Sellised nõuded hõlmavad muu hulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (
lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (
lg 1) ja kohustuse rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (
2) Ehitusloa aluseks oleva projekti kohaselt rajatakse hoone vundament puurvaiadele ja hoone vundamenti hakkab toetama sulundsein. Kaebaja teada on vaiade rammimise tehnikateks vibratsioon, löögi juhtimine/tagumine ja surumine. Kuivõrd Ädala tn 1a vundamendi faktilise seisukorra uuringuid ei tehtud, siis ei ole teada, kas ja milliseid tehnikaid (ehitustöö teostamise viise) ning millistel tingimustel saab kasutada. 3) Vundamendilahendus kahjustab naaberhoone vundamenti ja seab sellega ohtu hoone püsivuse, on sisuliselt võrdsustatav kõrgendatud ohuga korrakaitseseaduse § 5 lg 4 mõttes (Riigikohtu otsus nr 3-17- 2591/263, p 19). Haldusorgan peab õigesti prioritiseerima tegevusi ja tavapärasest kiiremini lahendama kiiret lahendust vajavad taotlused (Riigikohtu kohtumäärus nr 3- 19-882/22, p 23.4). Ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega TLPA käitumine, kui tegevusetuga viivitatakse hetkeni, kui vaidlusalused ehitustööd on juba aset leidnud ja kardetud kahju on saabunud. 4) TLPA ei ole 19.10.2022 taotlusele vastanud ning samaaegselt jätkuvad aktiivselt ehitustööd Ädala tn 1 kinnistul. Vastustaja dokumendiregistrist nähtuvalt on taotluse vastamise tähtajaks märgitud 08.11.2022, kuigi kaebaja on selgesõnaliselt palunud lugeda taotlust kiireloomuliseks. 24.10.2022 esitas kaebaja vaide, mille 24.10.2022 saatis Tallinna linnakantselei edasi TLPA-le Kaebaja ei ole vaide menetlemise kohta rohkem tagasisidet saanud. 5) Vastustaja tegevusetus rikub kaebajale kuuluva hoone Ädala tn 1a ohutuse tagamata jätmisega kaebaja õigust omandi puutumatusele (PS § 32 koostoimes PS § 9 lg 2) ja riigi kaitsele (PS § 12 lg 1 koostoimes PS § 9). 25.10.2022 hommiku seisuga on Ädala tn 1 kinnistul alustatud vaiatöödega. Seega arvestades ka taotlusele määratud vastamise tähtaega, on ühemõtteliselt selge, et vastustaja kavatseb venitada taotluse ja vaide lahendamisega seniks, kuni vaiatööd on toimunud ning siis panna kaebaja fakti ette, et midagi teha objektiivselt enam ei saa ning võimalike kahjude tõendamiseks ja hüvitamiseks tuleb kaebajal pöörduda kohtusse. Vastustaja tegevusetus, millega põhjustatakse taotlejale kahju ning pidevalt uute kohtumenetluste algatamise sundvajaduse, on vastuolus hea halduse põhimõttega. 2
lg 2 p-le 2, nagu on välja toodud ka kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses. Vaidest nähtuvalt seisneb TLPA tegevusetus vaide esitaja hinnangul tema 19.10.2022 taotluse lahendamisega viivitamises. Esialgse õiguskaitse korras taotleb OÜ Feenoks kohtult Ädala tn 1 kinnistul ehitustegevuse keelamist, täpsemalt vaiatööde ja sulundseina paigaldamistööde keelamist. Taotleja on kokkuvõtlikult seisukohal, et TLPA oli kohustatud tema 19.10.2022 taotlust läbi vaatama kiireloomuliselt ning kuna TLPA taotlust praeguseks kiireloomuliselt lahendanud ei ole, on TLPA tegevusetuse läbi rikutud taotleja omandipõhiõigust ja õigust riigi kaitsele, kuivõrd naaberkinnistul ehitustööde jätkumine põhjustab taotleja kinnistul asuvale hoonele kahju. 8. Kohtu hinnangul väljub esialgse õiguskaitse taotlus praegusel juhul vaides esitatud nõude piiridest ega ole selliselt lubatav. Taotleja esitatud vaide esemeks on TLPA tegevusetus – ta heidab TLPA-le ette 19.10.2022 taotlusele mittevastamist ja seeläbi viivitamist, märkides, et TLPA dokumendiregistrist nähtuvalt on taotluse vastamise tähtajaks märgitud 08.11.2022, kuigi taotleja on palunud lugeda taotluse kiireloomuliseks.
lg 2 p 2 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, kontrollides mh ehitamise nõuetele vastavust. Kuna vaidemenetluses taotletakse sisuliselt ettekirjutuse tegemist OÜ Feenoks 19.10.2022 taotlusele vastamiseks ja riikliku järelevalve algatamiseks, ei saa selles asjas esialgse õiguskaitse korras nõuda teatud ehitustegevuse peatamist. Vaide võimalik rahuldamine põhivaidluses ei tagaks kaebajale tema 19.10.2022 taotluses taotletu rahuldamist, eelkõige taotluses soovitud ehitustegevuse keelamise eesmärgi täitumist. Seega ei ole esialgse õiguskaitsega taotletud abinõu – keelata vaiatööd ja sulundseina paigaldamistööd – kohtu hinnangul eesmärgipärane. Nagu eelnevalt mainitud, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks olla õiguslik tagajärg, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatav. Riikliku järelevalve algatamisel ja selle läbiviimisel toimingute teostamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusõigus ning kohtu hinnangul ei ole praeguses haldusasjas võimalik kohustada kohaliku omavalitsuse üksust esialgse õiguskaitse korras taotletud toimingute tegemiseks. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.