← Eesti

2-19-13578/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-13578 Menetlustoiming Võlgniku ko

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 9.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas XXX; 04.05.2016 määrus XXX). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas XXX). 12.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. J.L.ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 13.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 28.09.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Võlgnik ei ole esitanud aruannet tähtajaga 10.10.2022. Terve menetluse kestel on võlgnikul olnud aruannete esitamisega probleeme: esimese aruande esitas võlgnik pärast korduvaid meeldetuletusi, teise aruande jättis hoolimata korduvatest meeldetuletustest esitamata, kolmanda aruande esitas võlgnik pärast meeldetuletusi ning telefonikõnet, kuid kohtu täiendava informatsiooni küsimisele ei reageerinud. Võlgnik on mitmel korral vahetanud oma e-posti aadressi, kuid mitte ühelgi korral pole ta kohtule teada andnud uuest kehtivast e-posti aadressist ning kohus on pidanud selle ise välja selgitama. XX.XX.XXXX toimunud ärakuulamisel selgitas kohus, et raha liikumine peab toimuma võlgniku isiklikul kontol, mitte firma kontol. Vähemalt seisuga XX.XX.XXXX ei arvelda 3 võlgnik oma isikliku pangakontoga, seega pole võimalik kontrollida võlgniku rahade voogu. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

  1. Võlgnikul on menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on ainuosanik ja juhatuse liige ettevõttes XXX. Kohus selgitas XX.XX.XXXX ärakuulamisel, et juhul, kui võlgnik ei saa veebruari kuus vähemalt miinimumpalka, siis kohus lõpetab menetluse. Kohus rõhutas, et võlgnikul tuleb leida lisasissetulek või suurendada ettevõtte käivet, et saaks endale välja maksta töötasu vähemalt miinimumi ulatuses. Võlgniku poolt esitatud ettevõtte pangakonto väljavõttest nähtuvalt puuduvad palgamaksed võlgnikule, Maksu- ja Tolliamet andmetel võlgnikul maksustatav tulu puudub, töötamise registri järgi kehtivad töötamised puuduvad ning äriregistri andmetel on ettevõtte 2021.a kahjum 17 278 eurot. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud menetluses olevate võlausaldajate huve.
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud

§ 175

lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma

§ 173lõikes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 17. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlgniku kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti. Võlausaldajate õigusi võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 18.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda J.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab J.L.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.L. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.