Obsah (8)

§ 18§ 43§ 45§ 8§ 27§ 47§ 50§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2022. a kell 18.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. TipTap osaühing on esitanud kohtule avalduse A. K. pankroti väljakuulutamiseks ja võlgnik A. K. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetlus algatamiseks.
2. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
3. TipTap osaühingu pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajale nõue võlgniku vastu kokku summas 13 830 eurot. Võlgnik on pankrotiavaldusele esitatud vastuses tunnistanud võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja nõue selge. 7 2-22-4457
4. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 200 eurot kuus. Võlgniku Xxxx AS arvelduskonto saldo 18.07.2022 seisuga on -5 eurot. Coop Pank AS-is, Holm Bank AS-is, AS-is Inbank, SEB Pank AS.is, Luminor Bank AS-is, AS-is LHV Pank, Citadele banka Eesti filiaalis, AS TBB pangas ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnikul arvelduskontod puuduvad. AS-iga SEB Liising, Swedbank Liisingu AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Coop Finants AS-iga, Coop Liising AS-iga ja ALG Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimel ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo 11.07.2022 seisuga on 0 osakut, kuna isik on esitanud raha väljavõtmise avalduse 06.01.
5. Võlgniku Xxxx AS-i arvelduskontole laekus 27.09.2021 253.58 eurot ja 02.09.2021 4303.96 eurot pensioniosakutest. Kontoväljavõttes on näha, et peale raha laekumist on võlgnik paari päeva jooksul selle sularahas välja võtnud. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Elektroonilise äriregistri andmetel ei kuulu võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlga ja tema suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel toimub võlgniku suhtes 1 täitemenetlus, kus sissenõudja on I. M., sissenõutav summa 32 717.57 eurot. Võlgniku suhtes on lõpetatud 2 täitemenetlust. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 46 807.01 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
6. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub realiseeritav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.
8. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 8 2-22-4457 PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 16. Ajutise pankrotihalduri aruande esitamise ajaks ei olnud võlgnik esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on esitanud 30.09.2022 kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45

lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 17. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 45

lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 18. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 19. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik ei ole selgitanud oma maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab A. K.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A. K. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus selgitab A. K.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A. K.l tuleb 9 2-22-4457 igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A. K. pankrotihalduriks.

§ 46

lg 1 kohaselt tuleb pankrotihalduril täita pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10