Obsah (6)

§ 414§ 429§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5442 (21284000195) Kohtulahend Tartu Maakohtu 21.10.2021 otsus Germo Susi

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras: määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörata Germo Susile Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2021.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 4 kuud 27 päeva täitmisele. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Germo Susile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 2.

Määrus toimetada kätte süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD

1. Germo Susi on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.10.2021 otsusega KarS § 4231 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 30.0602.07.2021, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti Germo Susil lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Germo Susile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 4 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Germo Susi ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Germo Susile määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Germo Susi kohta. Ettekandest nähtuvalt Germo Susi on rikkunud registreerimiskohustust ja ei ole ilmunud sotsiaalprogrammi kohtumistele. Esmakohtumine noorega toimus 28.12.2021, kuna G. Susi ei ilmunud varasemalt registreerimistele. G. Susile saadeti korduvalt kutseid ilmumaks registreerimistele järgnevatel kuupäevadel: 19.11.2021, 29.11.2021, 09.12.2021, 15.12.
3. Sel perioodil proovis ametnik noorega korduvalt ka telefonivahendusel kontakti saada, kuid isik ei vastanud ametniku kõnedele ning ta ei helistanud ka tagasi. Üksikutel juhtudel reageeris G. Susi saadetud kutsele tekstisõnumiga soovides registreerimisaega muuta, kuid ta tekstisõnumis kokkulepitud ajal teda kohale ei ilmunud. 15.12.2021 tehti noore elukohta etteteatamata kodukülastus. Kodukülastuse ajal oli kodus lisaks G. Susile ka tema xxx A.P. Kodukülastusel selgitas ametnik ni G.Susile kui ka A. P vajadust ilmuda registreerimistele ning täita määratud karistust. Kodukülastusel lepiti kokku järgmine registreerimine kuupäevaks 28.12.
4. Eelpool toodud kuupäeval ilmus G. Susi koos A. P esmasele registreerimisele. Isikutele selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, lisakohustuse osaleda sotsiaalprogrammis olemust, rikkumistele järgnevaid tagajärgi. Isikud kinnitasid arusaamist allkirjaga. G. Susilt võeti kirjalik seletus registreerimistele mitteilmumise kohta. Noor põhjendas seletuses mitte ilmumist sellega, et ei julgenud ametniku vastuvõtule tulla. A. P täiendas vestlusel noore poolt öeldut, selgitades seda isiku vaimse tervise seisundiga. A. P sõnul oli noorele määratud ka aeg psühhiaatri vastuvõtule. Ametnik reageeris registreerimistele mittetulemisele kirjaliku hoiatusega. Peale esimest kohtumist 28.12.2021 täitis G. Susi registreerimiskohustust korrektselt. G. Susi osales riske maandavas vestluses enda võimete piires. Lisaks tegi kriminaalhooldusametnik koostööd noore lähi võrgustikku kuuluvate isikutega: xxx H.S ja xx A.P. Õe eestvedamisel käis G. Susi kahel korral psühhiaatri juures ning allus ka periooditi määratud ravile. G. Susi on vestluses välja toonud, et regulaarselt ta ravimeid ei tarvita, teeb seda siis kui tal on vajadus. Alates 15.03.2022 osaleb G. Susi sotsiaalprogrammis Liiklusohutustreening. Toimunud programmi tunni kokkuvõtte kohaselt analüüsiti noorega liiklusrikkumiste põhjuseid ja tagajärgi, noor osales vestluses aktiivselt. Programmi läbiviija hinnangul on G. Susil hoiakud, mis soodustavad uute rikkumiste toimepanemist nii ise autot juhtides kui ka kaasreisija olles. Käesolevaks ajaks on noorega toimunud 1 kohtumine. Seoses asjaoluga et isik ei jõudnud määratud aegadel sotsiaalprogrammi kohtumistele arvati noor programmist välja. Järgmisele 2 registreerimisele ja sotsiaalprogrammi kohtumisele 24.03.2022 G. Susi ei ilmunud. Kohtumisele järgnevalt helistas ametnikule noore xxx H.S, andes teada, et noormees on haigestunud. Ametnik andis lapsevanemale teada vajadusest pöörduda perearstile ja esitada järgmisel kohtumisel arstitõend. Telefonivestlusel lepiti kokku ka järgmise kohtumise aeg, so 14.04.
5. 14.04.2022 ei ilmunud G. Susi registreerimisele ja sotsiaalprogrammi. Seoses sellega, et G. Susi jättis korduvalt ametniku vastuvõtule tulemata tegi ametnik veelkord etteteatamata kodukülastuse isiku elukohta 22.04.
6. Kodukülastuse ajal olid kodus nii G. Susi kui ka tema xxx H. S. Kriminaalhooldusametnik tuletas noorele meelde tingimisi määratud karistuse olemust, rikkumistele järgnevaid tagajärgi. G. Susi kinnitas suusõnalist arusaamist. Kodukülastusel anti noorele kutse ilmuda registreerimisele. G. Susi tuli kokkulepitud ajal registreerima. Ametnik selgitas veelkord noorele käitumiskontrolliga kaasnevaid õiguseid ja kohustus. Samuti püüdis ametnik vestlusel välja selgitada, miks noor hoiab järjepidevalt kriminaalhooldusest kõrvale. Toimunud vestluse põhjal saab järeldada, et G. Susi teadvustab talle määratud tingimisi karistuse olemust, sõnaliselt oli ka motiveeritud edaspidi kontrollnõudeid täitma korrektselt. Järgmisele registreerimisele ja sotsiaalprogrammi kohtumisele, so 12.05.2022 G. Susi ei ilmunud. Ametnik võttis noorega telefoni vahendusel kontakti, telefonile vastas noore xxx H. S, kelle sõnul on poeg dušši all ning planeerib peale seda ametniku juurde minna. Kuna G. Susi ei ilmunud aja möödudes ametniku vastuvõtule, püüdis ametnik korduvalt teda telefoni teel kätte saada, isik ei vastanud kõnedele. Helistatud G. Susi õele, kelle kaudu sai kokku lepitud, et G. Susi tuleb kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 16.05.
7. Ka 16.05.2022 ei ilmunud G. Susi registreerimisele ning sotsiaalprogrammi. Kui ametnik helistas, siis telefonile ei vastanud. Veidi hiljem helistas noor tagasi, põhjendas mitteilmumist sellega, et magas sisse. Lubas tulla samal päeval kell 14.
8. Vastuvõtule ei ilmunud ning ametniku telefonikõnele ei vastanud. Peale seda võttis ametnik uuesti G. Susi õega telefonivahendusel kontakti andes teada juhtunud olukorrast. Peale seda võttis noor telefoni teel ise ametnikuga ühendust. Lepitud kokku kohtumine 18.05.
9. 18.05.2022 helistas ametnikule H. S ja andis teada, et poeg on haigestunud ning registreerimisele ei ole võimalik tulla. Noore varasemat käitumist arvesse võttes pidas ametnik vajalikuks veelkord etteteatamata kodukülastus teha. Kodukülastus toimus 19.05.
10. Kodukülastuse ajal uuris ametnik G. Susi käest põhjuseid, miks ta hoiab kõrvale kriminaalhooldusest. Vestluses tõi noor esmase reaktsioonina põhjuseks mitteviitsimise. G. Susi sõnul ei suuda ta ennast kokku võtta, et kohustust täita. Vestluse edenedes nentis noor, et kohustuse täitmine oleks talle jõukohane ning kui ta ennast kokku võtaks, siis ta peaks suutma seda täita. Tal on probleeme kodust välja tulemisega ja hommikuti üles ärkamisega. Talle ei meeldi väga kodust väljas käia. Kui ta on jätnud tulemata, siis tekib hirm, kuna jättis tulemata ja edasi on veelgi raskem. Tunnistab, et saab aru, millist kahju ta endale oma käitumisega teeb. Vesteldes noorukiga tundub, et isik sisimas on valmis kohustusi täitma ning tegemist ei ole pahatahtliku kõrvalehoidmisega, vaid isikul puudub vastutus- ja kohusetunne. Noor käitub impulsiivselt, hetke ajel (jättes näiteks registreerimisele tulemata kuna on liiga unine) ning probleemide kuhjudes ei oska väljapääsu leida. Vestluses jõudis noor järelduseni, et püüab edaspidi olla kohusetundlikum ning ilmub kokkulepitud ajal registreerimisele ja programmi. Kodukülastusel lepiti kokku ka järgmine registreerimine, so 27.05.
11. Eelpool nimetatud kuupäeval jõudis G. Susi registreerimisele hilinemisega. G. Susil ei olnud ametnikule esitada arstitõendit, mis kinnitaks haige olemist. Seoses eelpool tooduga tegi ametnik noorele teise kirjaliku hoiatuse seoses registreerimiskohustuse ning sotsiaalprogrammi mitteilmumistega. Lisaks korrati noorele üle tingimisi vangistusega kaasnevad kontrollnõuded ja kohustused. G. Susi kinnitas suusõnaliselt arusaamist. Järgmisele kohtumisele 02.06.2022 G. Susi ei ilmunud. Ametnik võttis samal kuupäeval noorega telefonivahendusel ühendust ning uuris põhjuseid, miks isik määratud ajal kohal ei ole. G. Susi sõnul viibis ta emaga aiamaal. Noorega lepiti kokku uueks kohtumiseks 03.06.
12. määratud kuupäeval noor registreerima ja sotsiaalprogrammi ei ilmunud. G. Susi vastas ametniku kõnele ning tõi mitteilmumise põhjuseks välja sõpradega Pärnusse pidutsema minemise. Telefonivestlusel lepiti kokku järgmine registreerimine, so 21.06.
13. Kokkulepitud kuupäeval G. Susi ei ilmunud registreerima ja 3 sotsiaalprogrammi. Peale määratud kohtumist võttis ametnik noorega telefoni vahendusel ühendust, G. Susi tõi välja, et oli telefoni kaotanud ning seetõttu ei saanud ta ka vastuvõtule minna. Lepiti kokku, et G. Susi tuleb järgmisel päeval registreerima. 22.06.2022 saatis noor ametnikule tekstisõnumi: „Ei saa tulla pean isa sünnipäeva Viljandimaal“. Ametnik võttis noorega telefoni vahendusel kontakti ning lepiti kokku uus registreerimise aeg, so 27.06.
14. 27.06.2022 saatis G. Susi ametnikule tekstisõnumi: „Olen haige.“. 27.06.2022 tehti korduvate mitteilmumiste tõttu etteteatamata kodukülastus noore elukohta. G. Susi oli kodus. Rääkis, et tunneb end halvasti kuna väljas on 30 kraadi sooja ja ta olevat eelmisel päeval saanud päikesepõletuse. Antud G. Susile teada, et koostamisel on erakorraline ettekanne ettepanekuga määratud vangla karistus täitmisele pöörata. G. Susi sõnul käib ta sõpradega pidutsemas, siis unustab registreerimiskohustuse ning ei jõua kohale. Vestlusel väljendas arusaamist kohustuste täitmise vajalikkusest, kuid ei suuda end motiveerida, et neid täita. G. Susile anti kutse ilmuda vastuvõtule 29.06.
15. Eelpool nimetaud kuupäeval jättis G. Susi registreerimisele tulemata. Samuti ei vasta noor ametniku kõnedele. G. Susi on jätnud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule regulaarselt ilmumata ja selliselt ei ole võimalik käitumiskontrolli läbi viia. G. Susi annab ametnikule lubadusi enda käitumist muuta, kuid ta ei ole suutnud lubadusi pidada. Käitumiskontrolli alguses tõid G. Susi ja tema xxx A. P välja, et noorel on raske kodust väljas käia, mis võib olla takistuseks kohustuste täitmisel. Samas on näha mitteilmumise põhjendustes, et G. Susi käib sõprade ja pereliikmetega tihti aega veetmas ning siis see kodust väljumist ei takista. Toimunud registreerimistel on püütud noore vastutustunnet tõsta, arutades tegevuste tagajärgede ja vastutustundega seotud teemasid. Noor osaleb küll vestlustes, kuid minimaalselt. Karistusregistri 27.06.2022 andmetel on Germo Susi lisaks varasemale toime pannud ühe väärteo: 29.03.2022 KarS § 218 lg 1 järgi. 29.03.
16. lõhkus Germo Susi ära temale mittekuuluva sõiduauto esiklaasi, mille eest määrati talle rahatrahv 120€. G. Susi on käitumiskontrolli algusest alates rikkunud registreerimiskohustust. Ametnik on rikkumistele reageerinud kahe kirjaliku hoiatusega. Kirjalike hoiatuste ning kontrollnõuete järjepidev noorele meelde tuletamine ei andnud oodatud tulemust – G. Susi jätkab talle määratud karistusest kõrvale hoidmist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole kriminaalhooldusel võimalik rakendada täiendavaid meetmeid mõjutamaks G. Susi täitma kontrollnõudeid ja määratud lisakohustust nõuetekohaselt. Seega teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata määratud karistus täitmisele.
17. Kohtuistung 01.09.
18. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekandes esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtub, et ta on süüdimõistetu Germo Susiga korduvalt rääkinud ja teinud korduvaid kodukülastusi. Süüdimõistetu on andnud korduvalt lubadusi, kuid need on jäänud täitmata. Kui isik kohale ei tule, siis käitumiskontrolli ei ole võimalik teostada. Sotsiaalprogramm on Germo Susil läbimata. Germo Susi on selgitanud, et registreerimisele mitteilmumise põhjus on olnud see, et ta on olnud sõpradega koos ja on tarvitanud alkoholi või soovinud seda tarvitada. G. Susi on ilmunud kriminaalhooldaja juurde 10 korda ja 23 korda on jätnud isik ilmumata ja lisaks on sotsiaalprogramm läbimata. Kriminaalhooldusametnik leiab, et katseaja pikendamine G. Susi suhtes ei anna efekti. Germo Susi on saanud kaks hoiatust, aga see ei ole aidanud. G. Susi ei ole näidanud, et ta suudab nõudeid täita. Ta annab lubadusi, aga kohustusi täitma ei ole asunud. Süüdimõistetu Germo Susi erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et vanglasse ta ei ole nõus minema. Kohtuotsusest ei jäänud talle midagi arusaamatuks. Erakorralises ettekandes toodud asjaolud tema mitteilmumiste kohta ja sotsiaalprogrammi kohtumistele ilmumata jätmise kohta on õiged. Käitumiskontrolli kontrollnõudeid ta ei täida, kuna oli sõpradega ja koos tarvitati alkoholi. Kartis ilmuda 4 kriminaalhooldusametniku juurde, kuna äkki oli siis purjus. Ta ei tea, miks ta kohtuotsusega pandud kohustusi ei täida. II KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Registreerimiskohustust on süüdimõistetu Germo Susi rikkunud 2021.a. järgnevatel kuupäevadel: 19.11.2021, 29.11.2021, 09.12.2021 ja 15.12.

1. Nimetatud rikkumiste osas on Germo Susi oma 28.12.2021 antud kirjalikus seletuses põhjendanud registreerimisele mitteilmumist sellega, et ei julgenud tulla (tl 49). Samuti ei ole ilmunud Germo Susi registreerimisele ja sotsiaalprogrammi kohtumistele: 24.03.2022, 31.03.2022, 14.04.2022, 12.05.2022 ja 16.05.
2. Oma 27.05.2022 antud kirjalikus seletuses on Germo Susi märkinud, et oli haige 18.05.22, käis arstil 25.02.
3. Magas ja ei jõudnud tulla (tl 50). Samuti ei ole Germo Susi ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja sotsiaalprogrammi kohtumistele 02.06.2022, 03.06.2022, 21.06.2022, 27.06.2022, 29.06.2022, 07.07.2022, 11.07.2022, 13.07.2022, 19.07.2022, 22.07.2022, 25.07.2022, 08.08.2022, 09.08.
4. Oma 10.08.2022 antud kirjalikus seletuses Germo Susi rikkumisi selgitanud järgnevalt: Ei mäleta, 09.
5. ei viitsinud tulla (tl 63). Kohtuistungil on Germo Susi selgitanud käitumiskontrolli kontrollnõuete (s.h registreerimiskohustuse ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse) rikkumisi m.h 5 asjaoluga, et on olnud sõpradega ja tarvitanud nendega koos alkoholi. Germo Susi on avaldanud, et kohtuotsusest ei jäänud talle midagi arusaamatuks, samas ta ei oska seletada, miks ta kohtuotsusega pandud kohustusi ei täida (tl 61p). Ka 27.06.2022.a. toimunud kodukülastusel on Germo Susi kriminaalhooldusametnikule selgitanud, et ei saanud registreerimisele ilmuda, kuna läks sõpradega jooma ja seetõttu ei ole Viljandis (tl 52). Vastavalt KarS §-le 75 on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima kontrollnõudeid m.h ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (KarS § 75 lg 1 p 2) ning täitma kohustusi m.h osalema sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8). Kohus leiab, et süüdimõistetu Germo Susi poolt katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Germo Susi puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Germo Susi käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe kanda temale mõistetud vangistust vabaduses ning tal puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt täita, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Germo Susile Tartu Maakohtu
6. oktoobri 2021.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 4 kuud 27 päeva täitmisele. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6