Obsah (13)

§ 274§ 2742§ 2962§ 183§ 262§ 2§ 441§ 2052§ 306§ 310§ 175§ 126§ 142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.oktoobril 2022 Tallinnas, Kriminaalasja number 1-22-3926 Kohtunik Rahvakohtunikud Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Liina Pohlak

§ 274

; § 276 lg 3; § 2962 lg 1 § 183; § 310 lg 2 § 387 sätetest, kohtunik määras: 1 RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kaitsjate P.Rajavere ja A.Aasma taotlus lõpetada kriminaalasi D ja F suhtes süüdistuses KarS § 3891 lg 2-22 lg 3 järgi aegumise tõttu enne 01.01.2015 toime pandud episoodides .

§ 2742

lg 1 alusel rahuldada kaitsjate Sven Sillar, Rene Varul, Kaspar Lind, Peep Rajavere, Madis Piirla, Anti Aasmaa taotlused ning lõpetada kriminaalasi A süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi, B süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi, C süüdistuses KarS § 3891 lg 2 – 22 lg 3 järgi, E süüdistuses 3891 lg 2 – 22 lg 3järgi, F süüdistuses KarS 3891 lg 2-22lg 3 järgi ja D süüdistuses KarS 3891 lg 2 – lg 3 järgi seoses mõistliku aja möödumisega. Avalik-õiguslik nõudeavaldus Juhindudes

§ 2962

lg 1 p 4 jätta kannatanu Eesti Riik Maksu-ja Tolliameti kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata Selgitada, et kannatanul, on õigus esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus halduskohtumenetluses või anda nõudeavalduse aluseks olnud kohustuse kohta haldusakt haldusmenetluses. Menetluskulud

§ 183

lg 1 alusel jätta XXX OÜ X tankla raudkapi luku avamisega seotud kulu 65 eurot ja C elukohas toimunud läbiotsimise teostamiseks lukkude avamisega seotud kulu 49.50 eurot riigi kanda.

§ 183lg 1 alusel jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda.

Mõista Eesti Vabariigilt välja C kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 4446 eurot. Mõista Eesti Vabariigilt välja B kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 25704 eurot. B kasuks välja mõistetud õigusabikulud kanda OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar arvelduskontole XXXXXXXXXXXX. Mõista Eesti Vabariigilt välja A kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 34215 eurot. Asitõendid Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD-plaadid ja DVD tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. A elukohast äravõetud: paberileht venekeelsete kirjetega ja erinevad asjad, mobiiltelefon Nokia , MyPhone Elisa SIMkaardiga Nokia 2-imei koodiga tagastada Ale. Arestitud vara Tühistada Tartu Maakohtu 06.07.2016 määrusega nr 1-16-5729 sularaha summas 79390 eurot arestimine ja tagastada nimetatud summa Ale viimase poolt näidatavale pangakontole. 2

§ 2742

lg 2 kohaselt teha käesolev määrus teatavaks Harju Maakohtu esimehele Astrid Asile. EDASIKAEBE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasja nr 15930000115 menetlust alustati 03.07.

1. Kohtueelse menetluse kokkuvõte koostati 29.01.
2. Prokuratuur edastas kaitsjatele materjalid märts kuni 18.04.
3. Kaitsjate taotlusel pikendati taotluste esitamise tähtaega kuni 15.08.
4. Kohtusse saadeti kriminaalasi arutamiseks üldmenetluses esmakordselt 01.03.
5. 30.04.2021 edastas Tartu Maakohus kriminaalasja vastavalt kohtualluvusele Harju Maakohtule. 14.09.2021 tagastati süüdistusakt prokuratuurile. 27.06.2022 saadeti kriminaalasi teistkordselt harju Maakohtusse arutamiseks üldmenetluses. 15.08.2022 määrusega anti kohtu alla A, B, C, E, F ja D. Aegumine Kaitsjad Rajavere ja Aasmaa palusid lõpetada D ja F suhtes enne 01.01.2015toime pandud süütegudes menetlus aegumise tõttu, kuivõrd kuni 01.01.2015 oli tegemist KarS § 3891 lg 2 puhul II astme kuriteoga, mis aegus 5 aasta jooksul. Kaitsja Rajavere leiab D kaitsjana, et sõltumata D käitumises süüteotunnuste puudumisest või esinemisest tuleb kriminaalasja menetlus D suhtes lõpetada

§ 262

lg 1 p3 ja § 199 lg1 p2 alusel süüdistuse järgi enne 01.01.2015 toimunud tegudes, s.o kuni

1. detsembrini YYY OÜ-le toimunud vedelkütuse müügitehingute osas, sest need on kuriteona aegunud. KarS § 389’1 lg 2 kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis nägi normis sätestatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse 1-5 aastat ehk tegu oli KarS § 4 lg 3 järgi teise astme kuriteoga. KarS § 81 lg1 p2 näeb ette teise raskusastme kuriteo aegumise, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Dle süüdistuses etteheidetud kuriteo aegumine katkes 27.04.2014 tõkendi kohaldamisega, kui pärast seda on möödunud uuesti enam kui 5 aastat ilma uue aegumist katkestava asjaolu toimumiseta ehk tema kuritegu on aegunud.
2. aastal väidetavalt toime pandud kuriteo suhtes pikema aegumise või raskema vastutuse kohaldamine oleks vastuolus KarS § 5 lg 3 keeluga. Seda ka juhul, kui tegusid hinnata jätkuva kuriteona ning aegumist muutev seadus muutus jätkuva teo toimepanemise ajal. Kaitsja Aasmaa on seisukohal, et enne 01.01.2015 oli KarS § 389’1 lg 1 sätestatud tegu üksnes teise astme kuritegu. Teo toimepanemise aega reguleerib KarS § 10, mis sätestab: "Tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aega ei arvestata.“ Kars § 81 lg 1 p 2 kohaselt kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Kaasaaitaja teo aegumistähtaeg hakkab kulgema selle toimepanemisest ning tähtsust ei oma väidetavate teo toimepanijate edasised teod. Seeläbi on aegunud F väidetavalt enne 01.01.2015.a. toimepandud kaasaaitamisteod. 3 Prokurör on seisukohal, et aegumise lahendamise küsimusel tuleks hinnata seda, kas süüdistatavatele ette heidetavaid tegusid tuleb pidada üheks jätkuvaks teoks või eraldi iseseisvalt lõpule viidud kuriteo episoodideks. Jätkuva süüteo mõiste sisustamisel tuleb siis välja selgitada see, et kas süüdistatav pani toime ühe või mitu tegu. Ühe teoga on tegemist siis kui koosseisu realiseerimisel osateod muutuvad subjektiivse kõrvaltvaataja jaoks loogiliselt ühtseks käitumiseks. Põhimõtteliselt tuleb antud asjas jaatada, et tegemist on jätkuva põhiteoga, on kantud ühtsest tahtlusest, osateod on ajaliselt lähedaselt seotud, on tegemist tegudega sama objekti vastu ja tegudega, mis on sarnasel viisil toime pandud. Jätkuva süüteo puhul ei käsitleta iga üksikut tegu jätkuva terviku ja komplektina iseseisvana. Praegusel juhul moodustavad need osateod ühtse kogumi. Seetõttu ei ole põhjendatud ka süüdistuse osaline lõpetamine aegumise tõttu. Kohus, kuulanud ära kaitsjad ja prokuröri leiab, et kaitsjate taotlus kriminaalsaja osaliseks lõpetamiseks aegumise tõttu ei kuulu rahuldamisele. Riigikohus on lahendis 3-1-1-47-07 märkinud, et vastus küsimusele, kas maksudeklaratsioonis valeandmete tagajärjel laekumata jäänud maksusumma tuvastamisel võib ja peab omavahel liitma maksusummad, mis on jäänud laekumata erinevate maksustamisperioodide ja erinevate maksude lõikes, sõltub sellest, kas erinevates maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine on käsitatav karistusõiguslikult ühe jätkuva teona või on tegemist mitme iseseisva teoga. Hindamaks, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04 - RT III 2004, 10, 117, p 8.3.) Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. (Vt lähemalt kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 13.1-13.2.). Otsustamaks, kas erinevatel maksustamisperioodidel maksuhaldurile valeandmete esitamist tuleb käsitada ühe või mitme erineva teona, ei ole mingit tähtsust asjaolul, kas need maksustamisperioodid langevat ühte ja samasse või mitmesse erinevasse majandusaastasse. Majandusaasta vahetumine iseenesest ei katkesta maksudeklaratsioonides valeandmeid esitava isiku ühtset tahtlust. Dt süüdistatakse OÜ XXX käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasaaitamises perioodil oktoober 2014- aprill 2015 ja november 2015-märts
5. Kui ka esimese ja teise perioodi omavahelise seotuse osas võib tõusetuda küsimus nende iseseisvate episoodidena käsitlemisest, siis esimene perioodi oktoober 2014- aprill 2015 tegevus on toimunud süüdistuse kohaselt OÜ NNN poolt arvete esitamisega jätkuvalt ühe ja sama skeemi järgi s.t olnud olemuselt sarnased käitumisaktid, mis on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, mis annab aluse käsitleda ühtse kokkukuuluva teona ja lugeda seega jätkuvaks kuriteoks. Samal seisukohal on kohus ka F puhul, keda süüdistatakse OÜ XXX käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasaaitmaises perioodil juuli 2014- september
6. F süüdistatakse selles, et ta kogu selle perioodi vältel lubas kanda teatud äriühingute kontole raha ja kandis selle raha teiste äriühingute ja erinevate inimeste arvelduskontole ja võttis sularahas välja. Tegemist on olnud oma olemuselt sarnaste käitumisaktidega, mis on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et need saab lugeda jätkuvaks kuriteoks. 4 Majandusaasta muutumine ei katkesta süüteo jätkumist, samuti ei katke süüteo jätkumine olukorras, mil seadusandja muudab süüteo eest ettenähtud karistust raskemaks ja seeläbi muutub kuriteo raskusaste. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Fle ja Dle etteheidetav maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamine mis algas 2014 vastavalt juulis/oktoobris ja kestis vastavalt 2015 september/aprill tuleb erinevatel maksustamisperioodidel lugeda üheks jätkuvaks teoks, mis lõppes ajal, mil süüdistuses etteheidetavad teod olid alates 01.01.2015 käsitletavad I astme kuritegudena, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. Eeltoodust tulenevalt ei ole Dle ja Fle enne 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2 järgi süüdistuses toodud osateod käesolevaks ajaks aegunud ja kaitsjate taotlus kriminaalasja lõpetamiseks seoses aegumisega KarS § 3891 lg 2 järgi enne 01.01.2015 toime pandud osategudes tuleb jätta rahuldamata. Mõistlik menetlusaeg Kaitsa Varul palub lõpetada A suhtes menetletav kriminaalasi

274² lg 1 alusel. At on käsitletud süüdistusaktis vahendliku (kaas)täideviijana, kes olevat mh korraldanud OÜ YYY ja selle juhatuse liikme C tegevust alates 2014.a. juulist, mil esitati OÜ YYY ja OÜ XXX käibedeklaratsioonides valeandmeid. Mõistliku menetlusaja hindamisel on oluline moment see, et nii OÜ YYY ja C kui ka XXX ja B suhtes on enne kriminaalasja algatamist menetletud 2014.a. juulis käibe-deklaratsioonides esitatu osas maksuväärteoasja, see tähendab, et muuhulgas sama perioodi ja asjaolude osas, milles on esitatud praegune süüdistus. Maksu- ja Tolliameti 23.10.2014.a. läbiotsimismääruse kohaselt menetleti YYY OÜ ja C suhtes väärteoasja nr 930014002208, milles alustati menetlust 23.10.2014 MKS 1531 lg 1 ja 2 tunnustel selles, et OÜ YYY on esitanud maksuhaldurile 2014 a juulikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid (lisatud). Süüdistusakti tõendite p.-ides 109-111 on viidatud tõenditena 11.11.2014.a. väärteoasjas nr 930014002208 toimunud läbiotsimistele, mis toimusid mh OÜ YYY asukohas ja C elukohas. Maksu- ja Tolliameti 23.01.2015.a. läbiotsimismäärusest väärteoasjas nr 930015000172 nähtub, et väärteomenetlust alustati 23.01.2015 XXX OÜ ja selle juhatuse liikme B suhtes MKS § 1531 lg 1 ja 2 tunnustel, selles, et OÜ XXX on esitanud maksuhaldurile 2014 aasta juulikuu kuni detsembrikuu käibedeklaratsioonides valeandmeid (lisatud). Süüdistusaktis on viidatud tõendite loetelu nr 42 all, et 05.02.2015 on väärteoasjas nr 930015000172 toimunud läbiotsimine XXX OÜ tegevuskohas xxx, xxx. Riigikohus on 31.05.2018.a. otsuse p.-is 29 leidnud, et „kolleegium ei nõustu prokuröri kirjalikus vastuses märgituga, et mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema alles

1. septembril 2015, mil I. Sinegubov kuulati kriminaalmenetluses kahtlustatavana üle. Süüteomenetlus tervikuna (väärteo- ja sellele järgnenud kriminaalmenetlus) on tema suhtes kulgenud alates
2. jaanuarist
3. I. Sinegubov kuulati menetlusaluse isikuna väärteomenetluses üle
4. veebruaril 2013 ja samal kuupäeval otsiti läbi ka temaga seotud kinnistud. Kuigi I. Sinegubov kuulati kriminaalmenetluses kahtlustatavana üle alles ligikaudu kaks ja pool aastat hiljem, ei saa seda aega eelnenud menetluse käiku arvestades lugeda mõistliku menetlusaja kulgemise algusajaks. Mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema hiljemalt
5. veebruaril
6. Märgituga tuleb arvestada kriminaalasja uuel arutamisel mõistlikku menetlusaega hinnates. Antud juhul on samuti tegemist algselt väärteomenetlusega, mis on hiljem kasvanud üle kriminaal-menetluseks, kuid süüteomenetlus tervikuna on alanud C ja nõnda ka A suhtes alates 11.11.2014.a., mis väärteoasjas toimusid läbiotsimised. 5 See tähendab, et mõistlik menetlusaeg on antud juhul alanud 11.11.2014.a. ja kestnud seega praeguseks üle 7,5 aasta, aga kohtumenetlus ei ole veel alanudki. Kui liita sellele ajale prognoositav kohtumenetluse aeg 2,5-3 aastat, saame kogumenetluse ajaks üle 10 aasta, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Isegi juhul, kui peaks hindama mõistliku menetlusaja alguseks 26.04.2016.a, mil osalistele esitati kahtlustused, on samuti mõistlik menetlusaeg möödas, arvestades mh edasisele kohtumenetlusele kuluvat aega koos võimalike edasikaebamistega. Selle arvestuse kohaselt on menetluse kestuseks praeguseks 6 aastat ja 3,5 kuud. Kaitsja Rajavere taotleb kriminaalmenetluse osalist lõpetamist maksukelmusele kaasaaitamises osas NNN OÜ ja XXX OÜ vahel ajavahemikul oktoobrist 2015 kuni märtsini 2016 sõlmitud vedelkütuse hulgimüügilepingutega osas, aga ka maksustamisperioodi oktoober 2014 kuni aprill 2015 maksukelmusele kaasaitamises OÜ-lt BBB ja OOO OÜ-lt ostetud kütuse müügiks YYY OÜ-ga sõlmitud lepingutega, kui kohus ei lõpeta selles osas menetlust aegumise tõttu

§ 2742lg1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.

Seda õigustavad alljärgnevad asjaolud. Võimalike süütegude toimepanemisest on möödunud pikk aeg, mis ületab teo toimepanemise ajal kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaega. NNN ja YYY vahel sõlmitud tehingutest on peagi möödumas 8 aastat. NNN ja XXX vahel tehtud tehingutest on samuti möödunud pikk aeg – tänaseks juba üle 6 aasta. Kuigi maksukuriteo uurimine võib olla väga mahukas ja aeganõudev, ei õigusta see käesoleva asja menetluse kestust. D suhtes teostati sisulised menetlustoimingud (läbiotsimised, ülekuulamine, tõkendi kohaldamine) 2016. aasta aprillis, s.o kuus ja pool aastat tagasi. Hilisemad ülekuulamised 2016 ja 2017 olid formaalsed ja seotud kahtlustuse muutumisega. Eeluurimine oli lõpule viidud ja kaitsjad said toimikud 2018 kevadel. See on neli ja pool aastat tagasi. Kaitsjad esitasid oma taotlused 2018 sügisel ehk ligikaudu 4 aastat tagasi ja peale seda ei ole aktiivset menetlust toimunud, sisulisi ja aeganõudvaid menetlustoiminguid ei ole tehtud. Menetleja on teinud päringuid riiklikest registritest ja andmebaasidest, mis ei ole keerukad ega aeganõudvad, vaid ajakulult ja keerukuluselt pigem võrreldavad kantseleitoimingutega. Menetlus kolmandate isikute suhtes, mis hiljem on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, ei õigusta teiste süüdistatavate asja venimist. D ja teiste süüdistatavate õiguse kohtupidamisele mõistliku aja jooksul oleks saanud tagada teiste kahtlustatavate süüteo (milles nüüd asi on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu) asja õigeaegse eraldamisega. Riik ei ole ilmselgelt suutnud tagada süüdistatavatele nende õigust nende asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on oma praktikas osundanud, et

§ 2742

lg 1 kohaldamise juures on kõrvuti seni möödunud aja hindamisega oluline ka edasise menetlusaja prognoosil. Tõepoolest on kriminaalasi mahukas ja selle arutamine on aeganõudev. Kui kriminaalasja kohtulikku arutamist esimest korda ette valmistati augustis 2021, kooskõlastas kohus kohtumenetluse pooltega asja läbivaatamise ajakava ja asja läbivaatamiseks planeeriti 55 päeva kohtuistungeid poole aasta jooksul. Sellele eelneb mõningane aeg, sõltuvalt kohtu, prokuröri ja kaitsjate töögraafikutest. Ülalöeldu lubab arvata, et heal juhul jõuab esimese astme kohus asja läbi vaadata aasta jooksul,

1. aasta sügiseks. Arvestades, et menetlusosalisi on palju, süüdistus mahukas ja süüdistus on ka raske – esimese astme kuriteos, siis on väga ebatõenäoline, et kõik menetlusosalised oleks tehtava otsusega rahul. Edasikaebemenetlustele
2. ja
3. kohtuastmes kulub samuti kokku umbes aasta. See tähendab, et süüdistatavate suhtes lõpeb menetlus, saabub õigusrahu, alles ca 2 aasta pärast, kui kriminaalmenetluse algusest on möödunud juba 10 aastat ja nende jaoks avalikust menetlust 8 aastat. Seda olukorras, kus kõik isikud on olnud menetlejale kogu aeg kättesaadavad ja pole menetlust takistanud. Kuna menetlus on kestnud juba ebamõistlikult kaua aega (8 a) ja kestaks edasi veel pikka aega, hinnanguliselt vähemalt 2 aastat, siis ei ole seda rikkumist võimalik muude meetmetega 6 heastada - muude meetmete kohaldamine saaks toimuda alles kohtuliku arutamise lõpus ja eeldaks õiguste edasist rikkumist, siis tuleb kooskõlas § 274’2 lg.1 lõpetada kriminaalasja menetlus D suhtes seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kaitsja Sillar on seisukohal, et kui ringkonnakohus tuvastas, et 27.10.2021 on aktuaalne küsimus mõistlikust menetlusajast, siis on ilmselge, et 09.08.2022 on kaitsja kohustatud esitama maakohtule taotluse lahendada mõistliku menetlusaja küsimus. Süüdistatava B Mõistliku menetlusaja alguseks suhtes on kuupäev 11.11.
4. Siis sai ta teada, politsei menetleb tema juhitava äriühingu vastu süüteomenetlust. Süüdistusakti punktides 109-111 on kirjas, et väärteomenetluses 930014002208 korraldati 11.11.2014 läbiotsimised. Maksu- ja Tolliamet on alustanud väärteomenetlused väärtoeasjades nr 930015000172 ja 930014002208 selle kohta, et XXX OÜ ja osaühing YYY esitasid maksuhaldurile 2014 aasta juulikuu käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Väärtoemenetlused lõpetati 07.09.2015 VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu (3 kd tl 41, 7 kd tl 160). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et mõistliku menetlustähtaja kulgemine algab süüteomenetlusest teada saamisest, mitte aga näiteks hilisemas kriminaalmenetluses toimunud ülekuulamisest. Seega on B suhtes menetlus toimunud vähemalt 7 aastat ja 9 kuud ning alles nüüd hakkab kriminaalasjas kohtumenetlus. Viimase aja kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2022 lahend kriminaalasjas 1-20-8845) on asutud seisukohale, et KarS § 210 lg 2, KarS § 394 lg 2 p 3 järgi menetletud kriminaalasjas, kus kannatanu esitas AVÕN-i summas 2 514 500,- eurot, möödus mõistlik menetlustähtaeg 5 aasta 8 kuu ja 20 päevaga. Nii maakohus, kui ka ringkonnakohus leidsid, et sellisele rikkumisele tuleb reageerida mitte karistuse vähendamisega, vaid kriminaalasja lõpetamisega. Kaitsja Piirla on seisukohal, et

2742 lg 1 kohaselt võib kohus süüdistatava nõusolekul seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Kriminaalasjas alustati menetlust 02.07.2015, teo kohta mis pandi toime perioodil oktoober 2014- september 2015; 26.04.2016 esitati kahtlustus kaitsealusele; Märts kuni 18.04.2018 kriminaalasja materjalide edastamine kaitsjatele ja kannatanu esindajale; 01.03.2021 koostati asjas süüdistusakt; 14.09.2021 määras kohus asja arutamiseks 56 istungipäeva; 14.09.2021 tagastas kohus süüdistusakti prokuratuurile; 27.06.2021 koostati asjas uus süüdistusakt. Riigikohus on käsitlenud mõistliku menetlusaja nõuet kriminaalmenetluses, lähtudes selle sisustamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK, kui kontekstist ei tulene teisiti) praktikast. Nii näiteks on Riigikohus oma lahendites nr 3-1-1-3-04 ja 3-1-1-95-05 selgitanud, et isiku subjektiivne õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb lisaks põhiseadusele ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK, kui kontekstist ei tulene teisiti) artikli 6 punkti 1 esimesest lausest. Üldiselt loeb EIK taunitavaks ja ebamõistlikuks kriminaalmenetlused, mille kestus ületab erinevatel põhjustel 35 aastat (A.J. Hadjihanna Bros (Tourist Enterprises) Ltd & Hadjihannas vs. Cyprus (no 34579/05); Oberwalder vs. Slovenia (no 75567/01); Sedmak vs. Slovenia (no 77522/01); Kangasluoma vs. Finland,( p 26); Reinhardt and Slimane-Kaļd vs. France; Dostál vs. Czech Republic (application no 52859/99); Kadlec and Others vs. Czech Republic (no 49478/99); Szakály vs. Hungary (no 59056/00); Gjashta vs. Greece (no 4983/04); Dostál vs. the Czech Republic (no 26739/04)). 5.3.5. Siinkohal ei tohi unustada, et EIÕK ja selle kohaldamise praktika on ühtlasi kriminaalmenetlusõiguse allikas tulenevalt

§ 2p-st 2.

5.3.

1. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata 7 konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: kohtuasja keerukus; - süüdistatava või tema kaitsja (kaebaja) käitumine; - asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Käesolev kriminaalasi ei ole keskmisest keerukam ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine. Üldlevinud arusaama kohaselt on kriminaalmenetluse raames iga menetleja kohustus astuda muuhulgas kohtueelses menetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks. Ka põhiseaduse §-st 14 tuleneb kriminaalmenetluses iga menetleja kohustus astuda nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-3-04, p 19). Vaadates kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud menetlustoiminguid, nende sisu ja iseloomu, saab väita, et politsei ja prokuratuur saanuks andmepäringuid teostada efektiivsemalt nt kasutades suuremat isikukoosseisu päringute teostamiseks. Lisaks ei saa mööda vaadata asjaolust, et prokuratuur esitas esimesel korral mittenõuetekohase süüdistusakti, mille korrigeerimiseks kulus sisuliselt aasta. Selliselt ei ole kohtueelset menetlust läbiviidud sellise kvaliteedis, et see tagaks süüdistatava õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. Praegusel juhul ei ole kaitsealune menetluses teinud muud kui pidanud ootama kohtmenetluse algust. Oluline on rõhutada, et kaitsealune on kokkulepitud aegadel ilmunud menetlustoimingutele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Käesolevas kriminaalasjas on menetlus kestnud üle 7 aastat. Võttes arvesse seni istungite planeerimist ei ole käesolevas asjas võimalik menetleda kriminaalasjas esimeses kohtuastmes vähem kui 56 kohtupäevaga. Muuhulgas tuleb arvestada, et 56 kohtupäeva määramine tähendab minimaalselt 10-12 kuulist ajavaru menetluse planeerimisel. Lisaks vajab kohus asjas lahendi tegemiseks arvestades prokuratuuri poole tõenditena esitatud andmemahtu keskmisest kauem aega. Järelikult kui ka kohtuistungitega alustada 2023 aasta kevadel jõutakse kohtuasjas esimese astme lahendini 2024 keskpaigas. Selleks hetkeks on aga kriminaalasja menetlus kestnud kaitsealuse suhtes pea 10 aastat. Juba enne kohtliku arutamist on selge, et mõistliku menetlusaja ületamist saab heastada vaid kriminaalmenetluse lõpetamisega. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

2742 lg-st 1, põhiseaduse §-st 14, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 lg 1 esimesest lausest ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 taotleb lõpetada kriminaalasjas seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kaitsja Lind on seisukohal, et seoses

§ 2742

lg 1 võimaliku kohaldamisega esitas prokurör menetlusosalistele (s.h kohtule) 03.09.

1. a e-kirjaga nimekirja menetlus- ja uurimistoimingutest, mis on teostatud kriminaalasja nr 15930000115 kohtueelsel uurimisel. C väidetavad kaasaaitamisteod pandi toime
2. a juulist kuni
3. a oktoobrini. • Kriminaalasi alustati käesolevas asjas 02.07.2015; • Avalikud toimingud läbiotsimiste ja vahistamiste näol toimusid
4. a aprillis; • Kaitsjad said toimiku
5. a kevadel ning esitasid taotlused augustis
6. a; • jaanuaris
7. a esitati kaitsjatele lisaks varasemalt esitatud materjalile veel kolm köidet tutvumiseks; • süüdistusakt (mis tagastati) on koostatud 01.03.
8. a ehk veidi rohkem kui kaks aastat hiljem. Hinnates neid kuupäevi ja prokuröri esitatud loetelu, siis saab teha järgmised järeldused. Menetlus on kestnud rohkem kui seitse aastat (avalikult kuus aastat) ning suur osa sellest on ajavahemik kaitsjate taotluste esitamisest
9. a augustis süüdistusakti koostamiseni käesoleva aasta märtsis. Hindamaks neid erinevaid võimalikke perioode ning 8 seda, kas esinenud on põhjendamatuid seisakuid või mitte, esitas prokurör nimekirja menetlusja uurimistoimingutest. Nimetatud nimekirjast nähtub küll rohkelt toiminguid, kuid kirja on pandud ka registripäringute tegemised, päringud pankadesse ning muud sarnased toiminguid, mis pole ajamahukad ning on tänapäeval igapäevased (nt volituste kontrollimine, äriühingu andmete kontrollimine registrist). Ühe päeva või mitmete päevade kokkuvõttes ongi ainsaks kirja pandud toiminguks (näiteks 06.11.2018) väljatrükk äriregistrist. Samuti on kirja pandud paralleelselt toimunud toimingud seoses jälitustegevuse lubade vaidlustamisega, mis teadaolevalt aga ei ole senises praktikas kunagi osutunud takistuseks prokuratuurile, et esitada kohtule süüdistusakt. Suur osa toiminguid
10. a ja
11. a seonduvad kõigele lisaks seoses isikutega, kelle suhtes kriminaalasi lõpetati ja kelle suhtes pole süüdistust esitatud. Kõike seda kokkuvõtvalt ei ole seda kriminaalasja menetletud piisavalt hoolikalt ja piisavalt kiiresti. Kui prokuratuuri hinnangul ongi tegemist erakordselt mahuka kriminaalasjaga, siis on riigil kohustus seda ka vastavalt menetleda ning kasutada selleks suuremat inimressurssi. Süüdistatava õiguste riivet ei õigusta see, et levinud praktika järgi menetleb ja koostab toimiku kohtueelses menetluses asja peaasjalikult üks uurija. Nii nagu suuremal ehitusobjektil eeldame me suurema arvu töötajate kasutamist, nii peaks ka kriminaalmenetluse mahukus tähendama seda, et eeluurimise toiminguid teeb rohkem kui üks uurija. Vastasel juhul ongi tulemuseks see, et ühe kuu peab uurija sisustama 5 nõudekirjade koostamisega pangale (vt nt 2016 toiminguid) ning ühtegi muud sisulist toimingut vastavas kuus ei nähtu. Teadaolevalt on keskmine kriminaalasjade menetlusaeg 330 päeva (vt https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/kriminaalmenetlus/). Maksuasjades on see aeg kindlasti pikem, kuid kindlasti ei saa eeldada, et mõistlik kohtueelne menetlusaeg on kestnud ligi 6 aastat. Arvestades asja mahtu, siis on selge, et sellise aja menetlemine kohtus kestab mõnevõrra kauem ning C peab kõikide eelduste kohaselt veel vähemalt kolm aastat ootama kriminaalmenetluse tulemust. Riigikohtu praktikas on 7 aastat peetud samas ajaks, millega on rikutud isiku õigust mõistlikule menetlusajale (RKKKo nr 3-1-1-63-13 p 14). Käesolevas asjas võib eeldada, et see aeg saab olema pikem ning seega saabub kriminaalmenetluse tulem liiga pika aja möödudes menetluse alustamisest. Eeltoodust tulenevalt taotleb

§ 2742lg 1 kohaldamist.

Kaitsja Aasmaa leiab, et peale 01.01.2015.a. toimepandud tegudes tõusetub küsimus, kas ei ole möödunud juba mõistlik menetlusaeg. Juhul kui kohtul ei õnnestu asjas jõustunud lahendini jõuda perspektiivis lähiajal ca 1,5 - 2 aasta jooksul tuleb kriminaalmenetlus F suhtes lõpetada

§ 274´2 alusel.

Prokurör leiab, et esmalt tuleb kindlaks teha, millisest ajast tuleb mõistliku menetlusaja kulgu arvestama hakata. Käesolevas asjas on see erinevate süüdistatavate puhul erinev. Riigikohtu ega EIÕK tasandil ei loeta mõistliku menetlusaja arvestamise algust igasugustest kriminaalasjas läbiviidavatest toimingutest, vaid sellistest toimingutest, milles isik saab teada tema kahtlustamisest kuriteos. Nii on Riigikohus välja toonud, et Inimõiguste kohtu praktika kohaselt on isiku „süüdistamisega“ tegemist muu hulgas juhul, kui kohtueelne menetlus tema asjas on alanud ja, ehkki isik ei ole vahistatud, on ta ametlikult uurimisest teada saanud või on see uurimine teda mõjutama hakanud (RKKKo 30.06.2014 nr 3-1-1-14-14, p 587). Prokurör on seisukohal, et A, E, D suhtes tuleb mõistliku menetlusaja kulgu hakata arvestama nende kahtlustatavatena kinnipidamisest ja kahtlustatavana ülekuulamisest, so 26.04.2016; F suhtes kahtlustatavana ülekuulamisest, so 08.01.

1. Käesolevale kriminaalasjale on eelnenud kaks väärteomenetlust: väärteoasi nr 930014002208 YYY OÜ ja C suhtes ning väärteoasi nr 930015000172 XXX OÜ ja B suhtes. Samas ei kattu väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse 9 esemeks olnud teod. Esimeses väärteomenetluses on väärteomenetluse esemeks olnud üksnes YYY OÜ 2014 juulikuu KMD-s valeandmete esitamine ja teises XXX juuli – detsembrikuu 2014 KMD-des valeandmete esitamine. Esimeses on 11.11.2014 toimunud läbiotsimised YYY OÜ tegevuskohas ja juriidilisel aadressil ning C elukohas. Seega tuleb C suhtes lugeda 2014.a. juuli KMD puhul lugeda mõistliku menetlusaja kulgemise algusajaks 11.11.2014 ja ülejäänud süüdistuse osas 26.04.2016, kui toimusid kahtlustatavana kinnipidamised ja läbiotsimised. Teises väärteoasjas on teostatud 05.02.2015 läbiotsimine üksnes XXX OÜ tegevuskohas, mille juures ei ole viibinud seaduslik esindaja B, kuid kuna määruses on menetlusaluse isikuna märgitud ka B, siis võib eeldada, et juriidilise isiku esindajana sai ta teadlikuks menetluse alustamisest. Seega tuleb B suhtes hakata mõistliku menetlusaja kulgu arvestama OÜ XXX juuli – detsembrikuu 2014 KMD-de puhul 05.02.2015 ja ülejäänud süüdistuse osas 26.04.2016, kui toimus B kahtlustatavana kinnipidamine ja läbiotsimised. Prokurör ei nõustu A kaitsja seisukohaga, et ka A suhtes tuleks mõistliku menetlusaja kulgu hakata arvestama alates väärteomenetluse alustamisest. Kuivõrd need menetlused ei toimunud A suhtes ja ei mõjutanud teda kuidagi (ühtegi toimingut tema suhtes ei teostatud), siis ei ole alust mõistliku menetlusaja kulgu arvestada väärteomenetluste alustamisest. Seega C suhtes on menetlus kestnud 2014 juulikuu episoodi suhtes 7 aastat 11 kuud ja ülejäänud süüdistuse osas 6 aastat 5 kuud; B suhtes 2014 juuli – detsembrikuu episoodide suhtes 7 aastat 7 kuud ja ülejäänud süüdistuse osas 6 aastat ja 5 kuud; A, E ja D suhtes 6 aastat 5 kuud ja F suhtes 4 aastat 8 kuud. Kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (nt RKKKo 5.12.2016 nr 3-1-1-79-16, p 27). Prokurör on seisukohal, et tegemist on keeruka ja väga mahuka kriminaalasjaga. Uurija edastas läbiviidud kohtueelse menetluse tulemusel prokuratuuri toimiku, mille maht oli 99 köidet + 19 abitoimikut. Kaitsjatele on kätte antud 103 köidet kriminaalasja + 19 abitoimikut. Kui üldjuhul on toimikuga tutvumise ja taotluste esitamise tähtaeg 10 päeva, siis arvestades toimikute mahtu, määras prokuratuur kaitsjate taotluse alusel toimikutega tutvumise ja taotluse esitamise ajaks ligi 3 kuud, mida prokuratuur pikendas kaitsjate taotluste alusel veel kuu aja võrra. Lisaks taotlesid kaitsjad täiendavat tähtaega andmekandjatega tutvumiseks ning nendest väljatrükkide saamiseks. Taotluste alusel koguti täiendavat materjali, millega tutvumiseks määrati kaitsjatele veel täiendavat aega. Kogu toimikuga tutvumise periood ja taotluste lahendamise periood kestis märtsist 2018 kuni märtsini
2. Veebruarist kuni detsembrini toimusid jälitustoimingutega seotud vaidlused, mille tulemusena 27.06.2019 tunnistas kohus load õigusvastaseks. Detsembris 2019 tunnistas Riigiprokuratuur õigusvastaseks prokuratuuri jälitusload. Lisaks toimus märtsis 2020 A elukohas toimunud läbiotsimisega seonduv vaidlus, kus paluti ka selle toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Seega on juba väga suur hulk tõendite lubatavuse vaidlusi toimunud kohtueelses menetluses. Kriminaalasja mahukuse hindamisel ei saa arvestada üksnes toimikute ja lehekülgede arvu, vaid toimikus sisalduvate toimingute keerukust ja mahtu. Mida rohkem on kahtlustatavaid, seda enam on üldjuhul läbiotsitavaid kohti ja läbitöötamist vajavat materjali. Samuti selle materjali omavahelist seostamist. Käesolevas asjas oli esmalt 21 kahtlustatavat, kellest süüdistus on esitatud kuuele. Kahtlustuste lõpetamise on tinginud jälituslubade õigusvastaseks tunnistamine, 10 aga ka erinevate juriidiliste isikute ühinemised ja lõppemised. Tunnistajaid on üle kuulatud
3. Kuigi seda kriminaalasja ei saa pidada materiaalõiguslikult keerukaks, on tegemist tõenduslikust seisukohast keeruka kriminaalasjaga. Ükski kahtlustatavatest ei tunnistanud end süüdi, mis tõi kaasa suuremas mahus ja eriliigiliste tõendite kogumise vajaduse tõendamaks süüdistatavate süüd. Kohtueelses menetluses oli vaja kontrollida kaheksa erineva äriühingu tegevust ning anda hinnang, kas tegemist on tegutsevate äriühingutega või variäriühingu tunnustele vastavate äriühingutega. Seega on tegemist äärmiselt mahuka ja seeläbi keeruka kriminaalasjaga. Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumise hindamisel tuleb arvestada, et kogu kriminaalasja menetlemisega seonduv tegevus ei pruugi vahetult kajastuda toimiku materjalides. Eeluurimisel tuleb arvestada toimingutele kuluvat tegelikku aega, mis protokollidest ei pruugi nähtuda, mistõttu ei saa lähtuda pelgalt uurimistoimingu protokollides kajastatud konkreetsetest kuupäevadest. Tõepoolest võib pärast toimikus olevate uurimis- ja menetlustoimingute reastamist leida kohtueelsele menetlusele kulunud aja hulgast perioode, kus ei ole läbiviidud ühtegi menetlustoimingut ning perioode, kus on tehtud päevas ainult üks toiming. Samas ei saa teha uurimistoimingute nimekirjast järeldust, et kuupäevadel, mil ühtegi uurimis- või menetlustoimingut ei teostatud, ei teinud uurimisasutus või prokuratuur tööd. Kohtueelsele menetlejale saaks teha etteheiteid juhul, kui menetlust ei ole toimunud mitmeid kuid, mitte kui mõnel üksikul kuul ei ole tehtud menetlustoiminguid või on tehtud üksikuid menetlustoiminguid. On loogiline, et uurijad vajavad aega kogutud tõendite analüüsimiseks, nende kõrvutamiseks teiste kogutud tõenditega. Samuti vajavad uurijad aega, et konkreetne toiming ette valmistada. Kuivõrd on tegemist keskmisest mahukama kriminaalasjaga, siis tuleb tõendikogumi läbitöötamist pidada aeganõudvaks protsessiks. Selline toimiku materjalide maht nõuab aega ka kogutud tõendusmaterjalide süstematiseerimiseks, nummerdamiseks, köidetesse paigutamiseks ja toimikute sisukordade koostamiseks. Nii mahukas kriminaalasjas võib selleks kuluda hulgaliselt tööpäevi. Prokurör ei nõustu kaitsja kriitikaga, et mõnel päeval on tehtud vaid üksikuid väljatrükke või päringuid, mis on vähemahukad toimingud ja seega ei ole menetlus olnud piisavalt kiire. Ka pealtnäha üksikute mitte ajamahukate toimingute teostamiseks kulunud mõttetegevusele ja selle toiminguni jõudmine võib võtta aega, et üldse jõuda järeldusele, et selle tõendi kogumine on vajalik. Prokuratuur on käesolevas asjas koostanud süüdistusakti kahel korral: 01.03.2021 ja 27.06.
4. Esimene süüdistusakt koosneb 62-st leheküljest ja teine 87-st leheküljest. On ilmselge, et kumbagi nendest mahukatest dokumentidest ei ole võimalik koostada mõne päevaga. Mahuka, juba eelmenetluses palju õiguslikke vaidlusi tekitanud ja tõenduslikus mõttes keerulise kriminaalasja kohtueelse menetluse läbiviimine võib tunduda pealtnäha liiga pikk, kuid tegelikult ei ole olnud selliseid perioode, kus menetlus oleks põhjendamatult seisnud. Mõistliku menetlusasja riivet on võimalik heastada teiste meetmetega, näiteks karistuse vähendamisega. Kohus kuulanud ära kaitsjad ja prokuröri asub järgmisele seisukohale: Kui kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, siis tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. 11 Süüdistatavad A, B, C, E, F ja D väljendasid kohtuistungil kõik soovi lõpetada kriminaalasi nende suhtes seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Kohus kontrollinud prokuratuuri poolt kohtule esitatud menetlus- ja uurimistoimingute nimekirja tuvastas: Kriminaalasja uurimist alustati 03.07.2015, mil laekus MTA kuriteoteade YYY OÜ kohta. Läbiotsimised B, A, C D ja E elukohas ning sõidukites toimusid 26.04.2016 isikutele esitati kahtlustus 26.04.
5. F kuulati üle tunnistajana 28.08.2017 ja kahtlustatavana 08.01.
6. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust faktis, et C suhtes on enne kriminaalasja alustamist menetletud 2014 juuli käibedeklaratsioonis esitatud andmete osas maksuväärteoasja. 11.11.2014 on väärteoasjas nr 930014002208 toimunud läbiotsimised, mis toimusid mh OÜ YYY asukohas ja C elukohas. Maksu- ja Tolliameti 23.10.2014 läbiotsimismääruse kohaselt menetleti YYY OÜ ja C suhtes väärteoasja nr 930014002208, milles alustati menetlust 23.10.2014 MKS 1531 lg 1 ja 2 tunnustel selles, et OÜ YYY on esitanud maksuhaldurile
7. a juulikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid. Samuti puudub vaidlus fakti üle, et B suhtes on enne kriminaalasja alustamist menetletud 2014 juuli kuni detsember käibedeklaratsioonides esitatud andmete osas maksuväärteoasja. 05.02.2015 on väärteoasjas nr 930015000172 XXX OÜ tegevuskohas xxx, xxx toimunud läbiotsimine. Maksu- ja Tolliameti 23.01.2015 läbiotsimismäärusest väärteoasjas nr 930015000172 nähtub, et väärteomenetlust alustati 23.01.2015 XXX OÜ ja selle juhatuse liikme B suhtes MKS § 1531 lg 1 ja 2 tunnustel, selles, et OÜ XXX on esitanud maksuhaldurile 2014 aasta juulikuu kuni detsembrikuu käibedeklaratsioonides valeandmeid. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 1-16-9717/24 p-s 29 märgitust tuleb mõistliku menetlusaja algusaja määramisel arvesse võrra süüteomenetlus tervikuna (väärteo- ja sellele järgnenud kriminaalmenetlus). Eeltoodust tulenevalt tuleb C suhtes lugeda 2014 juuli käibemaksudeklaratsioonide puhul mõistliku menetlusaja kulgemise algusajaks 11.11.2014 ja B suhtes hakata mõistliku menetlusaja kulgu arvestama OÜ XXX juuli – detsembrikuu 2014 käibemaksudeklaratsioonide puhul alates 05.02.
8. Ülejäänud osategude suhtes, mis ei olnud hõlmatud väärteomenetlustest, algab kriminaalasjas mõistlik menetlusaeg kulgema D, A, B, C ja E puhul 26.04.2016, mil isikud kuulati üle kahtlustatavatena ja toimusid kahtlustatavana kinnipidamised ning läbiotsimised. Kohus ei nõustu kaitsjate arvamusega, et mõistliku menetlusaja alguseks tuleks lugeda väärteomenetluse algus kõigi osategude suhtes. 11.11.2014 ja 05.02.2015 läbiotsimise ajaks ei olnud enamik süüdistuses kirjeldatud osategusid veel toimundki, mistõttu ei saanud süüdistatavad väärteomenetluse käigus kuidagi teada, et nende suhtes võib olla menetluses veel süütegusid. Kuna väärteomenetlus At ei puudutanud, tema suhtes seda ei menetletud, puudub alus lugeda tema suhtes 2014 deklaratsioonide osas mõistliku menetlusaja alguseks varasemat kuupäeva kui 26.04.
9. Kohtule jõudnud andmete kohaselt on F tunnistajana ülekuulatud 28.08.2017 ja kahtlustatavana 08.01.
10. Kaitsja Aasmaa on seisukohal, et kuna F oli varasemalt ära kuulatud juba tunnistajana, tuleb mõistliku menetlusaega hakata lugema sellest ajast kus isikul võis tekkida selline aimdus, et riik võib n-ö mingil hetkel turja karata. Kõiki neid kuriteo asjaolusid räägiti Fga 2017.a tunnistajana ülekuulamisel. Kaitsja ei ole oma väiteid millegagi kohtule tõendanud kuigi kohus selgitas 15.08.2022 eelistungil osalistele, et kui nad seoses 12 mõistliku menetlustähtaja küsimusega väidavad mingeid fakte, peavad nad olema valmis neid ka kohtule tõendama. Hetkel ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et tunnistajana ülekuulamine oleks oluliselt mõjutanud F olukorda ja tunnistajana ülekuulamine oleks mõjutanud F samamoodi oluliselt nagu kahtlustatavana ülekuulamine. Mitte kõik menetlustoimingud ei mõjuta isiku olukorda oluliselt, kuid mõistliku menetlustähtaja alguse arvestamise puhul on oluline ainult need toimingud, mis tõid kaasa isiku olukorras olulisi muutusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et F puhul tuleb mõistliku menetlusaja alguseks lugeda tema kahtlustatavana ülekuulamine 08.01.
11. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kriminaalasja menetlemine algas 03.07.2015 ja eeluurimine viidi lõpule 29.01.2018, mil koostati kohtueelse menetluse kokkuvõte ja 31.01.2018 saadeti toimikud prokuratuuri. Viimased süüdistuses märgitud episoodid on pandud toime märtsis
12. Arvestades kriminaalasja mahtu, 103 köidet + 19 abiköidet, on tegemist keskmisest oluliselt mahukama kriminaalasjaga, kuid õiguslikus mõttes ei ole menetlusesemeks olev kriminaalasi keerulisem kui mõni teine maksualane süütegu. Kriminaalasja mahtu arvestades ei ole aprill 2016, mil süüdistatavad said teada nende suhtes menetlusest, kuni jaanuar 2018 kestnud kohtueelne menetlus liiga pikk. Mahuka maksuasja eeluurimine kestvus avalikult alla kahe aasta s.o 1 aasta ja 9 kuud on igati mõistlik eeluurimistähtaeg. Alates veebruar 2018 oli kriminaalasi Lõuna prokuratuuris. Esialgu anti kriminaalasja mahtu arvestades kaitsjatele toimikutega tutvumiseks aega kuni 15.08.2018, mis on kriminaalasja mahtu arvestades igati mõistlik menetlusaeg. Kaitsjad esitasid oma taotlused 15.08.2018 ja nende taotluste lahendamine toimus augusti kuu jooksul. 28.09.18 anti kaitsjatele tähtaeg andmekandjatega tutvumiseks ja novembris 2018 on B kaitsja tutvunud täiendavate materjalidega. Kohtusse saadeti kriminaalasi arutamiseks üldmenetluses esmakordselt 01.03.2021 s.o 3 aastat ja 1 kuu peale seda kui kriminaalasja materjalid edastati uurimisasutusest 30.01.2018 prokuratuuri. Seega võttis prokuratuuril 3 aastat aega, et koostada süüdistusakt ja see kohtusse saata. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas prokuratuur ootas tõendite üle käivate vaidluste lõpptulemust või mitte, on kolm aastat kriminaalasja prokuratuuris hoidmise aeg mõistliku menetlustähtaja arvestamise seisukohalt liiga pikk. Riigikohtu 28.10.2019 määrustega sai lõpliku lahenduse jälitustoimingutega kogutud tõendtite lubatavus. Ja ka sealt edasi kulus veel 1 aasta 5 kuud enne kui prokuratuur saatis süüdistusakti kohtusse. Üksikud toimingud, mis kriminaalasjaga toimusid 2020 aastal ei näita prokuratuuri aktiivsust kriminaalsaja edasisel menetlemisel ja võib öelda, et hetkel kohtus süüdistatavana olevate isikute suhtes kriminaalasja menetlemine sisuliselt seisis. Kohus möönab, et vahel võib kohtueelses menetluses olla perioode, mil ühtegi dokumenti ei vormistata või tõendit ei koguta, kuid sel ajal menetlus tegelikult ei seisa, vaid kriminaalasjade uurimine eeldab ka ulatuslikku analüütilist tööd. Käesoleva kriminaalasja puhul ei ole tõendeid selle kohta, et ajal mil kriminaalasi seisis prokuratuuris toimus perioodil 2019-2021 märts analüütiline tegevus. Pigem on menetlustoimingute loetelust näha, et prokuratuur ootas kohtulahendeid ja tegi üksikuid järelpärimisi. Prokuröri poolt kohtule antud selgitustest ja toimingute loetelust ei nähtu objektiivseid takistusi kohtueelse uurimise kiiremaks lõpuleviimiseks ning prokuratuuris kulunud aeg jaanuar 2019märts 2021 oli kasutatud ebaefektiivselt ja võib öelda, et sel perioodil menetlus suuresti seisis. 30.04.2021 edastas Tartu Maakohus kriminaalasja vastavalt kohtualluvusele Harju Maakohtule. 14.09.2021 tagastati süüdistusakt prokuratuurile, kuna süüdistusakt ei vastanud nõuetele. Kuivõrd prokuratuur kohtumäärust ei vaidlustanud, saab järeldada, et prokuratuur on nõustunud süüdistusakti tagastamisega prokuratuurile. Kaitsjad vaidlustasid kohtumääruse ja see jõustus 13 26.12.
13. Edasi kulus prokuratuuril veel ca 6 kuud et edastada uus süüdistusakt kohtule 27.06.
14. Märkimisväärne on asjaolu, et prokurör oli ise varasemalt lubanud, et uue süüdistusakti koostamiseks kulub maksimaalselt 1 kuu. Väide, et prokuröril oli ka teisi tööülesandeid, ei õigusta kuidagi käesoleva kriminaalasja menetlemise venimist prokuratuuris. Prokurörile oli väga hästi teada, et kriminaalasi oli määruse jõustumise ajaks olnud prokuratuuris juba ca 3 aastat ja 11 kuud. Sellises olukorras peaks olema prokuratuuri huvides liikuda asja menetlemisega edasi võimalikult kiiresti. Asjaolu, et lubatud ühe kuu asemele venis uue süüdistusakti koostamine kuue kuuni, näitab ilmselget prokuratuuri huvi puudumist menetleda kriminaalasja mõistliku menetlustähtaja jooksul. Asjaolu, et süüdistusakt tuli puuduste tõttu ümber teha, ei ole ka etteheidetav süüdistatavatele. Süüdistusakti muutmise vajadus on esmajoones siiski tingitud prokuratuuri tegevusest, mis tõi kaasa sellise süüdistusakti esitamise, mis tuli kohtu hinnangul tagasi saata. Kui prokuratuur oleks esitanud kohe nõuetekohase süüdistusakti, oleks tänaseks menetlus olnud esmaseid prognoose ja määratud kohtuistungite ajagraafikut hinnates juba lõpusirgel. Puudustega süüdistusakt tõi kaasa menetluse venimise rohkem kui aasta. Seega on prokuratuur suutnud esitada menetlemiseks nõuetekohase süüdistusakti alles 4 aastat ja 5 kuud peale seda kui kriminaalasja materjalid saadeti prokuratuuri. On ilmselge, et sõltumata kriminaalasja mahust on 4 aastat ja 5 kuud kriminaalasja menetlemis prokuratuuris väga pikk aeg ja ületab igasuguse mõistliku tähtaja. Prokurör Laas nõustus, et kriminaalasja arutamiseks kohtus kulub varasemalt kokkulepitud 56 päeva, millest 4 päeva on planeeritud vaidlusteks. Prognoositavat istungiteks vajalike päevade arvu arvestades eeldusel, et istungid toimuvad kolmel päeval nädalas, kulub 52 kohtuistungi päevaks 18 nädalat. Siis kuuajane paus ja siis veel üks nädal vaidlusteks. Kohaldades

§ 441lg 3 sätteid saab kohus alustada kohtuistungitega alates jaanuarist 2023.

Iga nädal kolm päeva kohtuistungeid pidades, läheks kohtuliku uurimisega mai lõpuni ja arvestades suvist puhkuste perioodi, saaks vaidlused kõige varem pidada august-september. Kohtul kuluks ka kohtuotsuse kirjutamiseks 3-4 kuud. Seega oleks kõige optimistlikum menetluse lõpptähtaeg esimeses astmes jaanuar-veebruar

1. Arvestades, ükskõik milline oleks kohtulahend, et pooled selle vaidlustavad, kulub selleks teises astmes isegi kuni 8 kuud (näiteks 1-20-5182) ja edasi veel Riigikohtu menetluses ca 6 kuud. Nii ongi kõige optimistlik prognoos, et kohtumenetluseks kulub 2,5 aastat, mis oleks võrreldes kriminaalasja prokuratuuris olnud ajaga siiski lühem. Samas ei saa välistada, et esialgu prognoositava ajaga ei jõuta kohtumenetluses esimeses astmes lõpuni. Esimese astme kohtuotsuse esimene võimalik prognoositav aeg oleks jaanuar-veebruar
2. Selleks ajaks oleks süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi etteheidetavate tegude toimepanemisest 21.08.2014-20.04.2016 viimasest osateost ja ajast mil tuleb lugeda A ja B suhtes mõistliku menetlusaja algust 26.04.2016 möödas 7 aastat 10 kuud. B suhtes 2014 juuli kuni detsember käibedeklaratsioonides esitatud andmete osas algas mõistlik menetlusaeg kulgema 05.02.2015, millest jaanuar-veebruar 2024 on möödas 9 aastat. C viimasest osateost 14.
3. 2015 oleks jaanuar-veebruar 2024 möödas 8 aastat 3 kuud ja ajast mil tuleb lugeda C suhtes mõistliku menetlusaja algust vastavalt 11.11.2014 (juuli 2014 käibedeklaratsioonis esitatud andmete osas) 9 aastat 2 kuud ja 26.04.2016 (teiste käibedeklaratsioonide osas) 7 aastat 10 kuud. D viimasest osateost 31.03.2016 oleks jaanuar-veebruar 2024 möödas 7 aastat 9 kuud ja ajast mil tuleb lugeda D suhtes mõistliku menetlusaja algust 26.04.2016 möödas 7 aastat 10 kuud. 14 F viimasest osateost september 2015 oleks jaanuar-veebruar 2024 möödas 8 aastat 4 kuud ja ajast mil tuleb lugeda F suhtes mõistliku menetlusaja algust 04.01.2018 möödas ca 6 aastat. E viimasest osateost september 2015 oleks jaanuar-veebruar 2024 möödas 8 aastat 3 kuud ja ajast mil tuleb lugeda E suhtes mõistliku menetlusaja algust 26.04.2016 vastavalt 7 aastat 10 kuud. Eeltoodud aegadele lisandub prognoositav meentlusaeg II ja III astme kohtus 1- 1,5 aastat. Mis tähendaks, et alates 26.04.2016 oleks selleks ajaks möödas juba üle 9 aasta, alates 04.01.2018 oleks möödas 7,5 aastat. Rääkimata siis tähtaegu, mis algasid 11.11.2014 ja 05.02.2015, mille puhul see oleks juba üle 10 aasta. Eeltoodud fakte ja kriminaalasja lõpptulemuse võimalikku ajalist perspektiivi arvestades, asub kohus seisukohale, et kaitsjate taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetlus tuleb süüdistatavate suhtes lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

§ 2742

kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul

§ 2052

sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§ 2052

kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.

§ 274

lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kohus ei analüüsi süüdistatavate puhul neile etteheidetud kuriteokoosseisu täitmist, kuivõrd kohus leiab, et A, B, C, E, F ja D suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada

§ 2742

lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

§ 2742

lg 1 alusel menetluse lõpetamine on käsitatav riigi ja süüdistatava kokkuleppena. Sellise kokkuleppega tunnistab riik, et on süüteoasja ebamõistliku menetlusajaga riivanud süüdistatava õigusi, ning isiku põhiõiguste riive süvenemise vältimiseks loobub asja edasisest menetlemisest ja süüküsimuse lahendamisest. Süüdistatav nõustub ebamõistlikust menetlusajast tuleneva riive hüvitisena menetluse lõpetamise ja süüküsimuse lahendamata jätmisega. Sellega loobub ta mõnedest menetluslikest garantiidest, mis kaasneksid menetluse jätkamisel, näiteks õigusest nõuda õigeksmõistmise korral süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a kohtumäärus nr 1-167507/12, p 15). Kui kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, siis tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, kus kohus tuvastab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu lõpetada, pole taotlusel süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust. Niisugusel juhul on menetluse jätkamine ebamõistlikust menetlusajast tingitud menetluse lõpetamise tõttu välistatud. Selles seisnebki süüdistatava ja riigi kokkulepe, mille puhul loobuvad mõlemad pooled kriminaalmenetluse lõpetamise korral

§ 2742

lg 1 alusel süüküsimuse edasisest lahendamisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri 2019.a kohtumäärus nr 1-1710050, p 11). Kui isik leiab, et tema suhtes läbiviidud süüteomenetlus on olnud õigusvastane 15 ning ta soovib nõuda menetlusega tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik jätta menetluse lõpetamiseks nõusolek andmata ja pärast süüteomenetluses õigeksmõistva otsuse langetamist või pärast süüteo aegumise tõttu süüteomenetluse lõpetamist nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri 2017.a kohtumäärus nr 116-7507/12, p 15). Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-5315, p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale tuginevalt märkinud, et EIÕK art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine – kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta – üldjuhul menetlusaega ei käivita (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588). Mõistliku menetlusaja kulgemist hakatakse arvestama hetkest, kui on selge, et isiku osas esineb kuriteokahtlus ja selle kahtluse osas on asutud koguma tõendeid sekkudes isiku eraellu. Süüdistusakti andmetel olid C, D, E ja A kahtlustatavana kinni peetud 26.- 27.04.2016 . 26.04.2016 kehtestati elukohast lahkumise keeld B suhtes, 27.04.2016 C, E ja D suhtes ning 03.05.2016 kehtestati elukohast lahkumise keeld A suhtes. Kõik elukohast lahkumise keelud on Riigiprokuratuuri poolt tühistatud
6. aastal. Prokuratuuri toimingute loetelust nähtub, et 8 kahtlustatava tõkendi kohaldamise määrused olid õigusvastased. Kohtule ei ole esitatud infot selle kohta, kes need 8 kahtlustatavat olid ja kas nende seas olid ka käesoleva kriminaalasja süüdistatavad. Küll aga on ilmselge, et kahtlustatavana kinni pidamine, kahtlustuse esitamine ja tõkendi elukohast lahkumise keeld kohaldamine kolmeks aastaks, on sellised toimingud, mis hakkasid oluliselt mõjutama C, B, D, E ja A igapäeva elu. Seega on A, B, C, E, F ja D õigusi intensiivselt ebamõistlikult pika ajaperioodi kestel riivatud, mis on nende elu mõjutanud. F elu võib-olla mõne võrra vähem kui teistel süüdistatavatel, kuid tema vastu ei ole esitatud ka avalik-õiguslikku nõudeavaldust, mis vähendab avalikku menetlushuvi tema suhtes kriminaalasja menetluses. Mõistliku menetlusaja kulgemist ei saa tükeldada vastavalt asjaolule, kas isiku suhtes menetleti algul ka teisi süüdistuspunkte või kas kõigis episoodides isikule lõpuks kahtlustus/süüdistus esitatakse või mitte. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul lähtuda isiku suhtes kestnud süüteomenetlusest tervikuna, mitte arvestada vaid menetlust, mille tulemusena isikule lõpuks kahtlustus/süüdistus esitatakse. Kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu eeldab

§ 2742lg 1 kohaselt esmalt süüdistatava nõusolekut.

A, B, C, E, F ja D on oma nõusolekud selleks andnud ja toetanud kaitsjate taotlust. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) praktika kohaselt artikkel 6 esimese punkti esimese lause rakendamisel on asutud seisukohale, et mõistlik menetlusaeg sõltub kohtuasja keerukusest, kaebaja käitumisest ja pädevate asustuste käitumisest (EIK

1. detsembri
2. aasta otsus asjas 16 Mitev vs. Bulgaaria, EIK
3. aprilli
4. aasta ostus asjas Jean- Claude Boddaert vs. Belgia, EIK
5. mai
6. aasta otsus asjas Akcakale vs. Türgi, EIK
7. novembri
8. aasta otsus asjas Sari vs. Türgi ja Taani). Isiku õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul tuleneb ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 esimesest lausest. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König vs. Saksamaa, otsus
9. juunist 1978, p-d 99 ja 111; Kudla vs. Poola, p 124; Valeriy Kovalenko vs. Venemaa, otsus
10. maist 2012, p 58). Juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt nt Estima Jorge vs. Portugal, otsus
11. aprillist 1998, p 45). Kohus nõustub kaitsjatega selles, et tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, sh lahendis nr 3-1-1-58-
12. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei ole määratlenud kindlaid ajalisi piire, kuid on sisustanud mõistliku aja määratlemist läbi konkreetse kohtuasja tehioludest lähtudes. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, juhul, kui see tuvastatakse, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt, on käesolevaks hetkeks kriminaalmenetlus C, B, D, E ja A puudutavalt kestnud peaaegu 6 aastat ja 6 kuud ja F puudutavalt 4 aastat ja 9 kuud ja prognoositav edasine kestvus vähemalt 2,5 aastat. Neile etteheidetav kuriteoga on süüdistuse kohaselt tekitatud riigile suur kahju ja ei saa eitada analoogiliste kuritegude toimepanemise märkimisväärset arvu ühiskonnas, mistõttu võib öelda, et avalik menetlushuvi C, B, D, E, F ja A puudutava kriminaalasja vastu on keskmine. Tuleb märkida, et kindlasti väheneb avalik menetlushuvi pikalt kestnud kriminaalmenetluse jooksul ajas. Samas saab prokuratuuri toimingute kestvusest järeldada, et avalik menetlushuvi ei ole olnud nii suur, et oleks motiveerinud prokuratuuri menetlema kriminaalasja kiiremini kui 3 aastat ja hiljem koostama uut süüdistusakti prokuratuuri enda poolt lubatud ühe kuu jooksul (läks 6 kuud). Prokuratuuri kohustus on leida meetmeid, kuidas vähendada nii prokurörist kui ka menetlejast tulenevat mõju menetluse kestusele. Seejuures tulnuks prokuratuuril arvestada süüdistatavate põhiõiguste riive kestust kogu menetluse vältel, kuna riive kestus ei saa kesta ebamõistlikult kaua. Võrdluseks võib tuua kriminaalasja nr 1-09-4486 (nn maadevahetuse kriminaalasi), kus kohtueelne menetlus kestis 2 aastat 6 kuud ajast, mil see hakkas mõjutama süüdistatavaid (kohtueelne menetlus kokku 3 aastat 6 kuud) (vt RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 628). Kõnealuses kriminaalasjas oli tõendite maht oluliselt suurem kui käesolevas kriminaalasjas, kuid riik suutis selle kohtueelse menetluse ja prokuratuuri etapi läbida oluliselt kiiremini kui käesolevas kriminaalasjas. 17 Tallinna Ringkonnakohus on 2022 aastal mitmel korral muutnud oma senist praktikat ja on lõpetanud kriminaalasja mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu või on toetanud seda seisukohta. Kriminaalasjas 1-18-10465 on Tallinna Ringkonnakohus märkinud: „Loomulikult tuleb mõistliku menetlusaja pikkuse hindamisel arvestada konkreetse etteheidetava teo ja menetluse asjaolusid, kuid ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seda, kui mingile kindlale kuriteokoosseisule vastava teise astme kuriteo puhul peetakse mõistlikuks erandlikult pikka menetluse aega. Kui mingi kuriteo menetlemine tekitab riigile teistega võrreldes suuremaid raskusi ja menetlused kipuvad kestma kaua, tähendab see vajadust teha muudatusi menetluse regulatsioonis ja/või õiguskaitseasutuste töökorralduses ega õigusta isiku allutamist menetlusele talle tehtud etteheite raskuse seisukohalt ebaproportsionaalselt pikaks ajaks.“ Kriminaalasjas 1-20-8845 on Tallinna Ringkonnakohus märkinud: „Kolleegium nendib, et sooduskelmuse osas on avalik menetlushuvi pigem vähene, kuivõrd süüdistatavaid süüdistatakse II astme kuriteo toimepanemises, mille eest karistusena on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastat vangistust. Samas kõneleb avaliku menetlushuvi kasuks pettuse teel tekitatud kahju suurus 2514500 eurot. Rahapesu osas on avalik menetlushuvi kindlasti suurem, kuivõrd tegemist on I astme kuriteo toimepanemisega, mille eest karistusena on ettenähtud 2 kuni 10 aastane vangistus. Tekitatud kahju suurus rahapesus 154000 eurot ei ole nii märkimisväärselt suur, arvestades sooduskelmust. Kuritegude tehiolude, kuriteo toimepanemisest möödunud aja arvestamine ja süüdistatavate isikuid iseloomustavate andmete põhjal süüdimõistva otsuse korral ei saaks võimalik mõistetav karistus olla väga raske. Kolleegiumil tuleb märkida ka seda, et arvestades kohtueelse uurimise aega 4 aastat 6 kuud, millest täielikke seisakuid kokku pea 2 aastat 8 kuud, näitas kohtueelne menetleja ja prokuratuur selgelt avaliku menetlushuvi puudumist antud kriminaalasjas. Leides, et avalik menetlushuvi on suur, pidanuks kohtueelne menetleja ja prokuratuur kriminaalasja nii kiiresti kui võimalik menetlema, tehes seda ilma põhjendamatute seisakuteta. Tulenevalt kohtueelse menteleja ja prokuratuuri käitumisest ei saa küll lugeda välja suurt avalikku menetlushuvi kriminaalasjas ja seda juba kriminaalasja menetlemise alguses.“ Õiguskirjanduses on märgitud, et kohtuasja keerukus võib väljenduda tõendite vastuolulisuses ja suures hulgas, kriminaalmenetluse mahukuses, süüdistatavate ja kuriteoepisoodide rohkuses, tehiolude ja õiguslike asjaolude keerulisuses (nt rahvusvahelised finantskuriteod, pettused), ekspertide ja tõlkide kaasamises, tõendite, tunnistajate, kahtlustatavate ja süüdistatavate viibimises välisriigis.1 Käesoleval juhul on tegemist I astme tõendite arvu (eelkõige arveid ja deklaratsioone) arvestades keskmisest mahukama kriminaalasjaga, kuid mis materiaalõiguslikult ei ole keskmisest keerulisem. Kohus möönab, et süüdistusaktis loetletud köidete arvu järgi otsustades võib arvata, et tegemist on keskmisest oluliselt mahukama kriminaalasjaga, kuid kriminaalasja mahukus iseenesest ei saa olla õigustuseks menetluse pikkusele. Kuigi väideti, et kriminaalasjas on 103 köidet ja 19 lisaköidet ei nähtu süüdistusakti tõendite loetelust, et prokuratuur sooviks neid kõiki kohtus uurida (ca 10 köidet ei ole nimetatud). Mahukuse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et antud kriminaalasja põhimahu annavad arved, pangadokumendid ja äriregistri väljavõtte. Tegemist on üsna tavalise keerukusega maksualase süüteoga. Tegemist ei ole keerukate juriidiliste konstruktsioonidega süüdistusega. E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012, lk
13. 1 18 Käesolevas asjas ei ole tõenduslikult tegemist keerulise kuriteoga, mida kinnitab ka fakt, et juulis 2015 alustatud kriminaalasi saadeti prokuratuuri juba jaanuaris 2018 seega kulus eelurimisele ainult 2 aastat ja 6 kuud. Edasi toppas kriminaalasi prokuratuuris kauem kui oli kestnud eelnev menetlus. Asjaolu, et kriminaalasi on prokuratuuris kauem kui oli prokuratuurieelne menetlus, ei ole tavapärane. Sama mahukates maksualastes kriminaalasjades on riik suutnud näidata oluliselt suurmat huvi kriminaalasja menetlemisel. Kriminaalasjas 1-18-5772 on süüdistuses kajastatud kuriteod perioodist 2013 veebruar kuni 2014 mai ja kriminaalasi laekus kohtusse juulis
14. Kriminaalasjas 1-17-9205 on süüdistuses kajastatud teod perioodist veebruar kuni juuni 2013 ja kriminaalasi laekus kohtusse teistkordselt novembris 2017 (8 süüdistatavat). Nimetatud kriminaalasjad olid sama mahukad kui menetlusesemeks olev kriminaalasi. Süüdistatavaid oli kohtueelses menetluses ka üle kümne (1-18-5772) ja üldmenetluse valis 2 isikut, ülejäänud nõustusid kokkuleppe menetlusega. Kohtumenetluses esitati mõlemal juhul kohtule tõendeid üle 50 toimiku. Ometi suutis riik mahukate kriminaalasjade kohtueelse menetluse viia läbi vähem kui nelja aastaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud lahendi 3-1-1-63-13 ps 12, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel on õigustatud pöörama põhitähelepanu riigivõimu käitumisele. Kohtu hinnangul on vastuvõetamatu riigi tegevusetus, mis seisneb selles, et teatud aja jooksul ei võeta ette mingeid protseduurilisi meetmeid. Käesoleval juhul lõpplahendini jõudmine viibib riigi tegevusetuse tõttu perioodil, jaanuar 2019 kuni 01.03.2021 ja 27.12.202127.06.2022, mil kriminaalasi oli prokuratuuris ja märkimisväärseid menetlustoiminguid sel ajal ei tehtud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et menetluses esines takistavaid asjaolusid, mida saaks süüdistatavatele ette heita, Ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad on põhjustanud menetluse venimise. Käesolevas kohtuasjas ei saa olla piisav õigustus menetluse pikaajalisusele ka asja väidetav keerukus, kuna kohtueelne menetlus viidi uurija poolt läbi vähem kui kolme aastaga. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et süüdistatava EIÕK art 6 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul ei muutuks pelgalt deklaratiivseks, vaid oleks tõhusalt kaitstud, peab kohtul olema pädevus kõnealuse õiguse rikkumine kõrvaldada ja/või see rikkumine heastada.

§ 2742

lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada.

§ 2742

lg 1 ja § 2052 järgi peab kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu arvestama muu hulgas kuriteo raskust ja muid asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise pärast lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. (3-1-142-15).

§ 2742

lg 1 järgi lõpetatakse menetlus mõistliku menetlusaja nõude rikkumise korral, kui seda ei ole võimalik muul viisil heastada. Eeskätt saab võimaliku heastamisvahendina rääkida süüdistatava karistuse kergendamisest (

§ 306lg 1 p 61).

Teisisõnu tuleb see abinõu mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui süüdistatava karistuse kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav. 19 Kohus leiab, et antud juhul ei ole mõistliku menetlusaja riivet võimalik korvata pelgalt isikutele määratava karistuse vähendamisega. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-43-10 leiab kohus, et kuna menetluses olevas kriminaalasjas on süüdistatavate mõistlik menetlusaeg möödunud ja seda rikkumist ei ole võimalik muud moodi hüvitada, siis tuleb

§ 2

p 2 ja EIÕK art 6 lg 2 esimese lause alusel süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-13 p 18 kohaselt olukorras, kus on tuvastatud, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tuleb hinnata ka seda, millise aja jooksul on selles asjas tõenäoliselt võimalik jõustunud kohtuotsuseni jõuda. Juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Ka on Riigikohus märkinud, et seejuures tuleb silmas pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Kohus leiab, et avalik menetlushuvi ei kaalu antud kriminaalasjas üles mõistliku menetlusaja riivet. Samuti on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole mõistliku menetlusaja riivet võimalik korvata pelgalt isikutele määratava karistuse vähendamisega, nt karistusest tingimisi vabastamisega või rahalise karistuse mõistmisega, kuivõrd senist kohtupraktikat arvestades oleks varem karistamata isikute suhtes maksualastes kuritegudes vähetõenäoline süüdistatavatele reaalse vangistuse mõistmine, millest neist karistuse kergendamise koras saaks vabastada. Kohus on analüüsinud olukorda Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu 2022 aasta praktikaga kooskõlas, arvestades süüdistatavate käitumist, riigivõimu tegutsemist, süüdistuse keerukust ja mahtu, kannatanute huvisid ja ka seda, milline on käesoleva kohtuasja arutamise võimalik prognoos, millal oleks võimalik jõuda vähemalt maakohtu otsuseni. Pidades silmas senist menetluse kulgu ja prognoositavat jätkumist, leiab kohus, et antud kriminaalasjas ei ole mõistliku aja jooksul võimalik jõuda kohtulahendini. Kriminaalasja menetlemine D, E, B, C ja A suhtes on käesolevaks hetkeks kestnud 6 aastat ja 6 kuud ning F suhtes 4 aastat ja 9 kuud. Arvestades asjaolu, et sellest perioodist ca 3 aastat, millest mõjuva põhjuseta 2 aastat ja hiljem veel 6 kuud, seisis kriminaalasi lihtsalt prokuratuuris, võib prokuratuuri tegevusetusest käesoleva kriminaalasja menetlemisel järeldada, et ka prokuratuuril kohtueelse menetluse juhina puudus huvi käesoleva kriminaalasja kohtus menetlemiseks. Kaaludes menetluse lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu arvestab kohus ka asjaolu, et kohtulikuks menetlemiseks kuni lõpplahendi saabumiseni, kulub vähemalt 2,5 aastat, ehk siis D, E, B, C ja A tegevus oleks kriminaalmenetlusest mõjutatud ca 9 aastat ja F tegevus üle 7 aasta. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on antud kriminaalasi kestnud põhjendamatult pikka aega ja kestab veel edasi. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. D, E, B, C ja A kui süüdistatava olukorra ebakindlus selles, kas nende suhtes jõuab kriminaalasi kohtusse või mitte, on kestnud juba 6,5 aastat ja F puhul ligi 5 aastat, mida ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu on menetlus olnud süüdistatavatele koormaks selle ajalise teadmatuse tõttu. 20 Kriminaalmenetlust ei tohiks ühegi isiku suhtes toimetada ebamõistlikult pika ajaperioodi vältel, millise kestel on isik ebaselguses. Võttes arvesse, et D, E, B, C ja A osas kulgenud menetlusaja kestvuseks oleks oletatava esimese astme kohtuotsuse tegemise ajaks vähemalt 7 aastat ja 10 kuud ja F osas ca 6 aastat, mööduks otsuse tegemise ajaks nende suhtes mõistlik menetlusaeg sellise määral, et karistuse kergendamine ei ole heastamisvahendina enam piisav. Hinnates kõigi eelpoolnimetatud kriteeriumite alusel menetlusaja kestust mõjutada võivate tegurite olemasolu kogumis, sh asjaolu, et riik jättis ebamõistlikult pikaks ajaks menetluse soiku ning tõenäoliselt ei saabu lähiajal menetluse lõpp-punkt, s.o jõustunud kohtuotsus, leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kuivõrd süüdistatavad on pidanud taluma kriminaalmenetlusest tingitud piiranguid sedavõrd pikka aega ja peaks jätkuvalt jääma eesootava menetluse tulemuse osas teadmatusesse, on kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742lg 1 alusel süüdistatavate õiguste rikkumise heastamiseks ainus kohane abinõu.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kuigi hetkel ei ole rikkumine veel sellisel määral, et seda ei saaks heastada karistuse kergendamisega, suureneb rikkumise kaal siiski pidevalt ajas. Kriminaalasjas ei ole võimalik lõpliku lahenduseni jõuda ka lähemas perspektiivis, mis süvendaks mõistliku menetlusaja riivet veelgi ning mida ei ole teatud aja möödudes võimalik korvata pelgalt isikule määratava karistuse vähendamisega, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus D, E, B, C, F ja A suhtes

§ 2742alusel lõpetada.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus Maksu- ja Tolliamet on esitanud 09.06.2017 avalik-õigusliku nõudeavalduse. Nõudeavaldust on Maksu- ja Tolliamet täiendanud 16.07.2018 ja 21.11.2018. Need dokumendid olid lisatud 27.06.2022 kohtusse laekunud süüdistusaktile. Maksu- ja Tolliamet esitas 05.08.2022 kohtule avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustuse. 15.08 eelistungil selgitas MTA esindaja, et tegemist on avalik-õigusliku nõudeavalduse viimase versiooniga ja palus kohtul lähtuda 05.08.2022 dokumendist. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu taotleb välja mõista maksunõue põhisummas 4084448.33 eurot pluss intress tähtpäevaks tasumata maksusummalt 0,06 % päevas kuni 29.02.2020 ning alates 18.05.2020 intress 0,03 % päevas kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamiseks oleva maksunõude suurus. 08.09.2022 määrusega võttis kohus menetlusse Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus A, B, C, D vastu. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus Ei vastu jättis kohus läbi vaatamata. Kriminaalmenetluses tuleb arvestada ka kannatanu huvidega. Kannatanu esindaja leiab, et tuleb arvestada ka muid asjaolusid ja nendeks muudeks asjaoludeks käesoleval juhul on Maksu- ja Tolliameti avalikõigusliku nõude esitamine. See nõue ei ole just kõige väiksem, muuhulgas lisanduvad ka intressid. Oluline on ka kannatanu õigushuvide kaitsmine kohtu poolt, mitte ainult süüdistatavate. Lõpetades menetluse mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu jääb läbi vaatamata ka avalikõiguslik nõue, mida kannatanu ei saa enam maksma panna, mistõttu jääb riigil finantstulu teenimata. Seetõttu palub jätta kaitsjate taotlused selles osas rahuldamata. 21 Ei ole esitanud maksunõuet haldusmenetluses seetõttu, et ei ole enam olemas juriidilisi isikuid, kellelt seda nõuet saaks sisse nõuda. Mis puudutab 2017 ja varasemat aega, siis selles osas ei oska öelda, miks varasemalt ei ole esitanud kohe juriidiliste isikute vastu maksunõuet haldusmenetluses. Maksuamet esitas XXX, õigusjärglase XX vastu pankrotimenetluses nõude ja laekus ca 90 000 eurot. See läks juba varasemate nõuete katteks, kus olid maksuotsused. Mõistliku menetlusaja nõude rikkumise järelmi valikul võib teatud juhtudel tähtsust olla ka kriminaalasjas esitatud tsiviilhagil. Riigikohus on sedastanud, et juhul kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata (

§ 310

lg 2) ja selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (

§ 310lg 3).

Sarnaselt toimitakse tsiviilhagiga üldjuhul ka kriminaalmenetluse lõpetamisel (

§ 274lg.

4). Seega tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel kannatanu nõude lahendamiseks alustada nö nullist uut kohtumenetlust. See tähendab Riigikohtus väljendatud seisukoha järgi ka seda, et vaidluseseme ühe osa suhtes pikeneks menetlusaeg märkimisväärselt. Arvestada tuleb ka kannatanu õigusega saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul. Kui kannatanu tsiviilhagi jäetakse pärast pikaajalist kriminaalmenetlust läbi vaatamata ja ta peab alustama uut kohtuteed tsiviilkohtumenetluses, võib see tähendada kannatanu konventsioonijärgsete õiguste rikkumist (RK 3-1-1-6-11 p 19.2, vt ka 3-1-1-61-08 p 18.5). Kuigi kriminaalasjas on esitatud MTA poolt avalik-õiguslik nõudeavaldus põhisummas 4084448.33 eurot pluss intress, ei saa ainult sellises suurusjärgus nõude olemasolu olla takistuseks kriminaalasja menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. MTA-l esitas 03.07.2015 juba kuriteo teate OÜ YYY kohta. Seega oli MTA-l juba 2015 kahtlus, et maksude tasumisest hoitakse kõrvale. On üldteada asjaolu, et maksusüütegude menetlemine võtab aastaid ja selle aja jooksul võivad mõned äriühingud ka pankrotistuda või tegevuse lõpetada. Sellest tulenevalt peaks MTA igal üksikjuhul alati kaaluma, kas riigi seisukohalt ei oleks otstarbekas esitada maksunõue juba haldusmenetluses ootamata ära aastate pikkuse kriminaalasja lõpptulemust. Esimene avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud juba 09.06.2017, s.o 5 aastat tagasi. Muu hulgas on nõue esitatud ka OÜ XXX ja XXX vastu. 16.07.2018 esitatud uus nõue on lisaks esitatud veel KKK OÜ vastu. 21.11.2018 nõudeavalduses on lisandunud veel OÜ VVV. Äriühingute majanduslik olukord ja sellest tulenevalt MTA võimalused maksunõude sissenõudmiseks olid 2017 ja 2018 aastal ilmselgelt hoopis teised kui käesoleval ajal, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks MTA ei avaldanud juba 4-5 aastat tagasi piisavat initsiatiivi, et haldusmenetluses kiiremini oma nõuded maksma panna. Kannatanu esindaja ei osanud kohtu vastavasisulisele küsimusele ka vastata. MTA sellisest passiivset käitumisest ei nähtu, et neil oleks algusest peale olnud piisavat huvi, et maksunõue kiiresti riigi kasuks sisse nõuda. Varasemast kogemusest pidi MTA esindaja teadma, et maksumenetluses nõude maksma panek on kiirem kui kriminaalmenetluses. Arvestades kriminaalmenetluse senist käiku ei näe kohus avalik-õiguslik nõude menetlusel just kriminaalmenetluses eelist. Erinevalt näiteks võimalikust füüsilisest isikust kannatanust, kelle jaoks võib oma nõude maksma panek tsiviilkohtumenetluses olla keeruline, on MaksuTolliamet harjunud menetlema maksunõudeid nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses. Kohus lahendab kaitsjate poolt esitatud taotluse veel enne kohtuliku uurimise algust. Asjaolu, et kannatanu esindaja pole alates 2015 aastast kui pöörduti avaldusega politseisse, astunud samme, mis võimaldanuks riigil maksuõude kiiremini realiseerida, näitab MTA-l huvi puudumist, ehk siis ei saa öelda, et käesoleval juhul oleks avalik huvi suur just seetõttu, et MTA on esitanud avalik-õigusliku nõude. Kohtuasjas 1-20-8845 ei olnud takistuseks menetluse lõpetamine I ja II astme kuritegudes kusi haginõue oli 2514500 eurot. Andmata hinnangut avalik-õigusliku nõude avalduse põhjendatuse kohta tugineb kohus antud juhul Riigikohtus 22 väljendatud seisukohale ning leiab, et esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt

§ 274

lg 4 koostoimes

§ 2962

lg 1 p4 310 lg-ga 2.

§ 2962

lg 3 kohaselt kui avalik-õiguslik nõudeavaldus jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada avalik-õiguslik nõudeavalduse halduskohtumenetluses või nõudeavalduse aluseks olnud kohustuse kohta haldusakti andmiseks haldusmenetluses. Seetõttu juhindudes

§ 2962

lg 1 p4 jätab kohus kannatanu Eesti Riik Maksu-ja Tolliameti kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Menetluskulud

§ 183

lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. detsembri
2. a määruse nr 1-17-7077 punktis 79 ja
3. detsembri
4. a otsuse nr 3-1-1-79-14 punktis 44 korranud oma varasemat seisukohta, et valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist. Esindajatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii esindaja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on menetlejal kaalutlusruum, hindamaks tehtud toimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada esindajatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud esindustoimingutega. Menetleja poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Dl, El ja Fl olid kaitsjad riigi õigusabi korras. Kuna

§ 183

lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda. C kaitsja K.Lind esitas taotluse C õigusabikulude hüvitamiseks summas 4485 eurot s.h käibemaks. Taotlustele lisatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt kriminaalasja materjalidega tutvumises, kliendiga nõupidamises, kaitseakti koostamises, kaitsjaga R.Varul nõupidamises, materjalide analüüsimises, istungiteks ettevalmistamises ja maakohtu istungitel osalemises. Kohus ei vaidlusta taotluses toodud kaitsja ühe tööühiku hinda 130 eurot pluss käibemaks. Arvestades turusituatsiooni on tegemist analoogsetes asjades kokkleppel kaitsjate keskmise turuhinnaga. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-16-4665 märkinud, et väljamõistmisele ei kuulu kulud, mis seonduvad sama büroosiseste nõupidamistega. Samasuguste nõupidamistena on kohtu hinnangul käsitletav ka erinevate kaitsjate omavahelised nõupidamised. Oma klientide huvides kolleegide vaheline nõupidamine ei ole puutumuses esindustoimingutega. Kui esindaja peab vajalikuks pidada nõu kolleegidega, siis ei ole põhjendatud selle kulu arvestamine esindatava menetluskulude hulka. Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista C õigusabikuludena välja kokku 3705 eurot + käibemaks 741 eurot kokku 4446 eurot. 23 B kaitsja S.Sillar esitas taotluse B õigusabikulude hüvitamiseks summas 26040 eurot s.h käibemaks. Selgituste kohaselt kulus kriminaalasja materjalide läbitöötamisele 125 õigusabitundi. Arvestades kriminaalasja mahtu, kaitsjatele tutvumiseks esitatu 103+ 19 toimikut, on selline materjalidega tutvumiseks kulunud aeg igati mõistlik ja põhjendatud. Kohtumenetluses (2 kaitseakti, kohtuistungid) samuti määruskaebemenetlustele kulus kaitsja hinnangul 30 õigusabitundi, mis on rohkem kui K.Lindi samal perioodil kulunud ajaga 28 tundi. Kohus ei näe ühtegi objektiivset põhjust, miks pidi S.Sillar kulutama samadeks tegevusteks rohkem aega kui K.Lind. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks õigusabi kuluks 125+28 s.o 153 tundi. Kohus ei vaidlusta taotluses toodud kaitsja ühe tööühiku hinda 140 eurot pluss käibemaks . Arvestades turusituatsiooni on tegemist analoogsetes asjades kokkleppel kaitsjate keskmise turuhinnaga. Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista Ble õigusabikuludena välja kokku 153x 140 s.o 21420 + käibemaks 4284 kokku 25704 eurot. Süüdistatav B on palunud menetluskulude väljamõistmisel tasuda väljamõistetud summa OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar arvelduskontole. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui

§ 175

lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus nr 3-1-1-112-16, p 56 ja
3. novembri
4. a otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsus nr 3-11-79-14, p 48), mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja
9. novembri
10. a otsus nr 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistavale Ble väljamõistetud õigusabikulud summas 25704 eurot kanda OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar arvelduskontole XXXXXXXXXXXX. A kaitsja R.Varul esitas taotluse A õigusabikulude hüvitamiseks summas 52581 eurot s.h käibemaks. Taotlustele lisatud arve spetsifikatsiooni kohaselt seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt menetlustoimingutel osalemises, kriminaalasja materjalidega tutvumises, kliendiga nõupidamises, määruskaebuste koostamises, kaitseakti koostamises, materjalide analüüsimises, istungiteks ettevalmistamises ja kohtuistungitel osalemises. Toimikutega tutvumiseks kulus kaitsjal 170 tundi + täiendavalt kriminaalasja materjalidega tutvumine koos kaitseakti koostamisega 65 tundi , mis on oluliselt suurem aeg kui S.Sillari 125 tundi. Kohus ei vaidlusta taotluses toodud kaitsja ühe tööühiku hinda mis on olnud kas 110 või 130 eurot pluss käibemaks. Arvestades turusituatsiooni on tegemist analoogsetes asjades kokkleppel kaitsjate keskmise turuhinnaga. Kaitsja Sillar kulutas kriminaalasja materjalidega tutvumiseks oluliselt vähem aega kui väidetavalt R.Varul olukorras, kus kriminaalasja materjalide maht on olnud üks ja sama ning Ble ja Ale esitatud süüdistus on sama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaitsja Varul poolt asja materjalidega tutvumiseks kulunud aja hulk ei ole sellises ulatuses põhjendatud. Kohtu arvates on 170 tunni asemele põhjendatud 100 tundi ja 65 tunni asemel 25 tundi. Samuti on kaitsja Varulil kulunud sellisteks toimingutes 46,5 tundi, milleks kaitsjal K.Lind kulus üksnes 28.tundi (kohtumenetluses 2 kaitseakti, kohtuistungid, määruskaebemenetlused). Kohus ei näe ühtegi objektiivset põhjust, miks pidi R.Varul kulutama samadeks tegevusteks rohkem aega kui K.Lind. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks õigusabi kuluks 46,5 tunni asemel 28 tundi. Muus osas ei pea kohus vajalikuks kaitsja poolt esitatud tundide arvu muuta. 24 Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista A õigusabikuludena välja 191.25 x 110 eurot s.o 21037.50 + käibemaks 4207.50= 25245 eurot ja 57,5 x 130 s.o 7475 eurot + käibemaks 1495 eurot= 8970 eurot. Kokku 34215 eurot koos käibemaksuga.

§ 175

lg 1 p 10 alusel XXX OÜ X tankla raudkapi luku avamisega seotud kulu 65 eurot ja C elukohas toimunud läbiotsimise teostamiseks lukkude avamisega seotud kulu 49.50 eurot tuleb jätta

§ 183lg 1 alusel riigi kanda.

Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaadid ja DVD-plaadid, lepingud jt dokumendid.

§ 126

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1); muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD-plaadid ja DVD jätta kriminaalasja materjalide juurde. A elukohast äravõetud: paberileht venekeelsete kirjetega ja erinevad asjad, mobiiltelefon Nokia , MyPhone Elisa SIMkaardiga Nokia 2-imei koodiga tuleb tagastada Ale. Arestitud vara

§ 142

lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelse uurimise käigus eeluurimiskohtuniku määrusega arestitud Ale kuulunud sularaha 79390 eurot, mis tuleb arestist vabastada seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega. Seega tuleb tühistada Tartu Maakohtu 06.07.2016 määrusega nr 1-16-5729 sularaha summas 79390 eurot arestimine ja tagastada nimetatud summa Ale viimase poolt näidatavale pangakontole. Raha on paigutatud SEB Pank AS-s asuvale MTA deposiitkontole.

§ 274

² lg 1 alusel lõpetab kohus kriminaalmenetluse ning

§ 2742

lg 2 kohaselt tehakse käesolev määrus teatavaks Harju Maakohtu esimehele Astrid Asile. Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Ellen Kaasik Paavo Lepisto 25