← Eesti

2-22-12148/3

Obsah (7)§ 113§ 1132§ 82§ 402§ 8§ 76§ 108

2-22-12148 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12148 Tsiviilasi

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1

(4)Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Intrum Debt Finance Ag esitas 18.08.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Õxxxxxx vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks Rxxxx Õxxxxxxxx hageja kasuks välja võlgnevuse summas 12 784,03 eurot (sh põhivõlgnevus 12 114,67 eurot, intress 643,35 eurot, haldustasu 7,50 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 5 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 13,51 eurot), sissenõudmiskulu 50 eurot, peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 1423,26 eurot ja edasiulatuv viivis määras 10,90% aastas võlgnevuselt summas 12 127,17 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni.
  3. Kohus võttis hagi 25.08.
  4. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
  5. Kostja võttis menetlusdokumendid vastu 25.08.
  6. a avaliku e-toimiku (AET) vahendusel. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  8. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja Bigbank AS sõlminud 30.09.
  9. a tarbijakrediidilepingu. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 15 000 eurot, mille kohustus tagastama 72 kuu jooksul osamaksetega 286,24 eurot intressimääraga 10,90% aastas. Lepingu tasuks leppisid pooled kokku 300 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 1,50 eurot. Kostja ei tasunud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu laenuandja saatis 27.05.
  10. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu üles 20.07.
  11. a. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 2
(4)12 784,03 eurot, sh tagastamata põhivõlgnevus 12 114,67 eurot, intress 643,35 eurot, haldustasu 7,50 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 5 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 13,51 eurot. AS Bigbank loovutas 20.05.
  1. a nõude koos kõrvalkohustustega Intrum Debt Finance Ag-le. Loovutamisest teavitati kostjat 17.06.
  2. a. Enne kohtusse pöördumist on hageja saatnud kostjale kohtuväliseid nõudeid võlgnevuse tasumiseks. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 eurot (

§ 1132lg 2 p 3).

Kostjale on saadetud kolm meeldetuletuskirja, kokku 35 eurot. Ülejäänud sissenõudmiskulu, so 15 eurot on hageja üldkulu - IT-lahendused nõuete käsitlemiseks, büroo üldkulu, registripäringud, nõustamine jms, lisaks kulu, mis on olnud vajalik võlgnikuga ühenduse saamiseks (nt võlgnikule helistamiseks). Hageja on arvestanud viivist määras 10,90% aastas alates 21.07.

  1. a. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 1423,26 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kuni nõude 12 127,17 eurot täitmiseni. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
  2. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on AS-ga Bigbank sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata kokku 12 784,03 eurot (sh põhivõlgnevus 12 114,67 eurot, intress 643,35 eurot, haldustasu 7,50 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 5 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 13,51 eurot).

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 12 784,03 eurot (sh põhivõlgnevus 12 114,67 eurot, intress 643,35 eurot, haldustasu 7,50 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 5 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 13,51 eurot).

  1. Kohus peab põhjendatuks on ka viivisenõuet määras 10,90% aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 1589,85 eurot (1423,26+170,21). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 05.10.
  2. a viivise summalt 12 127,17 eurot määras 10,90% aastas kuni võlgnevuse tasumiseni.
  3. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot väljamõistmist.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 3

(4)Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmistel kuupäevadel: 18.07, 27.07 ja 05.08.2022. a. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude summas 35 (25+5+5) eurot. Puutuvalt sissenõudmiskulusse summas 15 eurot, s.o IT-lahendused nõuete käsitlemiseks, büroo üldkulu, registripäringud, nõustamine jms, lisaks kulu, mis on olnud vajalik võlgnikuga ühenduse saamiseks (nt võlgnikule helistamiseks, märgib kohus järgmist.

§ 1132

lg 2 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 980 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.