Obsah (4)

§ 17§ 15§ 18§ 56

4-22-2768 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2022, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2768 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Janek P

§ 17

lg 1 järgi isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.

§ 18

lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui J. Palopääl tõesti oma kainust koduse alkomeetriga kontrollis, on ta süüteo toime pannud vähemalt hooletusest

§ 18lg 3 tähenduses.

Arvestades tarbitud alkoholi kogust ja sellest möödunud aega ning adekvaatselt oma seisundit ja enesetunnet hinnates oleks J. Palopääl pidanud kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral siiski ette nägema, et ta ei pruugi olla veel kaine. Nimelt on isik ise kaebuses selgitanud, et pärast kodus alkomeetriga testimist pakkis ta veel tund aega asju autosse enne kui sõitma läks. Seega oli isiku joove koduse mõõtmise ajal tõenäoliselt kõrgem kui hiljem tõendusliku alkomeetriga mõõdetud näit, kuivõrd alkoholisisaldus organismis ajaga üldjuhul väheneb. Kohus nõustub menetlejaga osas, et isik peaks sellises olukorras oma seisundit piisavalt tajuma, et tekiks vähemalt kahtlus, kas koduse alkomeetri mõõtetulemus on ikka õige. Isik on kaebuses ka ise lubanud, et edaspidi hoidub sõiduki rooli istumast vähemalt 24 tundi pärast viimast alkoholi tarvitamist. 10. Seega on LS § 224 lg 2 süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning isik on süüvõimeline. 11. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 3 4-22-2768 õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 - 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on menetlusalusel isikul üks kehtiv kriminaalkaristus ning kolm kehtivat väärteokaristust. Eelnimetatutest üks on liiklusalane väärtegu, s.o 21.01.2022 toimepandud rikkumine, mille eest isikut on LS § 227 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga, mis karistusregistri ning kohtuvälise menetleja andmetel on siiani tasumata. Samuti on tasumata üks teiseliigilise väärteo eest mõistetud rahatrahv. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et kuivõrd enamus isikule varem määratud rahatrahvidest (s.o kaks kolmest) on tasumata, ei ole otstarbekas lisada veel rahatrahve, kuna nende tasumisega ei pruugi isik enam toime tulla. Kohus nõustub menetlejaga ning peab antud juhul teiseliigilise karistuse kohaldamist põhjendatuks. Kuivõrd J. Palopäälil on tasumata rahatrahve, ei ole mõistlik isikule veel ühte rahatrahvi määrata.
2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Juhtimisõiguse äravõtmise keskmine määr praegusel juhul on 6 kuud. J. Palopäälile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistus alla sanktsiooni keskmist määra ehk juhtimisõigus võeti ära kaheks kuuks.
3. Kohus hindab J. Palopääle teosüüd keskmisest väiksemaks. Selle süüteokoosseisu juures süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, kui oluliselt on alkoholi piirmäära ületatud. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,29 mg/l, mis jääb LS § 224 lg-s 2 sätestatud vahemiku (0,25-0,74) miinimummäära lähedale. Teos subjektiivse küljena on sedastatav hooletus. Enda sõnul asus isik rooli alles siis, kui tema kasutuses olev alkomeeter keelatud seisundile ei viidanud.
4. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. J. Palopääl on kaebusest nähtuvalt jõudnud ka ise arusaamale, et peab peale alkoholi tarvitamist ootama vähemalt 24 tundi, enne kui sõidukit juhtima asub. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo nr 3-1-1-70-16, p 9). Isiku karitusregistrist ei nähtu, et tegu oleks süstemaatilise liiklusnõute rikkujaga. Kuivõrd isikut pole varem samalaadse (alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise) eest karistatud ning kaebusest nähtub, et isik on teinud oma teost järeldused, puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivset mõju halvaks.
5. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Samas tuleb karistuse suuruse määramisel arvestada, et isik suudaks sellist karistust ka kanda. Ta peab suutma pärast karistamist naasta tavapärasesse ühiskondlikku ellu, mitte langema võlgadesse, mida tasuda ei suuda. Lähtudes J. Palopääli poolt kaebusest avaldatust, mõjub ka 1 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine temale karmilt, kuivõrd ta on transpordi ettevõtte omanik ning ettevõtte tegevus on sõltuvuses tema juhtimisõiguse olemasolust.
6. Lähtudes isiku süü suurusest ning karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest on kohtu hinnangul põhjendatud menetlusalusele isikule määratud karistuse vähendamine ning tema karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks. 4 4-22-2768
7. Seega rahuldab kohus J. Palopääle kaebuse osaliselt, tühistades Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 27.06.
8. a otsuse väärteoasjas nr 2780,22,000845 karistuse mõistmise osas, millega Janek Palopääli karistati LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks ning teeb selles osas uue otsuse, millega karistada Janek Palopäält LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ 5