← Eesti

2-22-105806/12

Obsah (4)§ 637§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2022, Jõhvi Kohtuasja number 2-22-105806 Kohtuasi P P hagi T P vastu elatise nõudes Ha

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

  1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja nõuab elatist alates 16.02.2022 summas 213, 44 eurot kuus ja edaspidi miinimummääras. Kostja poolt vähendatud ulatuses raha ülekandmine hagejale ei täida elatise eesmärki. Elatis 125 eurot kuus on ebapiisav. Poolte vahel ei olnud kokkulepet elatise maksmise osas. II KOSTJA VASTUS
  2. Kostja hagi ei tunnista, sest asjaolud, mille tõttu hagi esitati on ära langenud juba enne hagi jõudmist kohtusse. Ei ole nõus kiirmenetluses pakutud elatisraha maksmise ajaperioodiga. Pooltel olid omavahelised suulised kokkulepped elatise maksmiseks. Lisaks teeb lapse isa (kostja) igakuiseid makseid (lisaks elatisrahale) lapse kogumisfondi (s.o 50 EUR/kuus), mida lapse ema enam ei tee. Suuline kokkulepe oli, et mõlemad vanemad teevad kogumisfondi makseid kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on vormistanud mitmeid ettepanekuid emaili teel alates 05.03, kus ühe ettepanekuna maksab kostja elatisraha ettenähtud ulatuses kuni ajahetkeni, kus laps hakkab veetma poole ajast lapse isaga. Kostja kinnitab, et tema igakuine sissetulek on 2550 EUR (bruto). Kuni september 2022 maksab kostja elatist suuliselt kokkulepitud ulatuses. III KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Arvestades hagi hinda 1920,96 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja väitel leppisid pooled kokku, et kostja tasub elatist vähem. Kohtu hinnangul on kostja väited paljasõnalised, kuna ühtegi tõendit poolte vahelise kokkuleppe osas kohtule esitatud ei ole. Järelikult on kostja rikkunud elatise maksmise kohustust. Samuti ei võta vanemate vaheline kokkulepe lapselt õigust nõuda elatist suuremas ulatuses, sh. seaduses sätestatud määras, kui vanemad on kokku leppinud väiksemas summas. Kostja viidatud lapse kogumisfondi makstud summasid ei saa käsitleda elatise maksmisena. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

  1. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 01.01.2022 välja mõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates
  2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis 213, 44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Arvestades sellega, et kostja saab töötasu 2550 eurot kuus (bruto), on kostja sissetulek piisav selleks, et tasuda elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas (hagi esitamise ajal 213, 44 eurot kuus). Elatise suurus muutub iga aasta
  3. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud 2 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 164

lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.