2-20-4494/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4494 Kohtuasi Y hagi X ja C vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ants Kuningas Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
4. Jätta C apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsuse peale menetlusse võtmata.
7. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
8. Jätta apellatsioonkaebuse menetluskulud C kanda. Y-l ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 2-20-4494 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
9. Y (hageja) esitas
10. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi Q, X ja C (kostja) vastu, paludes mõista kostjatelt solidaarselt välja võla 22 296 eurot 90 senti, samuti viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt mõistis kohus XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX hagejalt, Q-lt, X-lt, C-lt (kostja) Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt välja 30 226 eurot 7 senti. Hageja tasus kahjunõudest 29 729 eurot 11 senti. Hageja esitas solidaarkohustuse ulatuses regressinõude kostjate kui ülejäänud solidaarvõlgnike vastu. Hageja täitis solidaarkohustuse
11. jaanuaril 2018, seega ei ole nõue aegunud.
12. jaanuaril 2022 esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt, palus hageja mõista Q-lt välja 7556 eurot 52 senti, X-lt 7556 eurot 52 senti ning C-lt 7061 eurot 26 senti. Kostjate vastuväited
13. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes selle rahuldamata jätta.
14. Harju Maakohus jättis
15. märtsi
16. a määrusega hagi Q suhtes läbi vaatamata Q pankroti väljakuulutamise tõttu ning jättis läbivaatamata jäänud osas menetluskulud poolte endi kanda. Menetlus jätkus X ja kostja suhtes. Maakohtu otsus ja põhjendused
17. Harju Maakohus rahuldas
18. mai
19. a otsusega hagi. Maakohus mõistis X-lt hageja kasuks välja 7556 eurot 52 senti ning kostjalt 7061 eurot 26 senti, samuti viivise kummaltki nõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis kummaltki kostjalt välja ka menetlusabi korras riigilõivu maksmisest vabastamisega seotud riigilõivu 450 eurot ning riigilõivuga tasumise viivitamise viivise. Hageja menetluskulud jättis maakohus 50% ulatuses X kanda ning 50% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 600 eurot ning viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kostjate kanda. X võttis hagi küll õigeks, kuid vaidles alguses hagile vastu (TsMS § 168 lg 6). Seega ei ole põhjendatud jätta X menetluskulusid hageja kanda.
21. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud kokku 1986 eurot. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud 10 tunni ulatuses. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot põhjendatuks. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 1200 euro ulatuses, millest 600 eurot jäi Andres Tedremäe kanda ning 600 eurot kostja kanda. Maakohus mõistis kindalksmääratud menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulusid kindlks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 2 2-20-4494 Apellatsioonkaebus
22. Kostja C esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja menetluskulud välja 1/3 ulatuses. Määrata, et menetluskulud tuleb tasuda otse hageja arvelduskontole.
23. Kostja hinnangul on maakohus jaotanud menetluskulud ekslikult kahe kostja vahel. Menetluses oli kolm kostjat. Seetõttu oleks menetluskulud tulnud jaotada nii, et iga kostja kanda jääb 1/3 menetluskuludest, või jaotada hageja menetluskulud nii, et kuni Q osas menetluse lõppemiseni jagunevad kulud kolme kostja vahel ning pärast Q suhtes menetluse lõppemist kahe menetlusse jäänud kostja vahel. Maakohtu otsuses puudub teave selle kohta, millisele kontole tuleb hüvitatavad menetluskulud kanda. Seetõttu palub kostja otsust selles osas täiendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohus soovib säästa hagejat apellatsioonimenetluses kostja täiendavate menetluskulude kandmisest.
25. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
26. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas, seega otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise perspektiivi üksnes vaidlustatud osas.
27. Q suhtes jäeti hagi
28. märtsi
29. a määrusega läbi vaatamata ning lõpetati praeguse asja menetlus Q puudutavas osas. Viidatud määruses määrati kindlaks menetluskulude jaotus pankrotiseaduse (PankrS) § 431 lg 3 järgi. PankrS § 431 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude pankrotiseaduse § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Praeguses asjas kohtuotsust tehes talitas maakohus õigesti, kui jättis menetluskulud kostjate X ja C kanda. Ühtlasi tuli otsuse tegemisel maakohtul hinnata, millised hageja kulud olid kantud seoses nõudega kostja Q vastu ning millised kulud seoses nõuetega teiste kostjate vastu. Et kostja Q langes menetlusest välja juba varasemas staadiumis, olid hageja kulud eelduslikult temaga seotud nõuete osas väiksemad. Praeguses asjas ei ole aga apellant menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustanud ega väitnud, et maakohus oleks kulude kindlaksmääramisel ülalnimetatud põhimõtete vastu eksinud. Seega piirdub ringkonnakohus tõdemusega, et maakohus on menetluskulude jaotuse kohtuotsuse õigesti otsustanud.
30. Kuna apellatsioonkaebusega ei ole võimalik taotleda menetluskulude jaotamist kostja soovitud kujul, jääks apellatsioonkaebus menetlusse võtmise korral rahuldamata. Seda arvestades keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 3 2-20-4494 Ringkonnakohus ei saaks oma otsusega menetluskulusid maakohtu lahendist erinevalt lahendada, mistõttu kostja kaebus on perspektiivitu.
31. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 4