Obsah (7)

§ 433§ 430§ 178§ 150§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-120877 Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1.

Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-21-120877 Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) hagi Ü. S. (S., kostja) vastu põhivõlgnevuse 30 euro ja võla sissenõudmiskulude 10 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Hagis esitatud asjaoludel pargiti sõiduk registreerimisnumbriga xxxxxx 20.07.2018 Vana-Viru 15 parkimisalal Tallinnas, milline on hageja opereeritav parkimisala. Kostja oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue nr 0832 0071 8182 4321 on tasumata ning kostja ei ole leppetrahve ka vaidlustanud.
2. Pooled esitasid 28.10.2022 kompromissi, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-21-120877 lõpetada. Kompromissi kohaselt pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 190,5 eurot (millest 25 eurot on arvestatud leppetrahvi katteks, 37,5 eurot riigilõivu katteks ning 128 eurot esindajakulu katteks), pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-21120877, täidetuks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 75 eurot, millest 37,5 eurot taotleb hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr EE507700771007682828 (LHV Pank), märkides viitenumbriks 4588560 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-120877, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 05.11.2022.a tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele EE642200221076244488, märkides saajaks EFTA Legal OÜ, viitenumbriks 4588560 ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri. Kui kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks 2 Tsiviilasi nr 2-21-120877 kohtutäituri poole. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. 5. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi tingimustena p-d 1, 2-

1. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi tingimustena kinnitada punkte 2 ja 8-10, kuna tegemist ei ole poolte kokkuleppega vaid kinnituste ja taotlustega. Seoses resolutsiooni numeratsiooniga kohus muutis kompromissis viiteid punktile lähtuvalt resolutsiooni numeratsioonist.
2. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise, seetõttu hüvitatavad kulud puuduvad ning kohus hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määra. 8. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 37,50 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 09.07.2021 riigilõivu 45 eurot ja 30.11.2021 riigilõivu 30 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool, see on 37,50 eurot ja kanda hageja poolt näidatud isikule ja pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3