← Eesti

1-22-3452/18

Obsah (7)§ 126§ 238§ 10§ 306§ 175§ 179§ 180

1-22-3452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 02.09.2022, T

§ 126

lg 3 p 2, 4, § 180 lg 1, 3, § 233 lg-test 1, 3; § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311 ja 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Valeri Sergejev KarS § 113 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Valeri Sergejevile karistuseks 7 aastat vangistust.

  1. Lähtudes KarS § 68 lg 1 lugeda 7 aasta pikkuse vangistuse alguseks 19.02.2022, mil Valeri Sergejev kahtlustatavana kinni peeti.
  2. Valeri Sergejev jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil kohtuotsuse jõustumise korral mööduks vangistuse tähtaeg.
  3. Mõista välja Valeri Sergejevilt riigieelarve tuludesse järgmised menetluskulud kogusummas 6412,80 eurot: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 22E-AOS0008/81 tegemise kulu 718 eurot; - DNA-ekspertiiside nr 22E-GE0207, 22E-GE0312, 22E-GE0242, 22E-GE0328, 22E-GE0393 tegemise kuludest 2793 eurot; 1-22-3452 - jälje ekspertiisi nr 22E-TR0005 kulu 314 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 644,40 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 308,40 eurot. - Võimaldada Valeri Sergejevil menetluskulusid kogusummas 6412,80 eurot tasuda ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste 534,40 euro suuruste maksetena. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank Eesti AS-s või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
  4. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta riigi kanda DNA-ekspertiiside tegemise kulust 3534 eurot.
  5. Asitõendite ja äravõetud esemete (asuvad Rahumäe tee 6/1 asitõendite hoidlas) suhtes kohtuotsuse jõustumisel kohaldatavad meetmed: - Saata kinnipidamisasutusse Valeri Sergejevi isiklike asjade juurde lisamiseks järgmised temale kuuluvad esemed: spordijalatsid Nikeflex ja Valeri Sergejevil kahtlustatavana kinnipidamisel jalas olnud spordijalatsid Helly Hansen; - Anda üle Valeri Sergejevi palvel tema onule Xle järgmised Valeri Sergejevile kuuluvad esemed: sülearvuti HP koos laadimisjuhtmega, mobiiltelefon Honor, võtmekimp ühe võtme, magnetvõtme ja võtmehoidjaga, kaheksa nuga (pakendid 3, 4, 5, 6, 23, 25, 26, 29), noahoidja, xxx tn xx korteri nr xx ukselukk koos võtmega, punane jope, sinised teksapüksid, mobiiltelefon Huawei ja Y poolt 19.02.2022 menetlejale antud metallist võti. - Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel Valeri Sergejevilt kuriteo toimepanemise vahendiks olnud nuga (pakend 2) ja hävitada see. - Hävitada järgmised väärtusetud esemed: 19.02.2022 sündmuskoha vaatlusel äravõetud plastikpudel, kahvel, lapik klaaspudel, kolm kruusi, pits, sokid Puma, suitsukonid, klaaspudel Grant, kolm õllepurki, punast värvi T-särk, surnul seljas olnud rõivad (T-särk, dressipüksid, sokid ); 23.02.2022 sündmuskoha vaatlusel äravõetud surnu spordijalatsid Asics, aluspüksid, Valeri Sergejevil kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud T-särk; Valeri Sergejevi ja Ri küüntealuste proovid ja menetluses alles jäänud puuteproovid.
  6. Otsuse koopia anda süüdistatavale, prokurörile ja kaitsjale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 26.09.2022 alates kella 12st. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kui isikule on menetlusdokument

§ 10

sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (

§ 10

). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel 2 1-22-3452 koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 26.09.2022 alates kella 12st. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Valeri Sergejev ründas xxx xxx tn xx korteris nr xx ajavahemikus 18.02.2022 kl 22.21 kuni 19.02.2022 kell 02.30 Rit. Valeri Sergejev lõi tahtlikult Rit lühikeste ajavahemike järel korduvalt ja paiskas vastu esemeid, tekitades Rile värsked tömbi vägivalla toimel tekitatud vigastused: lülisamba II–III nimmelüli vasakpoolsete ristijätkete värsked murrud koos verevalumitega murdu ümbritsevates pehmetes kudedes ja vasakul pool kõhukelmetaguses rasvkoes ning nahaaluse verevalumi ja ristkülikukujulise nahamarrastusega nimme piirkonnas; värsked ristkülikukujulised nahaalused verevalumid vasakul pool sarnakaare ja oimu piirkonnas ning vasaku kõrvalesta ülemis-tagumises osas ning värsked nahamarrastused vasaku kõrvalesta piirkonnas; värsked nahaalused verevalumid paremal pool rindkerel, paremal pool keskkõhul, parema niudeluutiiva, puusaliigese ja reie piirkonnas ning vasakul õla- ja küünarvarrel; värske nahasisene verevalum parema käe IV sõrmel; värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastus paremal küünarvarrel; värsked nahamarrastused vasakul pool laubal ning paremal pool kulmu, ninaselja, ülahuule ja rindkere piirkonnas ning vasaku õlaliige, vasaku küünarvarre, mõlema labakäe ning parema puusaja põlveliigese piirkonnas; värske nahaalune verevalum ja nahakriimustus parema tuhara piirkonnas; värske nahakriimustus paremal küünarvarrel. Peksmise käigus lõi ta Rit ka kööginoaga tahtlikult kaela alaosa vasakusse poolde põhisuunaga ülevalt alla, pidades võimalikuks sellise löögi tagajärjel teisele inimesele surma tekitamist. Noalöögiga põhjustas Valeri Sergejev teisele inimesele kaela alaossa torke-lõikehaava koos vasaku rangluualuse arteri haru ja vasaku välise kägiveeni vigastustega, vigastustest tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ja õhkemboolia ning äge südame-vereringepuudulikkus, mille tagajärjel suri R sündmuskohal hiljemalt 20 minuti jooksul pärast vigastuste saamist. Oma tahtliku tegevusega pani Valeri Sergejev toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  2. Kohus loeb lühimenetluses uuritud tõenditega süüdistuses esitatud asjaolud tõendatuks. Valeri Sergejev tunnistas end süüdi, kuid kohtuistungil süüdistusse puutuvalt ütlusi ei soovinud anda. Valeri Sergejevi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kuriteo sündmuse osas (koju jõudmise aeg ning tegevus kodus) on vastukäivad teabele, mis ilmneb muudest uuritud tõenditest. Lisaks on Valeri Sergejevi ütlused kahtlustatavana ka varieerunud. Vastuolud muude tõenditega ning ütluste vaheldumise toob kohus esile otsuses allpool. Seega osas, milles Valeri Sergejevi ütlused juhtunust on vastuolulised või vastuolus teabega muust tõendikogumist, loeb kohus tema ütlused ebausaldusväärseks ega tugine neile. Samas see osa Valeri Sergejevi ütlustest, mis muu tõendikogumiga harmoneerub (näiteks korteri asukoht, korteri võtmete asukoht, korterist lahkudes ukse lukustamine ja akende suletus) on tõendina kasutatav.
  3. Ri surnukeha leidmist xxx, xxx tn xx korterist nr xx ning Ri surnukehal erinevate vigastuste esinemist tõendavad asitõendi (politsei vormikaamera salvestise) vaatlusprotokoll (I kd, tl 7– 14) ning 19.02.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 15–50). Neist ilmneb, et 19.02.2022 varahommikul kell 06.43 lebas xxx tn xx korteri nr xx elutoa põrandal vereloigus Ri surnukeha. Politsei vormikaamera salvestisest, 19.02.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22E-AOS0008/81 (I kd, tl 62–89) on näha Ri surnukehal esinenud vigastused. Ril esines torke-lõikehaav vasakul pool kaela alaosas. Ri surnukehalt leiti 3 1-22-3452 järgmised tömbi vägivalla toimel tekitatud värsked vigastused: lülisamba II–III nimmelüli vasakpoolsete ristijätkete murrud koos verevalumitega murdu ümbritsevates pehmetes kudedes ja vasakul pool kõhukelmetaguses rasvkoes ning nahaaluse verevalumi ja ristkülikukujulise nahamarrastusega nimme piirkonnas; ristkülikukujulised nahaalused verevalumid vasakul pool sarnakaare ja oimu piirkonnas ning vasaku kõrvalesta ülemis-tagumises osas ning nahamarrastused vasaku kõrvalesta piirkonnas; nahaalused verevalumid paremal pool rindkerel, paremal pool keskkõhul, parema niudeluutiiva, puusaliigese ja reie piirkonnas ning vasakul õlaja küünarvarrel; nahasisene verevalum parema käe neljandal sõrmel; nahaalused verevalumid ja nahamarrastus paremal küünarvarrel; nahamarrastused vasakul pool laubal ning paremal pool kulmu, ninaselja, ülahuule ja rindkere piirkonnas ning vasaku õlaliige, vasaku küünarvarre, mõlema labakäe ning parema puusa- ja põlveliigese piirkonnas; nahaalune verevalum ja nahakriimustus parema tuhara piirkonnas; nahakriimustus paremal küünarvarrel.
  4. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tuvastatud, et Ri surma põhjustasid kaela torkelõikehaavast saadud vigastused ning nende tüsistused. Nimelt eksperdiarvamuse järgi vigastas kaela torke-lõikehaav vasaku rangluualuse arteri haru ja vasakut välist kägiveeni. Vigastustest tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, õhkemboolia ning äge südame-vereringepuudulikkus, mille tagajärjel R suri. Selliste vigastuste korral tekib kiiresti teadvusekaotus ja saabub surm. Ekspert hindas ajavahemiku vigastuste tekitamisest kuni surma saabumiseni orienteeruvalt 10-20 minuti pikkuseks.
  5. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tuvastatud seegi, et R suri hiljemalt 19.02.2022 kella 02.30 ajal. Nimelt leidis ekspert, et arvestades 19.02.2022 kell 10.30 sündmuskohal fikseeritud esmaseid koolnumuutusi, võis Ri surm saabuda 8 kuni 36 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal.
  6. Valeri Sergejev eitas 20.02.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 191–199) Ri peksmist ja noaga löömist. Kokkuvõtvalt väitis Valeri Sergejev, et vend R võis saada vigastusi kukkudes, sest oli purjus ja epileptik. Valeri Sergejev mäletas, et lahkus 18.02.2022 õhtul kodust, jättis R luku taha ja jõudis koju tagasi 19.02.2022 varahommikul, mil valgenes. Valeri Sergejev avas võtmega korteriukse ning nägi Rt toas põrandal suures vereloigus lamamas. Valeri Sergejev helistas oma endisele naisele Dle. Viimase soovitusel helistas Valeri Sergejev numbrile
  7. Samamoodi rääkis Valeri Sergejev 19.02.2022 kell 06.26 telefonikõnes Häirekeskusele (I kd, tl 3–6a) - tuli koju, avastas venna üleni verisena põrandalt, vend ei hinga. 12.05.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 200–204) Valeri Sergejevi versioon muutus, sest ta rääkis, et viibis ööl vastu 19.02.2018 köögis, hoides vasakus käes nuga. Ta haaras R kaelast parema käega ja pani vennale selja tagant noa vastu kaela. Tegemist oli pikemat sorti pruuni käepidemega kööginoaga. Valeri Sergejevi sõnul ta ei löönud venda noaga. Pärast noa kaelale asetamist tõukas ta venna elutuppa voodi suunas. Valeri Sergejev arvas, et see võis toimuda, kuna vend ei lasknud tal magada. R kukkus elutuppa pikali ja jäi lamama. Verd ei tulnud Rl kusagilt, R ei öelnud midagi. Valeri Sergejev kustutas köögitule ja heitis magama. Öösel ei helistanud ta kellelegi. Hommikul ärgates nägi venda surnuna ja helistas Dle.
  8. Eelnev näitab, et Valeri Sergejevi on kohtueelses menetluses kajastanud toimunu asjaolusid vastuoluliselt. Kui Häirekeskusesse helistades ja esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel väitis ta, et jõudis koju 19.02.2022 varahommikul ning avastas venna surnuna, siis teisel kahtlustatavana ülekuulamisel lisandus 19.02.2022 öine vahejuhtum vennaga, magama heitmine ja hommikul ärgates venna surnuna avastamine. Kohtus uuritud muud tõendid, mida kohus käsitleb otsuses järgnevalt, lükkavad Valeri Sergejevi ütlused ümber selles, et ta jõudis koju 19.02.2022 varahommikul, ei löönud Rit, 19.02.2022 öine vahejuhtum vennaga toimus köögis ning vend võis ise kukkudes viga saada.
  9. Asitõendite (xxx, xxx tn xxx X kaupluse ning xxx tn xx, xxx tn xx, xxx tn xx, xxx tn xx naaberhoonete videovalvesüsteemide salvestiste) vaatlusprotokollidele (I kd, tl 226–231, 239– 250) ja tunnistajate ütlustele tuginevalt on võimalik tuvastada Ri viibimiskoht ja seisund 4 1-22-3452 18.02.2022 õhtul, Valeri Sergejevi viibimiskohad ning liikumine 18.02.2022 õhtust kuni 19.02.2022 hommikuni. Samuti saab nende ja muude tõenditega välistada muude kõrvaliste isikute pääsemise xxx tn xx korterisse nr xx ajavahemikul 18.02.2022 õhtust kuni 19.02.2022 hommikuni. X salvestistel on aeg tegelikust 1 tund ja 14 minutit ees ning xxx tn xx salvestistel on aeg tegelikust 18 minutit taga. Edasises tõendikäsitluses on lähtutud tegelikust ajast ehk lahutatud X salvestiste puhul ajast 74 minutit ning liidetud xxx tn xx salvestiste puhul ajale 18 minutit.
  10. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi asub sündmuskoht – korter nr xx – xxx, xxx tn xx esimese trepikoja esimesel korrusel. Korteri aknad paiknevad xxx tn xx ja xxx tn xx korterelamute suunas. Naaberhoonete salvestiste vaatluse järgi möödus 18.02.2022 kell 11.35 xxx tn xx majast tumedates rõivastes mees, kes on tuvastatud kui R. Ta suundus xxx tn xx hoone poole. Kell 11.37 lähenes xxx tn xx kortermajale tumedates rõivastes inimene, kes koputas xxx tn xx korteri nr xx aknale. Aken avati, isik liigus esimese trepikoja suunas ja sisenes sinna. Kell 14.33 väljus xxx tn xx esimesest trepikojast mees, kes liikus xxx tn xx maja pole. xxx tn xx kaamera salvestise järgi liikus kell 14.34 punases jopes mees (tuvastatud kui Valeri Sergejev) maja eest mööda. X salvestiste vaatlus näitab, et kell 14.40 sisenevad punases jopes mees (tuvastatud kui Valeri Sergejev) ja tumedas jopes mees (tuvastatud kui P) kauplusesse. Mõlemad väljuvad kauplusest kell 15.
  11. Meestel on käes punased X kilekotid ostudega. Naaberhoonete salvestiste vaatluse järgi kõnnivad samad mehed kell 15.04 mööda xxx tn xx majast, suunaga xxx tn xx maja poole. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (II kd, tl 171–173) järgi kandis Valeri Sergejev punast jopet. Asitõendite (Valeri Sergejevi kinnipidamisel seljas olnud rõivad) vaatlusprotokollis (II kd, tl 54–64) on seda jopet vaadeldud. Jope on nii värvilt kui tegumoelt kokkulangev X ja naabermajade salvestiste vaatlustest nähtuva jopega.
  12. Naaberhoonete salvestiste vaatluse järgi lähenesid kell 15.06 xxx tn xx majale 2 inimest. Neil on käes kotid ja nad sisenevad esimesse trepikotta. Tunnistaja Pi ütlused koos lisadega (I kd tl 164–190) näitavad, et P läks 18.02.2022 Valeri Sergejevile külla. P tahtis koos Valeri Sergejeviga vaadata hokit, mis pidi algama kell 15.
  13. Teel ostis ta kauplusest kaasa kaks õlut. Valeri juures oli Valeri vend R. Valeri ja R käitusid normaalselt ja rahulikult, jõid viskit. R oli rohkem purjus kui Valeri. Kuna internetist hokiülekande saiti ei leitud, läks tunnistaja P kella 15.20 paiku oma koju hokit vaatama. Seega saab salvestiste vaatlusest ja Pi ütlustest järeldada, et 18.02.2022 kella 15.20 seisuga viibis R xxx, xxx tn xx korteris nr xx ning oli elus ja terve. Naaberhoonete salvestiste vaatluse järgi lahkus kell 15.21 xxx tn xx esimesest trepikojast tumedates rõivastes punaka kilekotiga mees. Pi ütlusi arvestades oli lahkujaks P.
  14. Naaberhoonete salvestiste vaatluse järgi lähenes kell 17.12 xxx tn xx hoonele tumedates rõivastes inimene, kes koputas korteri nr xx aknale ning akna avamise järgselt sisenes esimesse trepikotta. 09.03.2022 ülekuulatud tunnistaja Ti ütlused (I kd, tl 157–163) näitavad, et veidi enam kui 2 nädalat tagasi veebruari keskpaigas läks ta õhtusel ajal Valeri Sergejevi kutsel xxx tn xx korterisse napsitama. Tunnistaja T koputas aknale ja Valeri avas talle ukse. Korteris oli ka Valeri vend R, kes oli purupurjus ja lebas põrandal värvilisel linal. R oli elus, mingeid vigastusi ega haavu tal ei olnud. Korteris ei olnud näha verd. Tunnistaja T ja Valeri jõid koos viskit. Nad istusid Valeriga umbes 15–20 minutit. Siis helistas Valerile nende ühine tuttav P, kes kutsus Valerit kuhugi. Korterist lahkuti kahekesi koos. Valeri sulges aknad ja lukustas korteri ukse. Valeri pani selga sulejope ja jalga mustad Nike tossud. Tunnistajal Til oli seljas must mantel. Lahkudes puhkas R põrandal, oli elus ja ägises. Tunnistaja sõidutati taksoga koju xxx tänavale ja teised sõitsid kuhugi edasi. Naaberhoonete salvestiste vaatluse järgi väljusid kell 18.02 xxx tn xx esimesest trepikojast kaks inimest, ühel seljas punane jope, teisel tumedad rõivad. Seega tunnistaja Ti ütlustest lähtudes on naaberhoonete salvestiste vaatlusest kell 18.02 nähtuvad isikud T ja Valeri Sergejev. Veel saab tunnistaja Ti ütlustest järeldada, et võtmeta isik niisama korterisse nr xx ei pääsenud. Tunnistajale T teadaolevalt ei olnud Rl korteri nr xx võtmeid. Tunnistaja Ti sõnul ütles seda talle R ise. Tunnistaja Y (I kd, tl 195–199, 200), kes on xxx xx majavanem, rääkis, et Valeri Sergejev andis talle hoiule xxx tn xx korteri nr xx võtme. Tunnistaja Yi sõnul Valeri soovis, et võtme kaotuse korral oleks varuvõti ning korterile saaks vajadusel ligi. Tunnistaja Yi teada käis R 5 1-22-3452 Valeril külas kui külaline. Tunnistaja Y sai aru nii, et Rl korteri nr xx võtit ei ole. Tunnistaja Y viis 18.02.2022 kella 16 või 17 paiku prügi välja ja kuulis korterist nr xx jutukõminat. Pärast seda tunnistaja oma korterist nr xx väljas ei käinud ja ärkas alles 19.02.2022 kella 9 paiku. Tunnistaja Y andis kohtueelses menetluses varuvõtme üle menetlejale.
  15. Kuna salvestistelt nähtuvalt ka R koputas kell 11.37 enne trepikotta sisenemist korteri nr xx aknale, siis järelikult Ril 18.02.2022 xxx tn xx korteri nr xx võtmeid ei olnud. Tunnistaja D ütlused (I kd, tl 202–206) näitavad, et Valeri Sergejev helistas talle 19.02.2022 hommikul kell 6.
  16. Valeri Sergejev rääkis, et oli kodust ära sõitnud ja purjus R korterisse lukustanud. Tunnistaja Ti ja ka tunnistaja D ütlustele ning naaberhoonete salvestiste vaatlusele tuginevalt saab järeldada, et seisuga 18.02.2022 kell 18.02 jäi alkoholijoobes R terve ja elusana üksinda suletud akende ja uksega xxx tn xx korterisse nr xx magama. Naaberhoonete salvestiste vaatluse järgi põles xxx tn xx korteri nr xx elutoas tuli ja kella 18.23 ning kella 19.23 ajal oli elutoas näha inimese liikumist. Järelikult oli R 18.02.2022 õhtusel ajal üksi korteris nr xx viibides elus ja liikumisvõimeline.
  17. X salvestiste vaatlus näitab, et kell 18.05 sõidab X parklasse Mercedez Benz registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk XXXXXX). Sõidukist väljub punases jopes mees (tuvastatud kui Valeri Sergejev), kes kohtub tumedas jopes mehega (tuvastatud kui P). Mehed lähevad pangaautomaadi juurde, seejärel kauplusesse. Kell 18.12 väljuvad mõlemad mehed kauplusest, Pil on käes joogid. Mehed istuvad X parklas ootavasse sõidukisse XXXXXX. Tunnistaja Pi ütlused näitavad, et ta vaatas kodus kuni kella 18.00ni hokit. Pärast seda helistas ta Valerile ja tegi ettepaneku minna Kostiverre Bi juurde alkoholi jooma. Tunnistaja P tellis Bolt rakenduse kaudu takso. Taksojuht oli N. Koos Valeriga osteti xxx Xst alkoholi ja sõideti Kostiverre. Tunnistaja sõnul oli Valeri rahulik, Rst ei rääkinud. Tunnistaja P esitas ülekuulamisel ekraanitõmmised enda mobiiltelefonist, millelt näha, et ta on 18.02.2022 tellinud 18.02 paiku Bolt takso, mille juhiks N. Tunnistaja Pi ütlustest nähtub, et Kostiveres suheldi Biga ja joodi džinni. Tunnistaja Pi sõnul kutsus ta umbes kella 22.00 paiku Valerile Ni taksoga järgi, sest Valeri oli väsinud ja tahtis koju puhkama minna. Tunnistaja P saatis Valeri taksole ja Valeri sõitis ära. Kella 22.30 paiku Valeri helistas ja teatas, et jõudis koju. Kõnes kostus Valeri hääl normaalne, tema intonatsioonis midagi kahtlast ei olnud, Rst ta ei rääkinud. Tunnistaja P esitas ülekuulamisel ekraanitõmmised enda mobiiltelefoni kõnede loetelust. Ekraanitõmmistest on näha, et 18.02.2022 kell 22.40 oli numbrilt xxxxxxxx (tunnistaja sõnul Valeri number) vastamata kõne, millele on tagasi helistatud kell 22.
  18. Kõne kestus oli 33 sekundit (vt I kd, tl 180). Tunnistaja Pi ütlustega haakuvad tunnistaja Bi ütlused (I kd, tl 152–156), mille järgi oli Valeri Segejev Kostiveres koos Piga ning kella 22ks oli Valeri juba väga purjus ja ta saadeti koju.
  19. Tunnistaja Ni (I kd, tl 145–147) ütluste kohaselt pakub ta taksoteenust. 18.02.2022 kell 17.55 sai N tellimuse xxx, xxx tn xx juurde. Autosse tulid kaks vene keelset meest, üks nendest punases jopes ja teine tumedates riietes. Algul sõitsid nad X juurde. Punases jopes mees võttis pangaautomaadist raha ja käis poes. Autosse tuli veel üks pikem mees. N sõidutas ühe meestest xxx tänavale ning punases jopes mehe ja pikema mehe Kostiverre. Kell 21.43 sai ta neilt uue tellimuse. Takso juurde tulid mõlemad mehed. Punases jopes mees oli veelgi rohkem joobes, tal oli raskusi seismisega, kuid kõndis omal jalal. Pikem mees palus punases jopes mehe xxx, xxx tn xx aadressile sõidutada. Mees rääkis taksos, et ta läheb koju magama. xxx jõudsid nad kella 22.00 ajal. Seal selgus, et mehel ei ole raha kaasas. Sõideti X juurde pangaautomaadist raha võtma. Mees uuris, kas Nil on viina pakkuda. Nil ei olnud viina. N vaatas kella, see oli 22.07 ja ütles, et poest enam viina ei saa. Mees oli väga purjus ja palus Nilt abi automaadist raha võtmisel. Nad sõitsid X juurest xxx tn xx maja juurde tagasi. Punases jopes mees liikus trepikoja suunas. Mees küll kakerdas, aga kukkumise ohtu ei olnud. N sõitis ära. X salvestiste vaatlusest on näha, et kell 22.13 sõidab X parklasse sõiduk XXXXXX. Sõiduki juht (N) ja punases jopes reisija (Valeri Sergejev) väljuvad taksost. Nad liiguvad koos pangaautomaadi juurde. Seejärel lähevad nad tagasi sõidukisse XXXXXX, mis liigub kell 22.18 piki xxx teed xxx tänava suunas. Naaberhoonete salvestiste vaatlusest on näha, et kell 22.20 seisab xxx tn xx maja otsas tume sõiduk, mille juures 6 1-22-3452 kõnnib punases jopes inimene. Sõiduk lahkub. Punases jopes inimene ilmub kell 22.21 xxx tn xx ette ja siseneb esimesse trepikotta.
  20. Tunnistajate Pi ja Ni ütlused haakuvad X ja naaberhoonete salvestiste vaatlustest nähtuvaga ning neile tõenditele tuginedes on tuvastatud, et Valeri Sergejev ja P sõitsid 18.02.2022 pärast kella 18.12 Kostiverre, Valeri Sergejev jõudis 18.02.2022 kell 22.21 koju tagasi. Seega ei pea paika Valeri Sergejevi 20.02.2022 kahtlustatavana antud ütlused selles, et ta jõudis koju alles 19.02.2022 varahommikul.
  21. 19.02.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et korteri nr xx aknad olid suletud ning korteriuksel ja lukul kahjustusi ei esinenud. Valeri Sergejevi 20.02.2022 kahtlustatavana antud ütlustest selgub, et ta lukustas kodust lahkudes ukse ja Kostiverest koju jõudes avas koduukse võtmega. Järelikult viibis R lukustatud korteris ja on välistatud võimalus, et ajal, mil Valeri Sergejev viibis kodust eemal (s.o 18.02.22 ajavahemikul kella 18.02 kuni 22.21) oleks keegi tundmatu sisenenud korterisse aknast või uksest. Pole kahtlust, et Valeri Sergejev 18.02.2022 kell 22.21 enda korterisse pääses. Nimelt tunnistaja S ütlustest (I kd, tl 212–223) ja tema esitatud Bolt rakenduse väljavõttest (I kd, tl 219) ilmneb, et tunnistaja elab samas trepikojas Valeri Sergejeviga. S tuli koos sõbrannaga 19.02.2022 kella 01.25 paiku koju. Neid sõidutas Bolt takso. Trepikojas ei näinud S kedagi. Si räägitu on kooskõlas naaberhoonete salvestiste vaatlusest nähtuvaga. Vaatlusest on näha, et kell 01.26 saabub maja ette auto. Sellest väljuvad kaks isikut, kes suunduvad esimesse trepikotta.
  22. Seega on eelnevaga tuvastatud, et Valeri Sergejev viibis 18.02.2022 alates kella 22.21 Riga kahekesi xxx tn xx korteris nr xx. Kuivõrd Piga 18.02.2022 kell 22.44 rääkides oli Valeri Sergejevi hääletoon tavaline ja oma venda Rt ta kõnes ei maininud, siis saab siis kaudselt järeldada, et sel hetkel oli R elus ja terve. Ei ole eluliselt usutav, et vastupidisel juhul oleks Valeri Sergejev sellest sõbrale rääkimata jätnud.
  23. Edasi nähtub naaberhoonete salvestistest, et 18.02.2022 kella 22.24 kuni 19.02.2022 kella 03.29 on korteri nr xx valgustatud elutoa aknas näha korduvalt liikumist ja ka hetkelist ekraanikuma. Kella 23.06 kuni kella 03.29 on korteri nr xx köögi aknas näha korduvalt lambi süütamist ja kustutamist.
  24. Valeri Sergejevi kahtlustatavana antud ütlused sellest, et R võis ise kukkuda ja end vigastada on ümber lükatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti ja DNA-ekspertiisi aktidega. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist selgub, et Ril oli torke-lõikehaav vasakul pool kaela alaosas. Haava pikkus oli 2,3 cm. Haavakanali suund oli ülevalt alla ning sügavus 5 cm. Ekspert leidis, et sellise haava tekitab löök torke-lõikevahendiga. Näiteks noaga, mille tera laius on orienteeruvalt 2,3 cm ja pikkus vähemalt 5 cm. Eksperdiarvamuse kohaselt leiti surnukeha uriinist 4,87 mg/l etanooli. Kohus märgib, et Ril tuvastatud joovet, torke-lõikehaava asukohta ja parameetreid arvestades on ilmne, et üliraskes joobes inimene endale sellise asukoha, suuna ja sügavusega haava ise lüüa ei saa. Samuti on haava suunda arvestades välistatud, et selline haav saaks tekkida kogemata terariista otsa kukkudes. Tegemist on ilmselgelt vigastusega, mis on tekitatud teise inimese poolt ühe noalöögiga. Antud juhul leidis tuvastamist, et Valeri Sergejev oli ainus, kes viibis koos Riga alates 18.02.2022 kella 22.21 kuni Ri surmani 19.02.2022 hiljemalt kella 02.30 ajal. Järelikult oli Valeri Sergejev ainus isik, kes sai Rit noaga kaela lüüa.
  25. Täiendava sündmuskoha vaatlusel võeti korteri nr xx köögist kaasa mh noahoidjas olnud puidust pruuni käepidemega nuga, mis pakendati pakendisse nr
  26. 24.02.2022 asitõendi (nugade ja noahoidja) vaatlusprotokolli (II kd, tl 22–53) järgi oli pakendis nr 2 oleva kööginoa kogupikkus 33 cm. Noatera pikkus oli 19,6 cm. Noatera laius käepideme juures oli 4,4 cm ja 3,5 cm kauguselt tera otsast mõõdetuna 2,5 cm. Noatera oli mõlemalt poolt veremäärdunud. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti järgi võis see nuga parameetrite poolest sobida löögiriistaks. DNA ekspertiisiakt nr 22E-GE0207 (I kd, tl 93–99) näitab, et pakendis nr 2 olnud noa teralt veremäärdumistest võetud proovidest, aga ka surnukeha läheduses elutoa seinalt tuvastatud 7 1-22-3452 pritsmetest võetud proovidest DNA-analüüsil saadud täisprofiilid olid 10 tõenäosusega pärit Rilt (arvamuse punkt 1). Sama noa käepidemelt võetud proovist saadud täisprofiilis ei saanud välistada Valeri Sergejevilt ega ka Rilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (arvamuse punkt 4). Täiendekspertiisi akt nr 22E-GE0312 (I kd, tl 112–115) näitab, et pakendis nr 2 olnud kööginoa käepidemel esines tõenäosusega 1012 nii Valeri Sergejevi kui Ri bioloogilist materjali. Kohus järeldab noalt ja elutoaseinalt tuvastatud verepritsmetest leitud DNA-andmete ja Ri kaelahaava ning pakendis nr 2 olnud noa parameetrite põhjal, et just selle kööginoaga lõi Valeri Sergejev Rit kaela. 21
  27. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et torke-lõikehaav kaelas ja värsked vigastused surnu kehal on tekitatud tömbi vägivalla toimel suhteliselt lühikest aega enne Ri surma saabumist. Lisaks on need vigastused tekitatud lühikese ajavahemiku vältel. Sellest ekspertiisiaktist nähtub, et värsked vigastused paiknesid Ri kehal väga erinevates kohtades. Värskeid vigastusi esines näos, rindkerel ja keskkõhul paremal, vasakul õla- ja küünarvarrel, paremal küünarvarrel, parema käe sõrmel, labakätel, seljal nimmepiirkonnas, paremal tuharal, puusaliigese ja reie piirkonnas. Värsked vigastused olid erinevat laadi: murrud, verevalumid, marrastused ja kriimud. Värsked vigastused olid ulatuslikud. Kuivõrd sellised vigastused olid tekitatud lühikese ajavahemiku kestel ja veidi enne Ri surma, siis on kohus seisukohal, et praktiliselt üle keha erinevate arvukate ja ulatuslike vigastuste saamine juhusliku kukkumise või haigusest tingitud kukkumise tõttu on eluliselt ebausutav. Vigastuste iseloom viitab sellele, et Rit löödi. Kuna esines ristkülikukujulisi verevalumeid ja nahamarrastusi, siis selline kuju viitab vastu korteris olevaid esemeid paiskamisele. Ainus, kes Rit lüüa sai ja teda jõuga vastu esemeid lükata, oli korteris viibiv Valeri Sergejev.
  28. Valeri Sergejevi jalanõudelt ja riietelt leiti Ri verd. Ka see kinnitab kohtu järeldust sellest, et Valeri Sergejev peksis ning lõi noaga Rit. Nimelt Valeri Sergejev kahtlustatavana kinnitas, et tal olid Kostiverre sõites jalas jalatsid Nikeflex. Ka tunnistaja T nägi Valeri Sergejevit 18.02.2022 õhtul kandmas musta värvi Nike tosse. Sündmuskoha vaatluse protokolli järgi leiti elutoa põrandalt surnukeha lähedusest mustad Nikeflex spordijalatsid. Kohus loeb tõendatuks, et sündmuskohalt leitud Nikeflex spordijalatsid kuulusid Valeri Sergejevile. Neilt spordijalatsitelt leiti 03.03.2022 asitõendi (jalatsid ja T-särk) vaatlusprotokolli (II kd, tl 65–87) järgi veremäärdumine. Jäljeekspertiisi aktist nr 22E-TR0005 (I kd, 141–144) selgub, et parema jalatsi ninaosas ja välisküljel oli nii verepritsmeid kui vere ülekandumisjälgi. Asitõendite (Valeri Sergejevi kinnipidamisel seljas olnud rõivad) vaatlusprotokolli järgi esines Valeri Sergejevi kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud jope sisevoodril veremäärdumine. Samuti oli veremäärdumine Valeri Sergejevi teksaste säärte allosas. DNA ekspertiisiakt nr 22E-GE0242 (I kd, tl 103–109) näitab, et parema Nikeflex jalatsi veremäärdumistest võetud proovidest DNAanalüüsil saadud täisprofiilid olid 1021 tõenäosusega pärit Rilt (arvamuse punkt 1). Vasaku Nikeflex jalatsi veremäärdumistest võetud proovist saadud mitmelt isikult pärit täisprofiilis oli peamine DNA-profiil 1021 tõenäosusega kokkulangev Ri DNA-profiiliga ja kindlalt ei saanud välistada Valeri Sergejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis (arvamuse punkt 2). Jope sisevoodrilt võetud veremäärdumise proovist saadi DNA-analüüsil mitmelt isikult pärinev täisprofiil, milles ei saanud välistada Valeri Sergejevilt ega ka Rilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (arvamuse punkt 4).
  29. Kohus on seisukohal, et kõigepealt Valeri Sergejev peksis Rit ja seejärel lõi teda noaga kaela. Nimelt on nii 19.02.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka 23.02.2022 sündmuskoha täiendava vaatluse protokollist (tl 1, kd 51–54a) näha, et suurem veremäärdumine on elutoa põrandal, kus avastati Ri surnukeha. Elutoas, surnukeha näo vastas seinal tuvastati verepritsmeid põrandast mõõdetuna kuni 65 cm kõrguseni. On teada, et noalöök kaela vigastas arterit. On üldteada, et arteri vigastamisel tekib kohe tugev verejooks. Juhul, kui Rit oleks esmalt löödud noaga ja alles seejärel pekstud, siis sellisel juhul oleks vigastatud arterist välja purskuva vere tõttu sündmuskohal palju ulatuslikum veremäärdumine. Jäljeekspertiisi aktist nr 22E-TR0005 nähtub, et verepritsmed elutoa seinal olid viibutusjäljed. Need tekivad pinnale liikuvalt objektilt eraldunud 8 1-22-3452 verest. DNA-ekspertiiside tulemusi arvestades oli seinal Ri veri. Ainus viis, kuidas need verejäljed said liikuvalt objektilt seinale kanduda, on vere paiskumine seinale kööginoalt pärast noa väljatõmbamist kaelast. Arvestades seda, et R oli raskes alkoholijoobes ning ajaliselt veidi enne noalööki oli tema suhtes rakendatud kehalist vägivalda, samuti arvestades verepritsmete kõrgust elutoa seinal, on reaalne, et R paiknes noalöögi saamise hetkel põranda lähedal. Suur vereloik surnukeha all ja ümber viitab sellele, et arterivigastusega R jäigi pärast noalööki samasse pikali ja suri. Eelnev lükkab ümber Valeri Sergejevi 12.05.2022 kahtlustatavana räägitu sellest, et pani noa Rile kaelale köögis ega löönud Rit. Eelnev näitab, et Valeri Sergejev esmalt peksis Rit, lükkas teda vastu esemeid ja siis lõi elutoas põranda läheduses olevat Rit noaga kaela.
  30. Esineb põhjuslik seos Valeri Sergejevi tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Kui Valeri Sergejev ei oleks Rit noaga kaela löönud, ei oleks viimane saanud süüdistuses kirjeldatud vigastusi ja tüsistusi, mille tagajärjel ta sündmuskohal hiljemalt 20 minuti möödudes suri. Lisaks on tõendatud, et enne noalööki Valeri Sergejev peksis ning lükkas Rit, mis tekitas Rile muud süüdistusaktis loetletud värsked tervisekahjustused.
  31. Ril tuvastatud vigastuste iseloom osutab sellele, et Valeri Sergejev peksis ja paiskas Rit korteris olevate esemete vastu vähemalt otsese tahtlusega ja sai aru, et see tegevust kahjustab Ri tervist. Valeri Sergejev lõi Rit noaga kaela vähemalt otsese tahtlusega ja pidas vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et tehtud löök võib tagajärjena kaasa tuua Ri surma. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (II kd, tl 189-190) järgi esines Valeri Sergejevil 19.02.2022 kell 08.38 alkoholijoove 1,04 mg/l. Järelikult 19.02.2022 kella 02.30 paiku pidi Valeri Sergejevi joove olema mõnevõrra suurem. Kohus leiab, et raske joove ei takistanud Valeri Sergejevil kuidagi tajumast kätte võetud kööginoa mõõtmeid ja teravust. Noalöök tabas Rit kaela. Kuivõrd Ri joove (uriinis 4,87 mg/l etanooli) oli märkimisväärselt suurem kui Valeri Sergejevil, lisaks oli enne noalööki Rit pekstud, on ilmselge, et R ei saanud joobest ja tervisekahjustustest tulenevalt oma kehaasendit kiiresti muuta. Sellele viitab ka Ri paiknemine põranda läheduses enne, kui Valeri Sergejev teda noaga lõi. See aga tähendab, et Valeri Sergejev aimas ette, millisesse kehapiirkonda võib noalöök Rit tabada. Tõendid näitavad, et noalöök oli tehtud jõudu rakendades, sest haavakanali sügavus oli 5 cm. On üldteada asjaolu, et kaelas asuvad suured veresooned ning rindkeres muud elutähtsad organid. Kohus leiab, et kätte võetud ründeriista, löögiks valitud piirkonda ja löögi jõulisust arvestades on ka tugevasti purjus inimesele löömise hetkel aru saadav (ettenähtav), et löögi tulemuseks on väga raske kehavigastus. Seega sai Valeri Sergejev aru, et noalöök kaela võib ulatuda elutähtsate organiteni ja tuua kaasa teise inimese surma. Kuna Valeri Sergejev sellise löögi tegi, siis järelikult löömise hetkel ta ka soostus sellega, et Rile tekib raske tervisekahjustus, millega kaasneb surma võimalus. Tahtlus tuvastatakse teo toimepanemise seisuga. On tõsi, et isiku teoeelne- ja järgne käitumine võib anda teavet süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta. Praegusel juhul Valeri Sergejev veidi enne noalööki peksis Rit ja tõukas teda vastu korteris olevaid esemeid. See annab aimu sellest, Valeri Sergejevil esines mingil põhjusel Ri suhtes raevupuhang, mis tipnes noalöögiga kaela. Seda, et Valeri Sergejev oli suuteline vaatamata alkoholijoobele teadvustatult käituma annab kinnitust asitõendi (Valeri Sergejevi mobiiltelefoni Huawei P20 Pro raportfailid) vaatlusprotokoll (II kd, tl 4-21), mille järgi on Valeri Sergejev ööl vastu 19.02.2022 korduvalt valinud tuttavate isikute numbreid.
  32. Valeri Sergejevi tegude puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.
  33. Valeri Sergejevi tegevus on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes

§ 306lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Valeri Sergejevi süüdi Kar

S § 113 lg 1 järgi. KARISTUSE MÕISTMINE

  1. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Valeri Sergejevi süü on suurem, kuna enne noaga löömist ta ka peksis ja lükkas Rit vastu korteris olevaid esemeid. R sai peksmisest ja asjade vastu 9 1-22-3452 paiskumisest viga. Valeri Sergejev nägi seda. R oli kaitsetuna põranda lähedal, kui Valeri Sergejev teda noaga kaela lõi. R suri 19.02.2022 öösel hiljemalt kell 02.
  2. Valeri Sergejev oli suuteline telefoninumbreid valima, kuid ta ei helistanud koheselt Häirekeskusesse abi kutsumiseks. Ta tegi seda mitmeid tunde hiljem - 19.02.2022 kell 06.
  3. Kohtus Valeri Sergejev ütles, et ta kahetseb. See kahetsus ei ole tuvastatud asjaolusid arvestades siiras ning ei lähe arvesse karistust kergendava asjaoluna. Valeri Sergejev on karistusregistri andmetel (II kd, tl 234) kehtivate karistusteta. Üldpreventiivsest aspektist arvestab kohus, et inimelu on tähtsaim individuaalne hüve, mille võtmist ei korva miski. Ühiskond ootab taoliste kuritegude toimepanijatele rangeid karistusi ning põhjendamatult madala karistusemääraga vangistuse mõistmine riivaks inimeste õiglustunnet. Kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Valeri Sergejev süü suurus vastab sanktsiooni keskmisele määrale.
  4. Kuna tegemist on lühimenetluses arutatud kriminaalasjaga, siis

§ 238

lg 2 alusel tuleb Valeri Sergejevile mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra.

  1. Valeri Sergejev peeti kahtlustatavana kinni 19.02.2022 ning viibib alates 21.02.2022 vahi all (II kd, tl 211-215, 216-217, 208-210). Lähtudes KarS § 68 lg 1 sätetest lugeda mõistetud vangistuse kandmise alguseks 19.02.
  2. TÕKEND
  3. Valeri Sergejevile kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. Kohtu alla andmisel jättis kohus Valeri Sergejevi suhtes kohaldatud tõkendi muutmata, kuna esines edasiste vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise oht. Kohtu hinnangul ei ole vahistamisalus kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu jääb kohaldatud tõkend muutmata. Seega tuleb Valeri Sergejev jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil kohtuotsuse jõustumise korral mööduks vangistuse tähtaeg. MENETLUSKULUD 31.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

32. Süüdistatava Valeri Sergejevi menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 mõistes on määratud kaitsja tasud kohtueelses- ning kohtumenetluses, ekspertiisidega seotud kulud ja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

  1. Määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses olid 64,80 eurot (II kd, tl 211), 86,40 eurot (II kd, tl 223), 70,80 eurot (II kd, tl 225), 146,40 eurot (II kd, tl 227), 194,40 eurot (II kd, tl 249), 81,60 eurot (II kd, tl 252), kokku 644,40 eurot. Määratud kaitsja tasu kohtumenetluses oli 308,40 eurot (kd 3, tl 15). Kõik kaitsekulud kokku olid 952,80 eurot. Kohtu hinnangul on kaitsjale määratud eelviidatud tasud põhjendatud, sest osutatud õigusabi oli vajalik. Kaitsja tasude osas on arvestatud RÕS § 22 lg-s 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 sätestatud nõuetest.
  2. Kohtueelses menetluses tehti surnu kohtuarstlik ekspertiis nr 22E-AOS0008/81, mille kuluõiendil (I kd, tl 88) on märgitud surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi tegemise maksumuseks 222 eurot, alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramise ühe proovi maksumuseks 14 eurot, teiste ainete määramise kahe proovi kogumaksumuseks 140 eurot, fentanüülide määramise maksumuseks 35 eurot, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramise sõeluuringu maksumuseks 23 eurot ning surnu kogu keha kompuutertomograafiauuringu maksumuseks 284 eurot, kokku 718 eurot. Eelnimetatud ekspertiisi ja uuringute maksumused vastavad kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 279 p 2, § 2710 lg 1 p 11, § 2711 lg 1 p 5 ja 10, lg 21 p 1 ja lg 3 p 3 sätestatud hindadele, mistõttu kuluõiendil märgitud kulud on esitatud õiges suuruses. 10 1-22-3452
  3. Kohtueelses menetluses tehti viis DNA-ekspertiisi. DNA-ekspertiisi akti 22E-GE0207 kuluõiendil (I kd, tl 98) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 33 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 1881 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et ekspertiisiks esitati 16 proovi. KES § 273 järgi on DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta 57 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast peetakse ekspertiisikulu kindlaksmääramisel ekspertiisiobjekti all silmas objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, mitte reaktsioonide arvu (RKKK otsuse nr 31-1-120-12 p 6.2). Seega on kriminaalmenetluse kulude mõistes ekspertiisi kulu 16*57= 912 eurot. Seda ületav summa 1881-912=969 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda.
  4. DNA-ekspertiisi akti 22E-GE0312 kuluõiendil (I kd, tl 114) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 2 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 114 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et ekspertiisiks esitati 1 proov. Seega on kriminaalmenetluse kulude mõistes ekspertiisi kulu KES § 273 järgi 57 eurot. Seda ületav summa 114-57=57 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda.
  5. DNA-ekspertiisi akti 22E-GE0242 kuluõiendil (I kd, tl 108) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 49 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 2793 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et ekspertiisiks esitati 22 proovi. Seega on kriminaalmenetluse kulude mõistes ekspertiisi kulu 22*57= 1254 eurot. Seda ületav summa 2793-1254=1539 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda.
  6. DNA-ekspertiisi akti 22E-GE0328 kuluõiendil (I kd, tl 126) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 23 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 1311 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et ekspertiisiks esitati 8 proovi. Seega on kriminaalmenetluse kulude mõistes ekspertiisi kulu 8*57= 456 eurot. Seda ületav summa 1311-456=855 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda.
  7. DNA-ekspertiisi akti 22E-GE0393 kuluõiendil (I kd, tl 136) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 4 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 228 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et ekspertiisiks esitati 2 proovi. Seega on kriminaalmenetluse kulude mõistes ekspertiisi kulu 2*57=114 eurot. Seda ületav summa 228-114=114 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda.
  8. Kohtueelses menetluses tehti ka jäljeekspertiis nr 22E-TR
  9. Selle kuluõiendil (I kd, tl 143) on märgitud jäljeekspertiisi hinnaks 314 eurot. Eelnimetatud summa vastab KES § 277 p-s 6 sätestatud hinnale, mistõttu on kuluõiendil märgitud kulu esitatud õiges suuruses.
  10. Esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha, mille suurus on 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1635 eurot. 42.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega mõistab kohus Valeri Sergejevilt riigieelarve tuludesse eelnimetatud menetluskulud, va DNA-ekspertiiside puhul märgitud riigi kanda jäetavad summad.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Valeri Sergejevilt väljamõistetud menetluskulud on kokku 6412,80 eurot. Kohus arvestab, et Valeri Sergejev ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ja võimaldab tal menetluskulusid tasuda ositi. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste kuumaksetena. Kuumakse suurus on 534,40 eurot. 43. Kohus jätab riigi kanda DNA-ekspertiiside tegemise kulust 3534 eurot. ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 14.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha, mida teha süüdistusakti punktis 6 nimetatud asitõendite ja 11 1-22-3452 muude kriminaalmenetluses äravõetud objektidega, mis asuvad Rahumäe tee 6/1 asitõendite hoidlas. 15. Spordijalatsid Nikeflex ja Valeri Sergejevil kahtlustatava kinnipidamisel jalas olnud spordijalatsid Helly Hansen on Valeri Sergejevile kuuluvad esemed. Seetõttu tuleb need esemed pärast kohtuotsuse jõustumist edastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kinnipidamisasutusse Valeri Sergejevi asjade hulka lisamiseks.

16. Sülearvuti HP koos laadimisjuhtmega, mobiiltelefon Honor, võtmekimp ühe võtme, magnetvõtme ja võtmehoidjaga, kaheksa nuga (pakendid 3, 4, 5, 6, 23, 25, 26, 29), noahoidja, xxx tn xx korteri nr xx ukselukk koos võtmega, punane jope, sinised teksapüksid, mobiiltelefon Huawei ja Yi poolt 19.02.2022 menetlejale antud metallist võti on samuti Valeri Sergejevile kuuluvad esemed. Lähtudes Valeri Sergejevi palvest ja

§ 126

lg 3 p 2 alusel anda need esemed pärast kohtuotsuse jõustumist üle tema onule Xile.

  1. Kuriteo toimepanemise vahendiks olnud nuga (pakendis 2) tuleb KarS § 83 lg 1 alusel Valeri Sergejevilt konfiskeerida ja pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.
  2. 19.02.2022 sündmuskoha vaatlusel äravõetud plastikpudel, kahvel, lapik klaaspudel, kolm kruusi, pits, sokid Puma, suitsukonid, klaaspudel Grant, kolm õllepurki, punast värvi T-särk, surnul seljas olnud rõivad (T-särk, dressipüksid, sokid); 23.02.2022 sündmuskoha vaatlusel äravõetud surnu spordijalatsid Asics, aluspüksid, Valeri Sergejevil kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud T-särk; Valeri Sergejevi ja Ri küüntealuste proovid ja menetluses alles jäänud puuteproovid on väärtusetud esemed ja tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist seetõttu

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.