Obsah (4)

§ 44§ 298§ 43§ 303

4-22-1893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuväline menetleja Asja läbiva

) § 298 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot Abraham Kenny – sündinud 04.06.1981 xxxx; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; varem süütegude eest karistamata Reimo Mets (volikirja alusel) – Advokaadibüroo Mets & Co; e-post: reimo@box.ee Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Piirivalvebüroo Piiri- ja Migratsioonijärelevalve talitus (registrikood: 70008747); aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas:

1. Rahuldada Abraham Kenny kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Piirivalvebüroo Piiri- ja Migratsioonijärelevalve talituse 17.05.2022 otsus väärteoasjas nr 2303,22,000186 rahatrahvi määra ja tasumise viisi osas.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Abraham Kennyle rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.
3. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel kohus määrab, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi, s.o alates kohtuotsuse jõustumisest 5 kuu jooksul igakuiselt 80 euro suurustes osades
4. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides viitenumbriks
5. Kui rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4-22-1893
6. Otsuse koopia saata Abraham Kennyle, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Ajavahemikul 27.02.2020‒12.05.2022 viibis Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil (edaspidi - Schengeni ala) sealhulgas Eestis seadusliku aluseta kokku 806 päeva. Xxxx kodanikud võivad Schengeni alal sealhulgas Eestis viibida viisavabalt kokku kuni 90 päeva 180-päeva ajavahemiku jooksul. Isik on eelnevalt kasutanud viisavabalt lubatud viibimisaega. Oma tegevusega rikkus Abraham Kenny

§ 44

lg 2 ja § 43 lg 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 298järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Piirivalvebüroo Piiri- ja Migratsioonijärelevalve talituse 17.05.2022 otsusega nr 2303,22,000186 karistati Abraham Kennyt

§ 298järgi rahatrahviga 600 eurot.

1. Abraham Kenny esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja palus tühistada kiirmenetluse otsuse ja lõpetada väärteomenetlus tema suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Alternatiivselt palus kaebaja vähendada määratud rahatrahvi kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebaja põhjendused on kaebuse ja selle lisade kohaselt järgmised: 1) kuivõrd Abraham Kenny on oma loomingulise tegevusega, mis seisneb peamiselt Eesti alternatiivmuusika edendamises, kinnitanud ennast Eesti kultuuri lukku, siis on kaebaja hinnangul kiirmenetluse otsus põhjendamatu, ebaproportsionaalne ja topelt karistusena ka ebaseaduslik; 2) kaebaja ei saanud
2. aasta alguses koroonapandeemia põhjendusel esialgu Eestist lahkuda; 3) Abraham Kenny on olnud koostööaldis, allunud PPA korraldusele ilmuda haldusorgani asukohta välismaalase Eestis viibimise ja Eestis töötamise asjaolude kontrollimiseks; 4) isik tunnistas oma süüd. Lisaks sellele on kaebaja hinnangul kiirmenetluse otsus osaliselt vastuolus seadusega, sest otsust koostades ei ole arvesse võetud karistust kergendavaid asjaolusid: täpsemalt seda, et kaebaja ilmus süü ülestunnistamisele, avaldas kahetsust ja tunnistas süüd ning oli koostööaldis. Kaebaja heidab menetlejale ette seda, et ta ei arvestanud karistuse kohaldamisel sellega, et kaebaja on sunnitud Eestist lahkuma ning kandma lahkumisega tekkivad suured rahalised kulud. Lisaks heidab kaebaja menetlejale ette seda, et kiirmenetluse otsuses ei ole rahatrahvi suuruse määramise põhjendusi ja selgitusi ning et kiirmenetluse otsus on motiveerimata. Kaebaja palus asi lahendada kirjalikus menetluses.
3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et kaebuses puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Menetleja leiab, et kaebaja pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult, kuna tema ebaseaduslik viibimine oli ajaliselt nii pikalt kestev, et see pidi kaebaja poolt olema tajutav ning ei saanud talle märkamatuks jääda. Menetleja toob ka välja, et kaebajal õnnestus nii pika aja vältel ebaseaduslikult Schengeni alal viibida ainult tänu sellele, et ta näitas piiriületamisel vaheldumisi oma Xxxx passe nii, et piirivalvurid ei paneks tähele, et Schengeni alal on ta 180- 4-22-1893 päevase perioodi jooksul viibinud rohkem, kui lubatud ehk seda, et tegelikult viibib ta püsivalt Eestis. Menetleja peab vajalikuks märkida, et kahe passi omamine ehk topelt kodakondsus ei anna topelt viisavaba viibimist. Kohtuväline menetleja märgib, et kuivõrd sissesõidukeelu puhul tegu ei ole karistusega, vaid väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 lg 1 sätete kohaselt tõkendiga, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist, siis ei ole kaebajat sama teo eest korduvalt karistatud. Samuti märgib menetleja, et kiirmenetluse otsus vastas kõikidele VTMS-s toodud nõuetele: väärteo toimepanemise asjaolud olid selged, menetlusalune isik oli kiirmenetlusega nõus, talle tutvustati VTMS § 19 kohaselt õigused ja kohustused, teatati, et väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldati anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Asjaolu, et kaebaja on ebaseaduslikult Eestis viibinud väga pika aja jooksul ning et kaebaja peab Eestit enda teiseks kodumaaks ei ole menetleja hinnangul kergendavaks asjaoluks. Kohtuvälise menetleja viitab ka, et kuna Eestis kehtestatud eriolukord seoses COVID-19 pandeemiaga lõppes 18.05.2020 ning reisimise võimalused olid taastatud, ei olnud kaebaja viibimine Eestis kuni 12.05.2022 kuidagi aktsepteeritav. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et otsus on seaduslik ja puudub alus kaebuse rahuldamiseks. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 298näeb ette vastutuse välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest.

Kohus kontrollib esmalt A. Kenny tegevuse vastavust

§ 298objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

5.

§ 298

näol on tegemist erisubjekti nõudva koosseisuga: teosubjektiks on välismaalane.

§-st 3 ja § 1 lg-st 2 tuleneb, et välismaalane

§ 298

mõttes on inimene, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või sellise kodaniku perekonnaliige. A. Kenny passide koopiad tõendavad, et tal on nii Xxxx kodakondsus. Kumbki mainitud riikidest ei ole aga ei Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Veel enam, kohtule esitatud tõenditest ei ilmne, et A. Kenny oleks mõne sellise kodaniku (kes oleks Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik) perekonnaliige. Sellest tulenevalt on A. Kenny välismaalane ehk kohane teosubjekt. 6.

§-s 298 sätestatud objektiivse koosseisu teise elemendina tuleb tuvastada koosseisutegu, mis

§-st 298 tulenevalt on viibimine. Viibimist tuleb loomuliku elukäsitluse järgi mõista kui mingis geograafilises punktis olemist. Seetõttu saab viibimist sisustada loogiliselt üksnes koostoimes teomodaliteediks oleva kohaga. Tunnistaja U. V. ütluste kohaselt avastas ta tööülesandeid täites xxxx hoonest A. Kenny. A. Kenny esitas tunnistajale enda xxxx passid. Tunnistaja märkas passe kontrollides, et A. Kenny on viibinud Schengeni alal, sh Eestis, 180-päevase ajavahemiku jooksul kauem kui 90 päeva. A. Kenny xxxx passi koopia järgi viibis ta 14.11.2021‒12.05.2022 Schengeni alal 180 päeva ja 27.02.2020‒ 12.05.2022 806 päeva. A. Kenny xxxx passi koopias olevatest piiriületustemplitest nähtub, et ta viibis Schengeni alal 11.04.2019‒03.07.2019 kokku 84 päeva, 08.10.2019 (saabus Leedu Vabariigi Siseministeeriumi piirivalveteenistusest saadud vastuse kohaselt Valgevenest Leetu) ‒ 14.11.2019 kokku 38 päeva, 19.11.2019‒01.12.2019 kokku 13 päeva, 08.12.2019‒ 24.12.2019 kokku 17 päeva ja 29.12.2019‒10.01.2020 kokku 13 päeva. A. Kenny xxxx passi koopias olevatest piiriületustemplitest nähtub, et ta viibis Schengeni alal 08.07.2019‒ 05.10.2019 kokku 90 päeva, 11.01.2020‒09.02.2020 kokku 30 päeva ning 27.02.2020 sisenes Narva piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Kuivõrd A. Kenny passides ei ole pärast seda piiriületusmärget ning tunnistaja U. V. avastas A. Kenny Eestist 12.05.2022, siis järelikult 4-22-1893 ajavahemikul 27.02.2020‒12.05.2022 on A. Kenny viibinud Schengeni alal, sh Eestis, kokku 806 päeva. 7. Lisaks sellele, et on tuvastatud A. Kenny viibimine Eestis, tuleb teha ka kindlaks, kas see viibimine toimus ilma seadusliku aluseta, sest vaid sellisel juhul on

§-s 298 sätestatud teo objektiivne koosseis täidetud. Menetlusaluse isikuna A. Kenny tunnistas Euroopas viibimise aja ületamist. Seaduslikud alused Eestis viibimiseks on sätestatud

§-s

1. Stockholmi Interpoli vastusest ilmneb, et A. Kenny on olnud Rootsis elamisluba 06.12.2007‒05.12.
2. Ta on taotlenud elamisluba 06.11.2008 ja 19.05.2011, kuid taotlus jäeti rahuldamata. Praegusel ajal A. Kennyl Rootsis elamisluba ei ole. Saksamaa politsei vastusest ilmneb, et A. Kenny taotles elamisluba 17.06.2016, kuid taotlust ei rahuldatud. Soome politsei vastus näitab, et A. Kennyl oli elamisluba 01.03.2012‒01.03.
3. Praegusel ajal A. Kennyl Soomes elamisluba ei ole. Eelnev näitab, et ükski Schengeni konventsiooni liikmesriigi antud elamislubadest ei olnud A. Kennyle tehtud väärteoetteheites näidatud ajal enam kehtiv. Seega ei tule kõne alla

§ 43lg 1 p-s 6 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Seadusliku alusena võiks kõne alla tulla ka

§ 44

lg-s 2 sätestatud võimalus välisriigi kodanikul viibida Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sealhulgas Eestis, kokku kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud ja välisleping ei sätesta teisiti. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2018/1806 artikli 4 kohaselt vabastatakse II lisas loetletud kolmandate riikide kodanikud artikli 3 lõikes 1 sätestatud viisanõudest viibimise puhul, mis ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. II lisas loetletud riikide hulgas on nii xxxx. Praegusel juhul nähtub A. Kenny passide koopiatest, et A. Kenny oli juba 27.02.2020 eelselt kasutanud ära 90 päeva pikkuse lubatud viisavaba viibimise aja. Seetõttu sisenes ta 27.02.2020 Schengeni alale ilma seadusliku aluseta. Ei esine ka muid seaduslikke aluseid A. Kenny Eestis viibimiseks. Seetõttu on tuvastatud, et A. Kenny kui välismaalane viibis ajavahemikul 27.02.2020‒12.05.2022 Eestis ilma seadusliku aluseta, rikkus seda tehes

§ 44

lg 2 ja § 43 lg 1 nõudeid ja täitis oma tegevusega

§-s 298 sätestatud objektiivse teokoosseisu. 8. Kuivõrd

§ 298näol on tegemist väärteoga, siis Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on subjektiivne koosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud kas tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul on A. Kenny teo toime pannud tahtlikult, sest tal oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Esiteks teadis ta, et omab Xxxx kodakondsust. Teiseks sai ta aru, et on Eestis. Kolmandaks oli ta teadlik ka sellest, et tema viibimine Eestis toimus ilma seadusliku aluseta.

1. A. Kenny teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal ka süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Samuti puuduvad A. Kenny puhul muud süüd välistavad asjaolud. Seega on A. Kenny tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.
2. Mis puudutab väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis selle kohta soovib kohus täheldada järgmist. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse väärteomenetlus kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tõepoolest ei ole süülise väärteo toime pannud isikut tingimata tarvis karistada. Riigikohus on varasemalt lõpetanud menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel olukorras, kus isik rikkus

§ 303

nõudeid, s.o seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase töötamine (vt RKKKo 3-1-1-91-13). Erinevus võrreldes käesoleva kohtuasjaga seisneb aga selles, et kui viidatud kaasuses viibis välismaalane Eestis ilma seadusliku aluseta olles eelnevalt esitanud elamisloa taotluse ning arvates, et ta toimib õiguspäraselt ega riku seadust, siis praegusel juhul oli A. Kenny teadlik, et seaduslik alus tema Eestis viibimiseks puudub ning ta ei olnud ette võtnud samme sellise olukorra lahendamiseks. Lisaks sellele, kui viidatud kaasuses viibis välismaalane seadusliku aluseta Eestis (st Schengeni alal) neli päeva, siis praegusel juhul tegi A. Kenny seda kokku 806 päeva. Avalikus huvis on lisaks sellele, et Eesti riigi territooriumil viibiksid inimesed, kes omavad selleks seaduslikku alust ka see, et need inimesed järgiksid 4-22-1893 Eestis viibides Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte. Kuivõrd A. Kenny on Eestis periooditi viibinud juba alates

1. aastast, mille jooksul on tal võimalik olnud end kurssi viia kohalike õigusaktidega ning pöörduda PPA poole oma viibimisasjaolude väljaselgitamiseks, siis seda suurem on tema hoolimatus Eesti õiguskorra vastu. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
2. Seoses kaebaja väitega, et ta ei saanud Eestist lahkuda koroonapandeemia tõttu, soovib kohus märkida järgmist. A. Kenny viibis Schengeni alal ajavahemikul 27.02.2020-12.05.2022 sealhulgas Eestis seadusliku aluseta kokku 806 päeva. Isegi, kui A. Kenny ei saanud pandeemia tõttu
3. aasta alguses Schengeni alalt koheselt lahkuda ning see võimalus võis tal tekkida hiljem, olid reisimise võimalused hiljemalt 18.05.2020 taastatud, kui Eestis kehtestatud eriolukord seoses COVID-19 pandeemiaga lõppes. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebaja viibimine Eestis pandeemia põhjendusel kuni 12.05.2022 ei ole kuidagi põhjendatud.
4. Mis puudutab kaebaja väidet, et teda on juba sama teo toimepanemise eest karistatud riigist lahkumiseks kohustamisega ja Schengeni territooriumile sisenemise keeluga (ettekirjutus nr 1052255517), siis selles osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga. Nimelt ei ole sellise ettekirjutuse näol tegemist karistusega ning puudub alus rääkida KarS § 2 lg-s 3 sätestatud topeltkaristamise keelust. Mainitud sissesõidukeeld on tõkend VSS § 6 lg 1 järgi, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist, mitte aga karistus.
5. Samuti on asjakohatu kaebaja väide, et PPA oleks pidanud arvestama karistuse kohaldamisel sellega, et kaebaja on sunnitud Eestist lahkuma, mille tõttu tekivad talle suured rahalised kulutused seoses lennupileti soetamisega, sõidu-, ööbimis- ja toidukuluga. Sellised kulutused nagu ööbimis- ja toidukulud tuleb inimesel kanda ka siis, kui ta parajasti ei reisi. Lennupileti soetamisega ja sõiduga seotud kulude tekkimine ei ole samuti põhjuslikus seoses kaebajale määratud karistusega, sest isik teadis, et viibib Eestis seadusliku aluseta ning võib iga hetk olla kohustatud seetõttu riigist lahkuma ning neid kulutusi niikuinii kandma. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sellised kulud ei saanud kaebajale tekkida ootamatult.
6. Mis puudutab karistust kergendavate asjaolude olemasolu, siis selles osas nõustub kohus kaebajaga. Kaebaja hinnangul ei arvestanud kohtuväline menetleja otsuse koostamisel KarS § 57 lg 1 p-iga 3, mille kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohtule esitatud tõenditest tuleneb, et kaebaja allus PPA korraldusele ilmuda haldusorgani asukohta välismaalase Eestis viibimise ja Eestis töötamise asjaolude kontrollimiseks. Kuigi selliselt toimimise näol (haldusorgani korraldusele allumine) ei ole tegemist puhtsüdamliku kahetsuse avaldamisega või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisega, ilmus kaebaja tõepoolest ülestunnistamisele, mis on käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu esineb kohtu hinnangul karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
7. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (vt nt RKKKo 1-18-2232/179 p 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
8. Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest on

§ 298järgi karistusena võimalik määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

VTMS § 55 lg 2 p 1 järgi võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on A. Kennyle toimepandu eest määranud rahatrahvi 150 päevamäära. 4-22-1893

1. Süü suurust peab kohus keskmiseks. Kohtu hinnangul ei mõjuta A. Kenny seotus Eestiga tema süü suurust. Kuivõrd PS § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed, siis ei saa kohus A. Kennyle määrata kergemat karistust kui välismaalasele, kel ei ole Eestis selliseid muusikalisi saavutusi nagu menetlusalusel isikul. Tõsi, kohtuväline menetleja ei ole arvestanud süüdlase süü ülestunnistamisele ilmumisega ning kohus leiab, et ka rahatrahv allpool sanktsiooni keskmist määra, s.o 100 trahviühiku suuruses, peaks mõjutama varem karistamata A. Kennyt edaspidi olema hoolikam oma dokumentide kordaajamisel. Taoline karistus on õiglane ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et ühiskondlik ootus on, et kõik kodanikud, sh välismaalased, käituksid seaduskuulekalt ning, et kõigil riiki saabuvatel ja siin viibivatel isikutel oleks selleks seaduslik alus.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. Kenny kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Isikule etteheidetav tegu on tõendatud, kuid määratud karistuse määr ei ole õigustatud. A. Kenny on soovinud rahatrahvi tasumist ositi. Väärteoasjast nähtuvalt A. Kennyl puudus Eestis töökoht. Tema praegused sissetulekud on teadmata. Eestist lahkumisel tekkisid tal rahalised väljaminekud. Seega võib esineda olukord, kus rahatrahvi ühe korraga tasumine võib olla raskendatud. Kohus võimaldab A. Kennyl tasuda mõistetud rahatrahvi viies osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik