduspensionärist ema. Majanduslik toimetulek on kahtlemata üks uue kuriteo riskifaktor, sest I. Novossadi viimane kuritegu oli pandud toime muuhulgas majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.
- Süüdimõistetu suhtlusringkonna moodustasid kriminaalkorras karistatud isikud, ta on karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ning suures koguse narkootikumide käitlemise eest, mis oli toime pandud samuti grupis, kuid süüdistatav väidab, et on muutunud. Maakohus leiab, et kui I. Novossad vabaduses lasuvate kohustustega toime ei tule ning vanasse käitumismustrisse langeb (näiteks kui ta jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ning suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega), esineb jätkuvalt uue kuriteo oht. Lisaks teadupärast elavad ka ühiselamutes erineva elusaatusega inimesed, sh on nimetatud aadress tihti ka ennetähtaegset vabastamist taotlevate isikute hulgas populaarne. Seega ei ole kuritegelike sidemete tekkimise oht välistatud ka vabaduses. Maakohus pidas riskiks ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Maakohus hindas süüdimõistetu pingutusi vangistuses eelnevast loobuda, kuid peab soovi sõltuvusest vabaneda pigem suusõnaliseks. Tegemist on pikaaegse tarvitajaga, kellel ei ole kerge tarvitamisest loobuda. Puudus veendumus, et praeguseks kantud karistus on vabastanud I. Novossadi sõltuvustest ning ta suudaks vabaduses sõltuvusainete tarvitamise võimaluse tekkimisel nende tarvitamisest täielikult hoiduda. 2.
- Korduv kriminaalkorras karistatus ning kuritegude iseloom näitavad tema negatiivset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisse ja vähest motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Sõnades väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, aga I. Novossadi varasem käitumine annab alust kahelda I. Novossadi sõnades. Ühe põhjusena on süüdimõistetu välja toonud ka vajaduse hoolitseda enda eakate vanemate ja kahe poja eest. Nimetatud isikud ei ole varasemalt osutunud I. Novossadile sellisteks argumentideks, mis motiveerivad seaduskuulekaks eluks. Soovi loobuda sõltuvusainetest ja distsiplinaarkaristuse omamist põhjendas süüdimõistetu oma tervisega, kuid tervisest tulenevat takistust töö mittetegemiseks individuaalsest täitmiskavast ei nähtu. Samas isiku tervislik seisund ei takista tal karistuse kandmist, kuivõrd ta käib tööl majandustöödel koristajana, enne seda keevitajana ning ka vangla ei ole teinud esildist süüdlase vabastamise otsustamiseks tervisliku seisundi tõttu. Distsiplinaarkaristus näitab I. Novossadi hoolimatust temale kehtestatud reeglitesse, mõjutades ka tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. Kui inimene ei suuda järgida temale kehtestatud reegleid vangistuses, on tõenäoline, et ta ei suuda järgida reegleid ka vabaduses, sh kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita. Samuti on tegemist korduvkurjategijaga, kelle käitumist ei ole mõjutanud karistused, sh üldkasulik töö ja vangistus. Maakohtul puudus veendumus, et riske suudaks maandada ka narkootikumide ja alkoholi tarvitamise keeld.
- Viru Maakohtu 15.09.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Novossad, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega süüdimõistetu vabastada. Kokkuvõtlikult on määruskaebuses märgitud, et maakohtu määrus on põhjendamatu. I. Novossad ei ole rahul, et maakohus ei arvestanud, et süüdimõistetul oli objektiivne põhjus tööst keeldumisel. See, kellega süüdimõistetu suhtleb, sõltub ainult temast. Piisavalt pikk karistusaeg on I. Novossadit muutnud. Iga isik, kes on süüdi mõistetud, võib peale vangistust kuritegusid toime panna. Vabastamist tuleb võimaldada kõigile süüdimõistetule, kes vastavad seaduskuulekate kodanike miinimumnõutele. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud ja süüdimõistetu tuleb vabastada, va kui esinevad erandlikud asjaolud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 2 Maarika Kuusk