Tegu pandi toime 03.05.2021 kuni 18.06.2021 (jätkuv tegu). Kuna kütuse käitlemise andmekogusse valeandmete esitamine on toime pandud mitmest üksteisest lühikese 3 ajavahemikuga lahutatud teost, millel esinevad samad väärteo tunnused ja mis on suunatud sama objekti vastu ning need teod on ühtse subjektiivse koosseisuga, siis moodustavad nad kogumis ühe väärteo.
lg 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Tulenevalt eeltoodust on väärtegu toime pandud 18.06.2021. Kuivõrd kütuse käitlemise andmekogusse kannete esitamine toimub MTA-le, siis on käesolevas väärteoasjas süüteo toimepanemise koht registripidaja juriidiline aadress Lõõtsa 8a, Tallinn. MTA maksuauditi osakonna väärteomenetleja J. S. 25.05.2022 otsusega nr 930021001187/23 määrati R. Kuznetsovile
Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse enda kaitsja poolt 08.06.2022 kohtule esitatud kaebusega, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada koosseisu puudumise tõttu. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole esitanud etteheidetud andmeid, valeandmeid ega ammugi teadvalt valeandmeid. KKS-i andmekogu on juba eeltäidetud kütuseterminali poolt ja R. Kuznetsov sisestab sinna vaid kütuse kogused ning kütuse peale- ja mahalaadimise kohad. Menetlusalune isik teeb igakuiselt kaks kütusearuannet, mis näitavad kütuse algjääki, sissetulekut (ost), väljaminekut (müük) ja lõppjääki viimase päeva seisuga. AS Kxxx Pxxxx on auto omanik ning kütuseterminali töötaja sisestab andmed KKS-i auto tehnilise passi järgi. Seejärel tulevad eeltäidetud andmed KKS-is Sxxxxx Exx OÜ-le. R. Kuznetsov arvas, et kuna kütuseterminal märgib KKS-is vedajaks Kxxx Pxxxx AS-i, siis ta ka peab märkima uute kannete tegemisel KKS-is Kxxx Pxxxx AS-i. Seega tuleneb teatud segadus KKS-i kannetes vedaja osas sellest, et kütuseterminal teostab KKS-is andmete eeltäitmise ja teeb seda sõiduki omaniku järgi (AS Kxxx Pxxxx). R. Kuznetsov ei ole ise neid kandeid seega KKS-is vedaja kohta teinud - see on terminali poolt täidetud lahter. Kui MTA heidab R. Kuznetsovile ette seda, et ta ei parandanud KKS-i kannet vedaja osas, siis see ei ole kvalifitseeritav
Eelnevast tulenevalt ei ole R. Kuznetsov ise vedaja osas KKS-i kannet täitnud, mistõttu ei ole tema valeandmeid esitanud. Ammugi ei ole tegemist teadvalt valeandmete esitamisega, mis tähendaks tahtlikku õigusvastast käitumist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta saab lähtuda KKS-is eeltäidetud lahtritest kütuseterminali poolt. Kui KKS-i süsteem on loonud segadust eeltäidetud lahtrite näol, mida peaks hakkama parandama, siis ei ole õige MTA poolt käsitleda eeltäidetud lahtrite õigsuse eeldamist teadvalt valeandmete esitamisena. Kui MTA soovib KKSi andmete puhul süsteemset uuendust, tuleks alustada sellest, et tuleb pöörduda kütuseterminali poole ja teha neile märgukiri ebaõigesti täidetud KKS-i kannete kohta. Praegu karistab MTA isikut, kes on lähtunud juba eeltäidetud kannetest, st ei ole ise teinud vedaja kohta kannet. Väärteoasja toimikumaterjalidest ei nähtu ka teadmist, et kütuse reaalne vedaja ei oleks võinud olla sõiduki omanik AS Kxxx Pxxxx. Mis põhjusel on peetud kõikide nende vedude puhul vedajaks Vxxxxx Gxxxx OÜ-d, jääb arusaamatuks ja see külg on jäänud läbi uurimata. Kxxx Pxxxx AS võis sellel perioodil samamoodi kütusevedu teostada. 02.09.2022 teatas kaebaja esindaja kohtule, et menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja leidis 14.07.2022 kirjalikus seisukohas, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 3 p 15 kohaselt kantakse registrisse andmed isikute kohta, kelle andmeid kogutakse VKS-i alusel. Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 30 lg 2 kohaselt kehtestatakse kütuse käitlemise andmekogu andmekoosseis määruse lisaga 2. Nimetatud määruse lisa 2 p 3.5 kohaselt on kütuse vedaja ja veo andmeteks muuhulgas ka vedaja nimi, registri- või isikukood ja riik. Perioodil mai 2021 juuni 2021 oli äriregistri teabesüsteemi andmetel Sxxxxx Exx OÜ ainuisikuliseks juhatuse liikmeks R. Kuznetsov, kes e-maksuametis olevate andmete kohaselt omas volitusi KKS-is 4 kannete esitamiseks. Väärteomenetluse käigus leidis tuvastamist, et R. Kuznetsov esitas kõnealusel perioodil maksuhaldurile Sxxxxx Exx OÜ KKS-i kannetes (loetletud 25.05.2022 üldmenetluse otsuse p-s 3 toodud tabelis) kütuse vedajaks Kxxx Pxxxx AS-i, kuigi tegelikuks kütuse vedajaks oli Vxxxxx Gxxxx OÜ. Eelnevat kinnitavad väärteotoimikus järjekorranumbriga 3 olevad Sxxxxx Exx OÜ KKS-i kanded ja veod e-maksuameti teabesüsteemist, millest nähtub, et kõnealuste kannete esitajaks-kinnitajaks oli R. Kuznetsov. Seda hoolimata asjaolust, et 30.04.2021 sai ta e-maksuameti teabesüsteemi kaudu märgukirja nr 12.2-12/00086-2, milles maksuhaldur selgitas, et Sxxxxx Exx OÜ on kohustatud KKS-i kandma õiged andmed kütuse vedaja osas - täpsemalt, kes on faktiline kütuseveo teostaja, aga mitte veoki omanik, kes antud juhul ei ole kütuse tegelik vedaja. Eeltoodut arvestades ei saa kohtuväline menetleja nõustuda menetlusaluse isiku väitega, et tema ei ole ise neid kandeid KKS-is vedaja kohta teinud. Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 57 lg 4 sätestab, et andmeandja vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest nende esitamise ajal. Seega sõltumata sellest, millised andmed kusagilt rippmenüüst võivad eelsalvestatuna ilmuda (nagu menetlusalune isik antud juhul väidab), vastutab esitatud andmete õigsuse eest andmeandja. Arvestades ka 30.04.2021 märgukirja, puudub kohtuvälise menetleja hinnangul antud juhul igasugune alus, asumaks ka seisukohale, et menetlusalune isik ei olnud teadlik, milliseid andmeid tuleks esitamisel õigeks lugeda. Kuivõrd R. Kuznetsov esitas KKS-is teadlikult ebaõigeid andmeid, on tema tegevus kohtuvälise menetleja hinnangul vaieldamatult kvalifitseeritav
KKS-i kasutajasõbralikkus ega selles osas hinnangu andmine ei oma käesoleva asja seisukohalt sisulist tähtsust. Seda enam, et 30.04.2021 märgukirjas selgitati menetlusalusele isikule KKS-i andmete sisestamisega seonduvat ja anti juhiseid edasiseks käitumiseks, mida menetlusalune isik teadlikult eiras (ja ka teistele Sxxxxx Exx OÜ huvides KKS-i kandeid tegevatele isikutele ei edastanud). Kogutud tõenditest saab üheselt järeldada, et konkreetse kütuse vedaja perioodil mai 2021 - juuni 2021 oli Vxxxxx Gxxxx OÜ. See, kas ka Kxxx Pxxxx AS samal perioodil Sxxxxx Exx OÜ-le mingit kütust vedas või mitte, ei oma konkreetsete vedude, mis teostati veokiga nr XXX ja haagisega nr XXX, kontekstis tähtsust. Kokkuvõttes on kohtuvälise menetleja hinnangul 25.05.2022 üldmenetluse otsuses põhjendatult asutud seisukohale, et R. Kuznetsov, esitades maksuhaldurile valeandmeid Sxxxxx Exx OÜ kütuse käitlemise elektroonilises andmekogus perioodil mai 2021 – juuni 2021, pani toime
Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohtuväline menetleja taotleb jätta kohtuvälise menetleja 25.05.2022 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930021001187 muutmata ja menetlusaluse isiku R. Kuznetsovi kaebus rahuldamata ning jätta võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on Maksu- ja Tolliametile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad 5 asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ning menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamise protokollid, samuti asitõendi vaatlusprotokoll vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et R. Kuznetsovile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et R. Kuznetsov oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et R. Kuznetsov Sxxxxx Exx OÜ esindajana on 2021. a maist – 2021. a juunini esitanud KKS-is kütuse käitlemise kohta erinevaid andmeid, sh märkinud kütuse vedajana Kxxx Pxxxx AS-i. Seda asjaolu tõendavad nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja M. K. ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, e-maksuameti teabesüsteemist Sxxxxx ExxOÜ KKS-i kanded ja veod perioodil 2021. a mai – 2021. a juuni, Sxxxxx ExxOÜ KKS-i kanded perioodil 2021. a mai – 2021. a september, tunnistaja M. K. 20.01.2022 e-kiri koos edastatud dokumentidega). R. Kuznetsov ja tema kaitsja ei ole neid asjaolusid ka kaebuses vaidlustanud. Vaidlus on käesolevalt selles, kas R. Kuznetsov on toime pannud
lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustega teo, s.o esitanud KKS-is vedaja kohta teadvalt valeandmeid ja kas teda on selle eest õiguspäraselt karistatud. Kohtu hinnangul tuleb sellele hüpoteesile vastata jaatavalt. Väärteoasjas kogutud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamise protokollid, asitõendi vaatlusprotokoll, 30.04.2021 MTA märgukiri ja Sxxxxx Exx OÜ kinnitus märgukirja kättetoimetamise kohta, vastused korraldusele Vxxxxx Gxxxx OÜ-lt, kirjavahetus Kxxx Pxxxx OÜ-ga, äriregistri teabesüsteemi väljatrükk Sxxxxx Exx OÜ kohta, e-maksuameti teabesüsteemist Sxxxxx Exx OÜ KKS-i kanded ja veod perioodil
Küsimustele või täpsustustele on MTA meeleldi nõus vastama. 14.10.2021 päringuvastuse kohaselt on R. Kuznetsov Sxxxxx Exx OÜ esindajana 30.04.2021 kell 17.03.48 kätte saanud MTA märgukirja nr 12.2-12/00086-
lg 1 sätestab, et haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Valeandmed on sellised andmed, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Valeandmed on esitatud, kui süüdlane need järelevalveks õigustatud ametnikule (kellele neid esitatakse kui õigeid andmeid) sellisel viisil kättesaadavaks teeb, et viimasel on võimalik seal leiduvad juriidilise tähtsusega faktid teadmiseks võtta. Koosseis on täidetud juba ainuüksi andmete tutvumise võimaldamisega. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis otsest tahtlust
lg 3 mõttes, kuna tegemist peab olema teadvalt valeandmete esitamisega.1 Kohtu hinnangul on kogutud tõenditele tuginedes üheselt tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik R. Kuznetsov, olles Sxxxxx Exx OÜ (RK XXXX) ainuisikuline juhatuse liige, esitas maksuhaldurile valeandmeid kütuse käitlemise elektroonilises andmekogus (KKS) perioodil
Kuznetsov esitas MTA-le vedaja kohta faktiliselt valeandmeid (vedajana märgiti Vxxxxx Gxxxx OÜ asemel Kxxx Pxxxx AS). Kxxx Pxxxx AS aga ei olnud väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas Sxxxxx Exx OÜ kütuse vedajaks. Kohus on seisukohal, et ka valede andmete parandamata jätmine KKS-is (sh eeltäidetud lahtrite, mida saab muuta, parandada) tuleb lugeda valeandmete esitamiseks, sest kinnitatud lõppandmed esitab MTA-le siiski R. Kuznetsov Sxxxxx Exx OÜ esindajana, mitte keegi teine (sh kütuseterminal). Ei ole õige kaitsja väide, et eeltäidetud lahtrite muutmata jätmisega ei olnud valeandmete esitajaks R. Kuznetsov. Menetlusalusel isikul on kohustus veenduda, et kõik andmed, mida ta MTA-le esitab, vastaksid tõele. Lähtuda ei saa ainult KKS-i eeltäidetud andmetest. Paratamatult võib andmebaasis aset leida nende kasutajate vaheline andmevahetus, kuid R. Kuznetsovil tuleb siiski kindlaks teha, kas neid eeltäidetud andmeid KKS-is saab ka vajadusel iseseisvalt muuta, parandada ja kui ei saa, pöörduda ametiasutuse (MTA) poole asjaolude täpsustamiseks, tagamaks, et esitatakse tõele vastavad andmed. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et KKS-i kasutamismugavus siinkohal õiguslikku tähendust ei oma. Kaebuses ei ole ka esitatud väidet, et andmeid mingil tehnilisel põhjusel üldse esitada ei oleks saanud. Kuigi menetusalune isik on leidnud, et tema rikkumist toime pannud ei ole, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et otsuses kajastatud süüteo sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et R. Kuznetsovile ette heidetav tegu on oma olemuselt jätkuv tegu, sest KKS-is valeandmete esitamine on toime pandud mitme üksteisele lühikese ajavahemiku järel lahutatud tegudega, milles on tuvastatavad samad väärteotunnused ja mis on suunatud sama objekti (s.o KKS-i) vastu. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo, mida saab tuvastada ka R. Kuznetsovi käitumise puhul – ta jätkuvalt kajastas KKS-is erinevatel andmete sisestamise kuupäevadel vedajana Kxxx Pxxxx AS-i. Seega on loomuliku elukäsitluse järgi tegemist ühe väärteoga. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (vt RKKKo 1-18-7408, p 10 koos edasiste viidetega). Järgmisena analüüsib kohus menetlusaluse isiku teo subjektiivset külge.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on kaebuses peamiselt tuginetud kaitseargumendile, et R. Kuznetsov teadlikult valeandmeid KKS-is MTA-le ei esitanud ja ta oli sisuliselt kütuseterminali poolt KKS-i kantud ja eelsalvestunud eelandmetele tuginedes eksimuses. Ei ole vaidlust siiski selles, et MTA saatis Sxxxxx Exx OÜ juhatuse liikmele R. Kuznetsovile 30.04.2021 märgukirja, mille menetlusalune isik ka samal kuupäeval kätte sai – seda on kinnitanud ka menetlusalune isik ülekuulamisel. Nimetatud märgukirjas on sõnaselgelt viidatud, et KKS-i kantud vedaja andmed ei ole korrektsed. Samuti hoiatati vastutuse eest teadvalt valeandmete esitamise eest ning osutati ka võimalusele võtta küsimuste korral MTA-ga ühendust. Et R. Kuznetsovile enda sõnul ka peale märgukirja saamist kõik veel selge ei olnud ja ta pöördus kütuseterminali poole, et 10 viimane sisestaks KKS-i korrektsed andmed, ei vabasta menetlusalust isikut vastutusest rikkumise toimepanemise eest. MTA oma märgukirjas ei palunud R. Kuznetsovil pöörduda kütuseterminali poole omapoolsete märkustega nende töö korraldamiseks, vaid suunas lisaküsimuste esitamiseks MTA enda ametnike poole. Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja M. K. ütlustest nähtub, et R. Kuznetsov juhib Sxxxxx Exx OÜ-d, st spetsiifilises valdkonnas tegutsevat äriühingut ainuisikuliselt ja ta annab tööprotsessidega seonduvaid korraldusi. Samuti juhindus raamatupidaja M. K. KKS-i täitmisel R. Kuznetsovi poolt antud juhistest. Ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik ei saanud MTA märgukirjast samamoodi aru nagu mõistab seda otsuse kirjutamise ajal kohus. Siinkohal ei oma ka tähendust väited selle kohta, et MTA-l on võimalik vaatamata valele vedajakandele tuvastada veetud kütuse kogused ning peale- ja mahalaadimise kohad.
lg 1 teokoosseis ongi sätestatud muuhulgas selleks, et riiklikesse andmekogudesse andmeid sisestavad füüsilised ja juriidilised isikud punktuaalselt järgiksid andmete sisestamise korda, mitte ei hakkaks õigusaktides sätestatud korda tõlgendama endale mugavamas suunas. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et R. Kuznetsovi õigusvastane tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna ta vähemalt pärast MTA 30.04.2021 märgukirja saamist pidi 2021. a mais ja juunis olema teadlik sellest, et KKS-is vedajana jätkuvalt Kxxx Pxxxx AS-i kui tegelikult kütust mitte vedava juriidilise isiku märkimisega paneb ta jätkuvalt toime rikkumise ja vähemalt sisimas ka nõustus sellega. Järelikult ei esinenud objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast R. Kuznetsovi teos ka koosseisueksimust
lg 1 tähenduses.
lg 3 samuti sätestab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust (ka õigusvastasust välistavat eksimust ei saa esineda, sest menetlusalune isik oli hiljemalt 30.04.2021 teadlik ebaõigete andmete esitamisest), süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut R. Kuznetsovi toimepandud väärteo eest karistada. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. R. Kuznetsov ei ole kohtuvälises ega kohtumenetluses avaldanud toimepandud rikkumise osas kahetsust, jätkates selle eitamist. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, sest ta ei ole avaldanud rikkumise osas kahetsust ning tal puudusid teo toimepanemise ajal ka kehtivad karistused samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Riiklikke andmekogusid peab täitma vastavalt kehtestatud korrale ja nende omavoliline täitmine ei ole lubatud. Küsimuste korral on võimalik pöörduda nõu saamiseks ametiasutuste poole. Spetsiifilises valdkonnas äriühingut juhtiv isik peab olema kursis kehtestatud nõuetega.
lg 1 sätestab, et haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 kohaselt haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Maksu- ja Tolliameti põhimääruse nr 29 § 1 järgi Maksu- ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et MTA on haldusorgan. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 11
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud R. Kuznetsovile rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati R. Kuznetsovile rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane, põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus ei pea võimalikuks R. Kuznetsovile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Tegu oli toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul oleks antud rikkumise eest olnud võimalik
lg 3 alusel karistada ka juriidilist isikut Sxxxxx Exx OÜ-d rahatrahviga kuni 2000 eurot, sest andmeid on menetlusalune isik KKS-i sisestanud just juriidilise isiku esindajana juriidilise isiku huvides, mitte enda huvides. Nimetatud etteheidet aga kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis tehtud ei ole ja seda ei ole kohtumenetluses õigustatud tegema ka kohus. Kohtu hinnangul on kohane ja proportsionaalne mõista R. Kuznetsovile rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti 25.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 930021001187 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohtu hinnangul ei ole R. Kuznetsovi süüteo puhul tegemist ka vähetähtsa väärteoga. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Kuna KKS-is esitatud andmete kvaliteedist sõltub kontrollitavate andmete järelevalve tõhusus, KKSi eesmärk on riiklike maksude kogumise tagamiseks, maksupettuste tõkestamiseks ja ebakvaliteetse kütuse ringluse siseturul vähem tõenäoliseks tegemise tagamiseks kütuse käitlemise kohta teabe kogumine ja töötlemine, siis kohtu hinnangul ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga ning suulist hoiatust sellisel juhul kohaldada ei saa. Kohtuväline menetleja on õiguspäraselt alustanud väärteomenetluse ja karistanud süüdlast tuvastamist leidnud rikkumise eest. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on riiklike andmekogude korrektse täitmise osas olemas ka avalik menetlushuvi, sest andmebaasi kantud andmete kvaliteedist oleneb muuhulgas riikliku 12 järelevalve, maksude kogumise tagamise, maksupettuste tõkestamise ja ebakvaliteetse kütuse ringluse vältimise tõhusus. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult märkis kütuse vedajaks vale juriidilise isiku. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. VTMS § 38 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel R. Kuznetsovil kui väärteo toimepannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.