Obsah (4)

§ 334§ 115§ 127§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-

) §-s 29 sätestatud reegleid arvestamata ning oma siseveendumuse põhjendamata.

1. Hagejal tekkinud kahju on tõendamata. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväiteid, et hageja kasutas eluruumi üleandmise akti juues fotosid, mis pärinesid
2. aasta sügisel avaldatud korteri müügikuulutusest, mitte
3. veebruaril 2012 üürilepingu sõlmimise ajal tehtud fotodest, mida ei eksisteerigi, ega sellest, et 2012 eluruumi üleandmisaktis on korteri seisukorraks märgitud „hea“, mistõttu ei olnud korter „väga heas“ seisukorras. Kuna puuduvad igasugused viited põranda, akende ja tapeeditaguste seisukorra kohta, siis ei ole tõsikindlalt fikseeritud, milline oli korteri seisukord
4. veebruaril 2012, kui korter kostjale üle anti. Samuti pole peale korteri vabastamist alates
5. oktoobrist 2020 teostatud ekspertiisi, et hinnata kostja tekitatud kahju suurust. Maakohus jättis täielikult käsitlemata ja hindamata kostja vastuväited tekitatud kahju suuruse kohta. Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega hagi rahuldati kostja vastu kahjuhüvitise 8519,36 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegium märgib, et kuigi kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata, siis ei ole ringkonnakohus kostja taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi kostja vastu kahjuhüvitise 199 euro ja viivise 29,20 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
9. Hageja esitas üürilepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise (puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste) ja viivise nõude. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud hagejale eluruumi tagastades üürilepingu p 8.3, mille kohaselt pidi kostja tagastama korteri üleandmisevastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist, mistõttu on hagejal tekkinud kahju 8718,38 eurot. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud.
10. Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada 8519,36 euro ulatuses. Maakohus tuvastas, et kostja on rikkunud
11. veebruaril 2012 sõlmitud üürilepingu p 8.3, 5 2-21-3614 tagastades hagejale
12. oktoobriks 2020 eluruumi, mis oli kahjustatud üle hariliku kulumise määra, millega on põhjustanud hagejale kahju 8718,38 eurot. Kõik kostja vastuväited on otsitud ja paljasõnalised, ühtegi tõendit kostja oma väidete kinnitamiseks esitanud ei ole.
13. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise ning seetõttu on jäänud asjas olulised asjaolud välja selgitamata. Kohtupraktikas on leitud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2) peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (vt nt Riigikohtu
14. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, p 16). Praegusel juhul on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis, sest maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust ja jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise (TsMS § 329 lg 3, § 351 lg-d 1 ja 2 ja § 392 lg 1 p-d 1–4). 29.

§ 334

lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 334

lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. 30. Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale

§ 115

lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude

§ 115

lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud

§ 115

lg-s 3.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (

§ 132lg 3).

31. Riigikohtu praktika järgi võib

§ 115

lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): • • • • • • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Hageja tõi esile, et kostja on hagejale tagastanud eluruumid kahjustustega, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks, sest ruumide uksepaled ja seinad on loomade poolt rikutud, põrandatel on niiskuse kahjustused, aknad ja aknalauad hallitavad, kogu mööbel on kas tugevalt määrdunud või kasutuskõlbmatu ning terve korter haises loomsete väljaheidete järgi. Hagejal 6 2-21-3614 on tekkinud korteri kahjustuste likvideerimisega seoses kahju 8718,38 eurot. Kostja vaidles hagile vastu, et tema ei ole hagejale tekitanud kahju.
2. juuni 2021 kohtuistungil selgitas maakohus pooltele, et hageja on oma nõuet tõendanud ning kui kostja soovib hageja nõudele vastu vaielda, siis peab kostja esitama tõendid selle kohta, et hagejal nõuet ei ole. Vastuseks kostja
3. septembri 2021 taotlusele selgitada tõendamiskoormist, et kostja ei pea tõendama oma väiteid enne, kui hageja pole tõendanud kahju tekkimist ega kahju suurust, kordas maakohus
4. septembri 2021 kohtuistungil oma seisukohta, et hageja on oma nõuet piisavalt tõendanud ja hageja rohkem midagi esitama ei pea, mistõttu on kostja ise jätnud kasutamata võimaluse esitada tõendeid kohtu määratud tähtajaks.
5. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja peab tõendama oma vastuväiteid kahjuhüvitise nõudele enne, kui ei ole selge, millest hageja kahju hüvitamise nõue koosneb. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Hageja peab näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb, et kostjal oleks võimalik sellele esitada vastuväiteid ja tõendeid (vt Riigikohtu
6. juuni 2015 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 17).
7. Hagiavalduse kohaselt hindas Karet Viimistlus OÜ hagejal tekkinud kahju eluruumi kahjustuste, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks, likvideerimiseks 9195 eurot. Hageja tasus Karet Viimistlus OÜ-le 7550 eurot remonditööde eest, mida hageja soovib tõendada hagiavaldusele esitatud arvega, ja 1168,38 eurot materjalide eest, mida hageja soovib tõendada hagiavaldusele lisatud tšekkidega. Hagiavalduses ei ole hageja esitanud väiteid, missuguseid konkreetseid remonditöid ja milliste eluruumide või eluruumi kahjustuste kõrvaldamiseks hageja tegi, missuguseid materjale ja millises ulatuses ning missuguse maksumusega hageja kasutas, et tuvastada, kas need kulutused sellises suuruses on olnud vajalikud eluruumi kahjustuste kõrvaldamiseks (ruumide rikutud uksepalede ja seinte, põrandate niiskuskahjustuste, akende ja aknalaudade hallituse, määrdunud mööbli ja haisu kõrvaldamiseks), ja mida ei saanud pidada normaalseks kulumiseks. Hagiavaldusest ei selgu kuidas on hagejal tekkinud kahju eluruumi kahjustuste kõrvaldamiseks 8718,38 eurot põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega tagastada eluruum seisundis, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks. Samuti ei nähtu, kas hagejal tekkinud kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav lepingu sõlmimise ajal. Kostja vastuväidetele vastuseks on hageja märkinud, et hagiavalduse lisade põhjal on näha, mis tööd on eluruumis vajalikud ja seetõttu saab tuletada, mis materjalid olid vajalikud. Samuti olevat võimalik tšekkide põhjal hinnata, mis tooteid on ostetud ning kas need konkreetsed tooted on korterisse paigaldatud, näiteks põrandaliistud ja parkett, tapeet ja muud materjalid. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja esitatud tõendid on piisavad hageja nõude tõendamiseks, sest hageja ei ole hagiavalduses esitanud kahju suuruse kohta muud väidet, kui et tema kahjuks on 8718,38 eurot. Kostja ega kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid hageja peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui kostja asjaolu vaidlustab, siis peab hageja välja tooma millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt Riigikohtu
8. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 17). Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et üldsõnalised viited hinnapakkumistele või tšekid ehitusmaterjalide ostuks ei pruugi olla piisavad, et tuvastada, millised konkreetsed tööd eluruumil olevate kahjustuste kõrvaldamiseks on tehtud.
9. Olukorras, kus maakohus on juba eelmenetluses öelnud, et hagejal tekkinud kahju on tõendatud, kuid maakohus on jätnud välja selgitamata asjaolud missugune kahju ja missuguses ulatuses on hagejal tekkinud seoses kostja kohustuse rikkumisega, ei saanud maakohus kohustada kostjat esitama tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Maakohus oleks pidanud selgitama hagejale, millised olulised asjaolud kahjuhüvitise nõude rahuldamise eelduseks peab 7 2-21-3614 hageja hagiavalduses esile tooma, et siis välja selgitada millistele tõenditele hageja hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks tugineb. Alles seejärel, kui hageja on esitanud hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks tõendid, et tema kahju 8718,38 eurot võis tekkida kostja lepingu rikkumise tagajärjel, peab kostja tõendama oma vastuväiteid, et tema ei ole hagejale kahju tekitanud. Seetõttu ei saanud maakohus kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kuna maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise, siis on võimalik, et need maakohtu olulised rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Apellatsiooniastmes esmakordselt asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Sellises olukorras tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluses staadiumis.
10. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbi vaatamiseks apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitaud asjaoludest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse kõiki väiteid. Apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud ja tõendid on võimalik esitada maakohtule. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).
11. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada tõendamiskoormise jaotust ja anda pooltele võimalus esitada soovi korral täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Menetluskulude jaotus
12. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
13. Kuna ringkonnkohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 8