← Eesti

1-22-4711/15

Obsah (9)§ 238§ 130§ 175§ 180§ 310§ 126§ 179§ 256§ 2561

Kriminaalasi nr. 1-22-4711 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 10.08.2022.a Tallinnas Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk Aime Ivan

§ 238lg 2 alusel vangistusega 4 kuud.

Karistus täidetud 30.03.2022 Elukoht: XXX XXX Kinni peetud 08.08.2022.a kell 16.35 Süüdistus Kriminaalasja number Menetluse liik KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi 22231702414 lühimenetlus (kiirmenetluse korras) RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Aleksandr Eelrand KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud 20 päeva. Karistusaja algust lugeda kinnipidamisest, s.o alates 08.08.2022.a.

§ 130

lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks Aleksandr Eelranna suhtes tõkendit – vahistamine alates 10.08.2022.a ja võtta Aleksandr Eelrand vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses vahi alla. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Aleksandr Eelrannalt (Eelrand) riigituludesse: -

§ 175

lg 1 p 9 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha - 490.50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasud summas 205.20 eurot riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrata Aleksandr Eelrannal sundraha 490.50 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700026114 ja selgitus „Aleksandr Eelrand, kriminaalasi 1-22-4711, sundraha“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Tsiviilhagi Välja mõista Aleksandr Eelrannalt (Eelrand) VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310lg 1, Ts

MS § 440 lg 1 alusel YYY AS-i kasuks 2.29 eurot, mis kanda YYY AS-i arvele nr XXXXXXXXXXXX, Swedbank. Asitõendid Küünetangid ketiga ja kilekotid (2tk) (asuvad pakendatult hoiul PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinn)-

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Aleksandr Eelranda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest karistatud 01.12.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-8291 KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi (tegu 30.11.2021) ja olles vabanenud karistuse kandmiselt 30.03.2022, samuti olles karistatud 20.07.2022 Põhja prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel (tegu 16.06.2022), uuesti 08.08.2022 kell 14:56 ajal Tallinnas XXX asuvas YYY AS-le kuuluvas Y kaupluses, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis piimabatoonikesed Miisu 0,35g koodiga 190927 maksumusega 2,62 eurot, vahvlikommid Kalev ananass 0,268g koodiga 166118 maksumusega 2,53 eurot, 4tk täisuitsu põdravorsti Linnamäe 230g maksumusega 4,69 eurot/tk, kogumaksumusega 18,76 eurot, 10tk musta teed English tea No.1 Ahmad 100g koodiga 103499 maksumusega 3,09 eurot, 2tk šampooni Elvital Full Resist 400ml koodiga 7085347 maksumusega 5,39 eurot/tk, kogumaksumusega 10,78 eurot, kohvikapslid Espresso Inten. Jacobs koodiga 1008932 maksumusega 3,79 eurot, musta tee 2 mustsõstra Dilmah 20x1,5g koodiga 154064 maksumusega 1,95 eurot, kohvikapslid Mexico Paulig Cupsolo 16tk koodiga 176960 maksumusega 6,59 eurot, 2tk täisuitsuvorsti GO juustuga Matsimoka 20 koodiga 986834 maksumusega 5,89 eurot/tk, kogumaksumusega 11,78 eurot, 2tk sangadega rullkotti 21x11x45 MD9my koodiga 7204164 maksumusega 0,05 eurot/tk, kogumaksumusega 0,10 eurot, 2tk vinnutatud vorsti e-vaba Liivimaa 250g koodiga 925084 maksumusega 5,19 eurot/tk, kogumaksumusega 10,38 eurot, 2tk kuumakaitset Syoss keratiin 200ml koodiga 7148427 maksumusega 8,89 eurot/tk, kogumaksumusega 17,79 eurot, küünetangid Jld ketiga koodiga 776335 maksumusega 2,19 eurot, kaupa kogumaksumusega 92,34 eurot, millised pani endaga kaasas olnud spordikotti. Aleksandr Eelrand möödus kassast jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni keskuse turvatöötaja poolt. Kaup on osaliselt rikutud. Seega oma tahtliku tegevusega Aleksandr Eelrand pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Aleksandr Eelrand tunnistas end täielikult süüdi talle süüks arvatud kuriteos. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlustega. Süüdistatava poolt toimepandud varguse katse on tõendatud: 1)YYY AS-i avaldusega, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele 08.08.2022 õigusvastase teo toime pannud vanem meesterahvas, kelle juures avastati YYY AS-le kuuluvat maksmata kaupa: piimabatoonikesed Miisu 0,35g koodiga 190927 maksumusega 2,62 eurot, vahvlikommid Kalev ananass 0,268g koodiga 166118 maksumusega 2,53 eurot, 4tk täisuitsu põdravorsti Linnamäe 230g maksumusega 4,69 eurot/tk, 10tk musta teed English tea No.1 Ahmad 100g koodiga 103499 maksumusega 3,09 eurot, 2tk šampooni Elvital Full Resist 400ml koodiga 7085347 maksumusega 5,39 eurot/tk, kohvikapslid Espresso Inten. Jacobs koodiga 1008932 maksumusega 3,79 eurot, musta tee mustsõstra Dilmah 20x1,5g koodiga 154064 maksumusega 1,95 eurot, kohvikapslid Mexico Paulig Cupsolo 16tk koodiga 176960 maksumusega 6,59 eurot, 2tk täisuitsuvorsti GO juustuga Matsimoka 20 koodiga 986834 maksumusega 5,89 eurot/tk, 2tk sangadega rullkotti 21x11x45 MD9my koodiga 7204164 maksumusega 0,05 eurot/tk, 2tk vinnutatud vorsti e-vaba Liivimaa 250g koodiga 925084 maksumusega 5,19 eurot/tk, 2tk kuumakaitset Syoss keratiin 200ml koodiga 7148427 maksumusega 8,89 eurot/tk, küünetangid Jld ketiga koodiga 776335 maksumusega 2,19 eurot, kokku 92.34 euro väärtusega, sh rikutud kaupa väärtusega 2.29 eurot. 2)Tunnistaja A. K. ütlustega, millest nähtuvalt töötas ta 08.08.2022.a Y kaubanduskeskuses aadressil XXX kaupluse juhatajana, kui kella 14.33 ajal tuli töötaja ütlema, et vanem meesterahvas paneb kaupa kotti. Seejärel kassade juures jälgis meesterahvast, kes pani endale kuuluva musta spordikoti selga ja kassas tasus õlu ja tomatite eest sularahas. Peale kassadest möödumist pidas turvamees isiku kinni, aga isik liikus sama kassa juurde, kus oli tasunud osade kaupade eest. Kassade juures meesterahvas raputas endaga kaasasoleva spordikoti sisu kärusse ning lootis selle eest tasuda. Koos teise keskuse turvatöötajaga tuli vanem meesterahvas kaasa ja paigutati turvaruumi. Varastatud kauba väärtus 92.34 eurot, mis on tagastatud kauplusele. 3)Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli 08.08.2022 kell 16.35 Tallinnas XXX kaupluses Y kaupa varastada üritanud isikuna kinni peetud Aleksandr Eelrand. 4)Üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on antud YYY AS-i töötaja poolt üle Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurijale kriminaalasja nr 22231702414 raames asitõendina küünetangid Jld, mis olid rikutud 08.08.2022 kella 14.56 paiku varguse toimepanemise ajal Y kaupluses süüdistuses nimetatud aadressil. 3 5)Asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega nähtuvalt on vaadeldud nii roostevabast terasest küünetange, mille küljes ripub kett ja kahte sangadega läbipaistvat kortsus kilekotti. Nimetatud esemed on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendi hoidlasse. 6)Kahtlustatava ütlustega, milles Aleksandr Eelrand tunnistab varguse katse toimepanemist. Kaupa otsustas varastada raha säästmiseks. Kohtutäiturid võtavad suurema osa tema pensionist ja raha ei jätku elamiseks. Müügisaalis võetud osa kaubast pani ostukärusse ja osa peitis endale spordikotti. Kassas maksis osa kauba eest, peidetud kauba eest ei maksnud. Peale kassadest möödumist turvamees pidas ta kinni koos varastatud kaubaga. Varastatud kauba nimekirjaga on nõus. On nõus hüvitama rikutud kauba kahju. Kahetseb siiralt. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava Aleksandr Eelranna poolt toime pandud rünne antud kuriteos oli suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud, et Aleksandr Eelranna poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest kaupluse töötajad jälgisid teda ning Aleksandr Eelrand peeti kinni vahetult peale varastatud kaubaga kassarivi läbimist. Seetõttu on kvalifikatsioon läbi KarS § 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse Aleksandr Eelranna poolt süstemaatiliselt. Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt./…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Aleksandr Eelranda varasemalt korduvalt karistatud süstemaatilise varguste katsete eest. Karistusregistri kohaselt omab kolme kehtivat kriminaalkaristust KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi. Viimati karistati 01.12.2021.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega vangistusega 6 kuud,

§ 238lg 2 alusel vangistusega 4 kuud.

Karistus on täidetud 30.03.2022.a. Peale karistuse kandmiselt vabanemist on Aleksandr Eelranda karistatud väärteokorras 20.07.2022.a Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega rahatrahviga 100 eurot pisivarguse eest. Lisaks nähtub Karistusregistrist, et Aleksandr Eelrand omab kokku seitset kehtivat väärteokaristust pisivarguste või selle katse eest. Kuivõrd süüdistatav jätkuvalt paneb toime varavastaseid süütegusid, põhjendades käesolevas kriminaalasjas varguse toimepanemist sooviga säästa raha, siis järelikult puudub tal piisav sissetulek ning ta sooritab vargusi elatise hankimiseks. Kohus leiab, et Aleksandr Eelrand pani talle süüks arvatud kuriteo toime kavatsetult, sest tema ütlustest nähtub, et ta soovis raha säästa, pani osa kaupa spordikotti. Tunnistaja nägi samuti, kuidas süüdistatav pani kaupluses esemed spordikotti. 4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksandr Eelranna käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna Aleksandr Eelranda on varem kriminaalkorras karistatud, s.h ka reaalse vangistusega, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka tema puhul täidetav. Seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ja kahju hüvitamine kannatanule. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt saab ta pensioni, kohtutäiturid võtavad suurema osa sissetulekust, raha elamiseks ei jätku. Eeltoodu põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Aleksandr Eelranna süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Aleksandr Eelrannale omistatakse ühe varguse toimepanemist, mis jäi katse staadiumi, suurem osa varastatud asjadest sai kauplus tagasi, tekitatud varaline kahju on 2.29 eurot. Kohus leiab, et Aleksandr Eelranna süü on väike. Karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada Aleksandr Eelranda miinimumi lähedases määras, s.o 7 - kuulise vangistusega, kuna Aleksandr Eelranna poolt tekitatud kahju ei olnud kuigi suur ja süüdistatavale inkrimineeritakse vaid ühe varguse katse toimepanemist ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemisel. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on nõus kahju hüvitamisega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 4 kuud 20 päeva vangistust. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Aleksander Eelrannal on kolm kehtivat kriminaalkaristust 5 samalaadsete kuritegude eest. Isik vabanes järjekordselt mõistetud vangistusest 30.märtsil 2022.a ja mõni kuu hiljem, 16.06.2022, pani ta toime uue varavastase väärteo, mille eest teda karistati 20.07.2022 Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega rahatrahviga 100 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ühekordse juhusliku episoodiga, vaid süüdistatav on varavastaseid süütegusid toime pannud pikema perioodi jooksul, mis viitab süüdistataval jätkuvalt õiguskuulekuse puudumisele. Seega puudub alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses. Karistuse algust lugeda alates kinnipidamisest, s.o 08.08.2022.a. Süüdistatavale reaalselt ärakantava vangistuse mõistmist ei saa välistada ka tema viide haigele eakale abikaasale, kes haiglast väljasaamisel vajab tema abi. Kriminaalasja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit haiglas viibiva abikaasa kohta ja isegi kui abikaasa viibib haiglas, siis millal ta haiglast välja kirjutatakse. Kui eakas inimene vajab tervise tõttu kõrvalist abi, on olemas kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, kes peavad selle probleemiga tegelema, kui omakseid ei ole või kui neil ei ole võimalik haiget hooldada. Kohus leiab, et Aleksandr Eelranna suhtes tuleb

§ 130

lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.08.2022.a. Kahtlustatavana ütlusi andes on Aleksandr Eelrand selgitanud, et peab sõitma Tartu, kus ta elab. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Aleksandr Eelranda viimasel neljal aastal erandlikult karistatud Harju Maakohtu või Põhja prefektuuri poolt. Seega võib väita, et süüdistatava viibimiskoht on peamiselt ilmselt Tallinnas, kuid kus ta Tallinnas viibib, ei ole teada. Kohtul puudub ka kindlus selles, et vabadusse jäämise korral ei hakka Aleksandr Eelrand kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seda eelkõige põhjendusel, et Aleksandr Eelranda on ka varasemalt karistatud reaalse vangistusega ja kohtus väitis ta, et ei taha vanglasse sattuda. Seega on küllaltki tõenäoline karistuse kandmisest kõrvalehoidumine kinnipidamisasutusse taas sattumise vältimiseks. Kriminaalmenetluse kulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale määratud tasu kokku summas 205,20 eurot.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt

§ 179

lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida

§ 256

5 lgst 2 tulenevalt vähendab poole võrra, s.o 490.50 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd süüdistatava sissetulek on väike, siis jätab kohus kaitsjale määratud tasu 205.20 eurot riigi kanda. Samuti peab kohus põhjendatuks võimaldada Aleksandr Eelrannal tasuda sundraha 12 kuu jooksul. Seda põhjusel, et temal puudub piisav sissetulek ja vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, mistõttu käib menetluskulude ühekorraga tasumine Aleksandr Eelrannal ilmselgelt üle jõu. Tsiviilhagi 6 Käesolevas kriminaalasjas on esitanud kannatanu YYY AS tsiviilhagi summas 2.29 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kohus juhindub

§ 2561, § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, § 313.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav hiljemalt 02.09.2022. a kell 13.00. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.