Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist A. Miku 07.06.2022 kiirmenetluse otsusega määrati V. Kasele
Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse 19.06.2022 kohtule esitatud kaebusega. V. Kask tunnistab peeglite lõhkumist, samas on teda juba selle teo eest karistatud. Peegli eest ei ole kinnipeetav kohustatud maksma ja tal on selle kohta esitada dokumendid. Vanglal ei ole õigust neid peegleid seinale kinnitada, sest kambrites on pidev järelevalve keelatud. Kinnipeetaval peab olema oma privaatne ruum ja hetkel on see ainult tualett. V. Kasel ei ole vara, tööd, toetusetuge, sugulasi ja ta on xxx. Tema peab aga vanglas töötama. Peegliga saavad teda näha ka vastaskambri kinnipeetavad. V. Kask soovib osaleda kohtuistungil. Kohtuväline menetleja leidis 15.07.2022 kirjalikus seisukohas, et väärteo toimepanemine V. Kase poolt on tõendatud ning seda ei sea kahtluse alla ka kaebuse esitaja ise. Ainuüksi asjaolud, et kaebuse esitajal ei ole vara, tööd või ta on xxx, ei anna isikule õigust midagi lõhkuda. Peeglid on kambritesse paigaldatud järelevalve tagamiseks ning seda on Tartu Vangla korduvalt ka kaebuse esitajale selgitanud. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, seetõttu ka on alustatud menetlust ning tegemist ei ole vangla kättemaksuga. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, leides, et ilma kaetud äärtega 40 cm peegli paigaldamine kambrisse on ebaseaduslik ja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. V. Kask istus ka lukukambris ja talle määrati veel rahatrahv. Kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. Kohtuvälise menetleja esindajal puudub teadmine, et vastaskambrist teise kambrisse nägemine on võimalik. Peeglid on paigaldatud kambritesse selleks, et teostada järelevalvet kambris, mitte selleks, et vastaskambri kinnipeetavale oleks teoreetiliselt võimalik näha, mida teine kinnipeetav enda kambris teeb. Sisekorraeeskirjas on sätestatud, mis peab kambris olema. See, kas ja mida vangla otsustab kambrisse täiendavalt lisada, ei saa olla kindlasti kinnipeetavate valida. Eeskirjas mainitud 10 cm peegel on mõeldud kinnipeetavate isiklikuks kasutamiseks ja tegemist on käsipeegliga. Kui kinnipeetav läheb teise kambrisse, võtab ta selle kaasa. Aga need peeglid, millega järelevalvet teostatakse, on püsivalt kambri seinale poltidega kinnitatud. Neid ei saa ja ei tohi kinnipeetav ära lõhkuda. Vangla järelevalvekorralduse kohaselt peab valvur ringkäiku tehes kontrollima kambris toimuvat, s.o kontrollima visuaalselt läbi uksesilma ja kui see ei ole 2 võimalik, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Peeglite paigaldamine on oluliselt lihtsustanud visuaalselt järelevalvet kambris, mis vähendab ka oluliselt vajadust siseneda visuaalse järelevalve teostamiseks kambrisse. Kinnipeetavate ohutus on samuti suurem, sest järelevalvet toestav ametnik saab veenduda kambrisse sisenemata, kas seal on nii, nagu peaks. Vangla direktori 25.02.2022 käskkiri nr 1122 räägib muuhulgas videojälgimisest, mitte peeglite kasutamisest. V. Kase kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus kõigepealt selgitab V. Kasele nähtuvalt tema kaebuse sisust, et ei saa võtta väärteokaebemenetluses seisukohta selles, kas kinnipeetav on kohustatud xxxna vangla majandusabitöödel osalema ja samuti teiste võimalike nõuete (lukukambris viibimine, peegli lõhkumise hüvitamine vanglale) osas. Kohus keskendub käesolevas menetluses üksnes kiirmenetluses otsuses V. Kasele ette heidetud teokirjelduste analüüsimisele. V. Kasel on võimalik esitada kaebus seoses elukorraldusega vanglas Tartu Vangla administratsioonile ja halduskohtule. Sõltuvalt nõuete liigist on V. Kasel võimalik eraldi avaldusega/kaebusega pöörduda maa- või halduskohtusse. Peegli lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamine kuulub arutamisele tsiviilkohtumenetluses. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest samuti nähtub, et V. Kasele on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et V. Kask oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Samuti on menetlusalusel isikul nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil võimaldatud anda ütlusi. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik. Kohus pani tähele, et 10.05.2022 episoodiga seonduv väidetav peegli lõhkumine on kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt toime pandud Tartu Vangla kambris nr xxx. Kogutud tõenditest aga nähtub üheselt, et väidetav tegu leidis aset hoopis Tartu Vangla kambris nr xxx. Kuigi kohus VTMS § 87 kohaselt ei saa kiirmenetluse otsuse väärteokirjelduse piiridest väljuda, on kohtul õigus muuhulgas teo asetleidmise kohta täpsustada. VTMS § 57 lg 1 p-d 6 ja 7 sätestavad, et kiirmenetluse otsuses tuleb muuhulgas märkida teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo lühikirjeldus. Väärteoprotokollis teo toimepanemise kohana märgitud Tartu Vangla kamber nr xxx ei riku kohtu hinnangul VTMS § 57 lg 1 p-s 6 sätestatud nõuet, sest väidetav tegu leidis igal juhul aset Tartu Vanglas asuvas kinnipeetavate kambris. See asjaolu ei muuda kiirmenetluse otsuse sisulist teokirjeldust ning seega ka kiirmenetluse otsust ennast õigustühiseks. Ka Riigikohus on sedastanud, et väärteoprotokollis (kiirmenetluse otsuses) teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus konkreetse süüteo asjaoludest ning süüteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli (kiirmenetluse otsuse teokirjelduse) piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli (kiirmenetluse otsusesse) kantud teokirjelduses. Siiski ei ole tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli (kiirmenetluse otsuse teokirjelduse) piiridest juhul, kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses. Täpsustused ei tohi olla aga menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema 3 võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid (vt RKKKo 4-17-3969, p 7.2 – 8.1 koos edasiste viidetega). Kohtu hinnangul arutluse all olevas kiirmenetluse otsuses märgitud 10.05.2022 väidetava rikkumise koht ei ole iseenesest vale, vaid on oma sisult õige, kuna väidetav rikkumine tuvastati Tartu Vangla kinnipeetavate kambris. Nimetatud faktiline asjaolu ei ole ka menetlusalusele isikule üllatuslik, sest tal on kiirmenetluse otsusele (mis on talle edastatud) tuginedes olnud võimalik esitada ise rikkumiste kohta vastuväiteid. Ta on samas ka neid rikkumist tunnistanud. Kohus ka ei välju sellise tõlgendusega kiirmenetluse otsuse teokirjelduse piiridest, sest rikkumise ajalised, ruumilised ja sisulised piirid, s.o teokirjeldus jääb samaks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et kiirmenetluse otsuses nimetatud aegadel ja kohtades lõhkus V. Kask ära Tartu Vangla kambrites nr xxx ja nr xxx olnud peeglid. Seda asjaolu tõendavad nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja M.R., G.K., K.V. ja G.K. kohtuistungil antud ütlused. Ka V. Kask ei ole neid faktilisi asjaolusid iseenesest vaidlustanud. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt avastas ta peegli lõhkumise, kui käis ringkäikudel sektsioonides ja märkas, et peeglit pole enam seina peal. Kuupäeva ja kellaaega ta ei mäleta. Peegli lõhkumise avastamisel kutsus ta kaks valvurit, et saaks kambrisse siseneda ja vaadata, kus peegel on ning kas kinnipeetaval on kõik korras. Kambrisse sisenedes oli peegel kambri ukse juures paremal pool maas ühe suure tükina. Äärekinnitus oli tükkidena maas, mõned tükid olid ka puudu. Kinnipeetav väitis, et ta lasi need WC-potist veega alla. Lõhutud peegel võeti ära. Tunnistaja kinnitusel on peeglid vangla seina peal ja need on seal selleks, et kambri uksest näeks kinnipeetavat paremini ja saaks järelevalvetoiminguid teostada. Peegel on kinnipeetavale ohtlik siis, kui see seina pealt kildudeks rebida. Seina külge kinnitatuna peegel ohtlik ei ole. Kuna kambrisse sisse vaadates on voodi nurga taga, siis peegel võimaldab näha kinnipeetavat, et teha kindaks, kas kinnipeetaval on kõik korras. Peeglist ei näe isiku tualetis toimetamist. Peeglist näeb kinnipeetavat voodis. Tunnistaja M. R. ütlustega riimub sisult ka tema poolt 24.04.2022 koostatud ettekanne nr 2-222274 juhtunu kohta. 11.05.2022 asja lõhkumise akt nr TA 10-22 tõendab, et lõhutud peegliga tekitati Tartu Vanglale kahju 5,50 eurot. Kuna käesolevalt ei ole vaidlust teo toimepanemise kohas ja ajas, siis ei oma erilist tähendust asjaolu, et tunnistaja M. R. ei mäletanud kohtuistungil rikkumise täpset kuupäeva ja kellaaega. Rikkumise aeg on tuvastatav tunnistaja ettekandest. Tunnistaja G. K. ütlustest nähtub, et ilmselt
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kiirmenetluse otsuses kajastatud süütegude sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. V. Kask on neid rikkumisi tegelikult ka ise tunnistanud, kuid õigustanud sellist käitumist seoses enda isiklike õiguste riivega. Vangistusseaduse § 67 lg-tes 1-4 on toodud kinnipeetava kohustused. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. V. Kask on seega muuhulgas kohustatud tema käsutusse antud vangla omandisse kuuluvatesse esmetesse suhtuma heaperemehelikult, s.o neid mitte mingil moel lõhkuma.
lg 1 kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
lg 1 sätestab, et muuhulgas varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-s 203 sätestatud juhul ei põhjustatud olulist kahju.
Kuna V. Kase poolt peeglitele tekitatud kogukahju (5,50 eurot x 3 = 16,50 eurot) suurus jääb alla 4000 euro, mida tõendavad ka kohtule esitatud asja lõhkumise aktid, siis on täidetud
Eelnevale tuginedes on tõedatud V. Kase poolt
Lähtuvalt kahju suurusest on tegu kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 2 kohasel isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. V. Kask on tunnistanud, et ta lõhkus peeglid ära, sest tahtis endale rohkem privaatsust. Järelikult oli peeglite lõhkumine V. Kase eesmärgiks. Seega leiab kohus, et subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik teo toime kavatsetult. Esitatud tõendite põhjal ka ei saa olla mingit kahtlust selles, et V. Kask teadis, et kambrites nr xxx ja nr xxx asuvad peeglid ei kuulu temale ehk on tema jaoks võõrad esemed. Kohus ei tuvastanud V. Kase käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kinnipeetav on oma õiguste eest kohustatud seisma seaduslikul (nt kohtumenetlus) teel, mitte hakkama võõrast vara lõhkuma. Vaidlus on selles, kas V. Kaske tuleb nimetatud süütegude eest karistada. Kohtu hinnangul tuleb sellele hüpoteesile vastata jaatavalt ning menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Nimelt Kohtute infosüsteemist nähtuvates kohtulahendites ei kajastu, et V. Kaske oleks varasemalt samade rikkumistegude eest karistatud. Järelikult kohus V. Kasele karistust määrates ei riku topeltkaristamise keelu põhimõtet. Et V. Kase suhtes võib olla vanglas rakendatud kartseris (lukukambris) viibimist, ei tähenda, et kohus ei võiks menetlusalust isikut rikkumise eest süüteomenetluses karistada – kartserisse paigutamisega reageeritakse vangla poolt sisekorraeeskirjade rikkumisele haldusmenetluses, mis ei oma puutumust väärteomenetlusega. 7 VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud V. Kasele rikkumise eest kohase ja proportsionaalse karistuse.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või karistada arestiga. Käesoleval juhul määrati V. Kasele rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Ka kohtu hinnangul on V. Kase süü keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Menetlusalune isik ei ole rikkumise osas üles näidanud kahetsust, pidades peeglite lõhkumist õigustatuks. V. Kasel puuduvad ka kehtivad karistused samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Võõra vara, sh riigi vara lõhkumine ei ole mingil moel õigustatud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades V. Kase süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Isiku varaline olukord karistuse mõistmisel määravat tähtsust ei oma, vaid lähtuda tuleb menetlusaluse isiku süüst. Samuti on tegemist kergeimaliigilise sanktsiooniga. Kohus karistab menetlusalust isikut V. Kaske
lg 1 alusel toime pandud rikkumise eest rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohus on veendunud, et määratav sanktsioon saadab ka tegelikult menetlusalusele isikule signaali, et võõra vara lõhkumine ei ole mingil moel aktsepteeritav. Karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja Tartu Vangla 07.06.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 650022000078 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Rahatrahv kuulub tasumisele kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses märgitud tingimustel. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on võõra, sh riigiasutuse vara kahjustamise osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mis toovad riigile kaasa varalise kahju. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta 8 teadlikult ja tahtlikult lõhkus korduvalt võõraid peegleid. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb jätta kaebemenetluse kulud V. Kase kanda. Otsuse tegemise seisuga ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlusi esitatud. Kuna käesolevas väärteomenetluses ei ole V. Kase kaaskinnipeetavale süüteoetteheidet esitatud, ei hakka kohus analüüsima võimalikku kaastäideviimistegu V. Kase ja kinnipeetava vahel, kellega koos ta samuti enda sõnul väidetavalt ühel korral kambris peeglit lõhkus. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.