1-22-1109/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-22-1109 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Sander Kuragini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sander Kuragini (Kuragin; isikukood 39502042710) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja Sander Kuragini kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Sander Kuraginit 25.03.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-221109 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, mille luges KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks Tartu Maakohtu 25.11.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5874 mõistetud 4 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust alates 03.03.
9. Kohtuotsus jõustus 13.04.
11. Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule 04.08.2022 materjalid Sander Kuragini tingimisi enne tähtaega vangistustest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Sander Kuragini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
12. Tartu Maakohus jättis 03.10.
13. a määrusega Sander Kuragini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 1 3.
14. Maakohus tuvastas, et formaalsed eeldused Sander Kuragini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud, sh on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Elama asuks ta Samaaria Eesti Misjoni Pärnu turvakodusse, kus tal on võimalik osaleda rehabilitatsiooniprogrammis. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses osalenud majandustöödel, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammides „Uus suund“ ja „Eluviisitreening“ ning vabaduses on tal võimalus asuda tööle OÜ-sse North Cut. Samuti on valmis teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama lähedased. Positiivne on ka asjaolu, et Sander Kuragin on lõpetanud suhtluse kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuigi maakohtu hinnangul omab süüdimõistetu toetavat võrgustikku väljaspool vanglat, siis omas ta seda ka varasemalt ning see ei aidanud tal hoiduda raskete kuritegude toimepanemisest. 3.
15. Maakohus tuvastas, et Sander Kuraginit on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning praegu kannab ta liitkaristust esimese astme kuritegude (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning vägistamise), samuti teise astme kuriteo (lapsporno valmistamise) eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on seejuures olnud sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Lisaks on tal probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Vaatamata programmis osalemisele, leiab Tartu Vangla, et plaan alkoholist loobumiseks on ebakindel ja muutlik. Samuti ei tunnista ta, et alkoholi tarvitamine muudab tema käitumist, kuigi vägistamise pani toime alkoholijoobes. Narkootilisi aineid on Sander Kuragin samuti tarvitanud pikema ajaperioodi vältel ning saanud kahel korral kriminaalkorras karistada narkootiliste ainete käitlemise eest, aga eitab siiski sõltuvust narkootilistest ainetest. Arvestades asjaolu, et Sander Kuraginit on karistatud korduvalt narkootiliste ainete käitlemise eest, asus maakohus seisukohale, et sellest tulenevad riskid ei ole maandatud. 3.
16. Sander Kuragin ei ole võtnud vastutust toimepandud tegude eest. Vangla iseloomustuse järgi eitab ta vägistamist ja pisendab narkootiliste ainete käitlemisega seonduvaid kuritegusid. Tartu Vangla on toonud välja, et süüdimõistetu käitub impulsiivselt mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus, kuna ei suuda tekkinud probleemidele leida legaalseid lahendusi. Kinnipeetava motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on rohkem väline, kuna isikul on olnud eelnevalt töö, lähedased, elukaaslane, kellega oli väidetavalt õnnelik, kuid pani toime ikka erinevaid kuritegusid. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et senine vangistus ei ole teeninud süüdimõistetu jaoks rehabiliteerivat eesmärki. On ebatõenäoline, et Sander Kuragin suudab vanglast vabanedes seadusekuulekale teele asuda, mida näitava korduvad rasked kuriteod, hoiakud ning suutmatus võtta vastutust. Määruskaebus
17. Tartu Maakohtu 03.10.
18. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Sander Kuragini kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Sander Kuragin tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla. 4.
19. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, miks Sander Kuraginit iseloomustavad positiivsed tegurid ei kaalu üle kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ei too kaasa endaga tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Ka ei nõustu kaitsja sellega, et Sander Kuragin võib vabaduses jätkata sõltuvusainete kuritarvitamist ning panna selle tulemusena toime uusi kuritegusid. Ta on viibinud vanglas 2 aastat 7 kuud ning läbinud sotsiaalprogrammid, sh olnud aktiivne osaleja. Puuduvad viited, et ta ei oleks mõistnud sõltuvusainete tarvitamisega 2 seonduvaid probleeme ega taolise tegevuse seost toimepandud kuritegudega. Seda selgitas ta ka kohtuistungil. Vabanemisel soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse, et hoiduda endistest tuttavatest ning saada abi eluga kohanemisel. 4.
20. Sander Kuraginile on võimalik panna kohustusena keeld tarvitada alkoholi ning anda laboratoorseid vereanalüüse, millele on viidanud ka Riigikohus ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel. Kriminaalhooldusametnikul on võimalus seejärel hinnata, kas Sander Kuragin täidab kohustusi ning võimalikele rikkumistele koheselt reageerida. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et Sander Kuragin oli kuritegude toimepanemise ajal veel väga noor, mistõttu on kaheldav, kas tema probleemid alkoholi kuritarvitamisega on sedavõrd tõsised, et ta neist vabaneda ei suudaks. 4.
21. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult suurt tähelepanu pööranud Sander Kuragini poolt toime pandud kuriteo asjaoludele. Teda karistati sanktsiooni alammääras, mistõttu leidis kohus, et tema süü on oluliselt väiksem keskmisest. Ei ole asjakohane viidata kuriteo toimepanemise asjaoludele. Sander Kuragin ei eita kuritegude toimepanemist ning jääb arusaamatuks, milles seisneb tema poolt vastutuse mittevõtmine. Lisaks on Sander Kuragini suhtes koostatud iseloomustuses vastuolud, millele maakohus ei ole tähelepanu pööranud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sander Kuragini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
24. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
25. Ringkonnakohus ei kahtle, et Sander Kuragini puhul on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis kajastuvad kõik ka maakohtu määruse põhjendustes ja mida ringkonnakohus siinkohal üle ei korda vaid selgitab, millest tingituna ei ole Sander Kuragini ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud.
26. Kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamine tuleneb otsesõnu seadusest (vt KarS § 76 lg-t 4), mistõttu on kohtul kohustus neid arvestada, olenemata Sander Kuraginile mõistetud karistuse suurusest. Sellele on viidanud ka Riigikohus – kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
27. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
28. Mööda ei saa vaadata sellest, et Sander Kuragin kannab karistust raskete kuritegude eest: alaealise vägistamises isikute grupis, mis viis kannatanu enesetapu katseni, samuti narkootilise 3 aine GBL korduvas suures koguses käitlemises. Seega peavad temast tulenevad riskid olema äärmiselt madalad, et teda oleks võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Arvestades seda, et ta tarvitas narkootikume ka ise, on jätkuvalt oht, et kui tal tekib vajadus narkootiliste ainete järele, jätkab ta vabanemisel samasugust tegevust.
29. Lisaks kannab ta karistust alaealise (16-aastase) vägistamise eest grupis ja korduvalt (kaks tegu) ning millega viidi alaealine enesetapukatseni. Kannatanu ei suutnud vastupanu osutada, kuivõrd oli alkoholijoobe tõttu arusaamisvõimetu. Eriti võikaks teeb asja see, et lisaks tahtevastasele suguühendusele, filmiti kannatanut samal ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei räägi kuriteo toimepanemise asjaolud Sander Kuragini vabastamise kasuks. Kuigi Sander Kuragini sõnul ta kahetseb, märkis ta siiski 03.10.2022 toimunud kohtuistungil, et nad (tema, kannatanu ja viimase poiss-sõber) tegid grupiseksi ja nad olid kõik alguses nõus, kuid lõpuks siis vist kõik ikka ei olnud nõus. Seega ei ole ta tegelikult veel oma teo raskust päris täpselt adunud, otsides oma teole õigustusi.
30. Suurimaks ohuteguriks on alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Sander Kuragin on läbinud kaks sotsiaalprogrammi, mis peaksid vähendama nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamist ja aitama hoiduda uute kuritegude toimepanemisest (aitavad näha esinevaid probleeme ning nende seost kuritegude toimepanemisega). Kuigi süüdimõistetu avaldas kohtuistungil soovi loobuda kõigist sõltuvusainetest, ei ole ta seda sotsiaalprogrammi läbiviimise käigus teinud, mis seab tema tegeliku tahte kahtluse alla. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasisidest on näha, et Sander Kuragin on otsustanud alkoholi tarvitamist vähendada ning programmi „Uus suund“ tagasiside kohaselt on ta arvamusel, et suudab alkoholi tarvitades piiri pidada. Vangla iseloomustuse andmetel on Sander Kuragin motiveeritud alkoholi tarvitamist vähendada, kuid tema plaan on ebakindel ja muutlik. Kuna kõik Sander Kuragini poolt toime pandud kuriteod on seotud sõltuvusainete tarvitamisega, peaks ta uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks seadma endale eesmärgi neist täielikult hoiduda. Praegu eeldab Sander Kuragin aga, et suudab ise alkoholi tarvitamist kontrolli all hoida, mistõttu ei ole ta ka ringkonnakohtu hinnangul täiel määral mõistnud sõltuvusainete tarvitamise seost toimepandud kuritegudega. Alkoholi tarvitamisest võib kergesti kujuneda selle kuritarvitamine, mis võib viia raskete kuritegude toimepanemiseni.
31. Asjaolu, et Sander Kuragin on vanglas viibinud pea 2 aastat 8 kuud ei vähenda narkootikumide ega alkoholi juurde naasmise riski olulisel määral, kuivõrd nende kättesaadavus on kinnipidamiskohas vähe tõenäoline, igal juhul raskendatud. Vabaduses on sõltuvusained oluliselt lihtsamalt kättesaadavad kui vanglas, mistõttu on ahvatlustele raskem vastu panna. Seda suudab vaid isik, kes on selle eesmärgi endale võtnud ja valmis selle nimel pingutama. Sander Kuragin veel selleks valmis ei ole. Sander Kuragin on küll noor inimene (sünd 1995), kuid pelgalt tema noorus ilma suhtumist muutmata eeltoodud riske ei vähenda. Kuni Sander Kuragin ei ole leidnud sisemine motivatsiooni sõltuvusainetest loobumiseks, eksisteerib jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise oht.
32. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud koostoimes sõltuvusainete tarvitamise reaalse ohuga kaaluvad üles kõik Sander Kuraginit iseloomustavad positiivsed asjaolud. Varasem elu- ja töökoha olemasolu, ka lähedaste toetus, ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Tunnustamist väärib Sander Kuragini soov vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kuid ka see koos elektroonilise valvega ja alkoholi tarvitamise keelu ning laboratoorsete vereanalüüside andmise kohustusega ei takistada inimesel alkoholi ega narkootiliste ainete tarvitamist kui selleks on jätkuvalt soov. MTÜ Samaaria Eesti Misjoni 4 rehabilitatsioonikeskus ei saa garanteerida, et Sander Kuragin nende programmi läbiks, kuivõrd see on vabatahtlik.
33. Mis puudutab kaitsja väiteid vangla iseloomustuses esinevate vastuolude kohta, siis ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hea käitumine vanglas, viisakus ning osalemine erinevates tegevustes ei tähenda, et Sander Kuragin ei või olla samas ka impulsiivne ja halva probleemide lahendamise oskusega. Inimene käitub erinevates situatsioonides erinevalt. Sander Kuragini käitumine ja suhtumine on viinud kuritegude toimepanemisele ja risk sellisteks tegudeks on jätkuvalt olemas. Selle vältimiseks tulebki tal läbida erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi ning nendes omandatut kinnistada, et see tagaks tema edasise õiguskuuleka käitumise.
34. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
35. oktoobri
36. a määrus muutmata ja Sander Kuragini kaitsja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5