Obsah (5)

§ 157§ 59§ 108§ 109§ 175

3-18-1703 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-18-1703 18. jaanuar 2021, Jõhvi Ülle P

§ 157

lg 1 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 59

lg 1 kohaselt menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. 26. Kohus kohustas 25.10.2019 määruses vastustajat esitama kohtule täiendavad tõendid ja selgitused ventilatsiooni töötamise kohta, kuid vastustaja esitas kohtule vaid kaudsed selgitused ja tõendid, millega ei saa kohtu arvates ümber lükata tõendile põhinevat kaebaja väidet selle kohta, et öörahu ajal on õhu sissevool vaid 10 l/s ehk 5 l/s ühe inimese kohta. Kohus leiab, kui vastustaja väidab, et öörahu ajal on õhu sissevool kaebaja kambrisse sama võimas kui päeval, oleks ta pidanud kohtu arvates esitama kohtule vastavalt

§ 59

lg-le 1 tõendid (õhu sissevoolu mõõtmise andmed) nagu on esitatud näiteks kaebajale 5.03.2020 vastuses selgitustaotlusele nr 6-10/3883-2, kuid vastustaja seda ei teinud. Seega hetkel on kohtu käsutuses vaid tõend selle kohta, et ajavahemikul 23.00-5.30 on õhu juurdevool 10 l/s ehk 5 l/s ühe inimese kohta. Vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud väited selle kohta, et Viru Vangla ventilatsioonisüsteem töötab laitmatult ja täisprojektivõimsusel kogu ööpäeva väitel ei ole ilmselgelt piisavad selleks, et veenda kohut, et öörahu ajal vastab kambris õhu sissevool nõuetele.

1. Kohus leiab, et antud juhul oleks täielikult põhjendatud oodata just vastustajalt kohtule vastavate tõendite esitamist, mis kinnitaksid, et ka öörahu ajal töötab Viru Vangla ventilatsioon nõuetekohaselt. Nimetatud tõendite esitamise vajadusele juhis kohus vastustaja tähelepanu 25.11.2019 määruse punktis
2. Samas on vastustaja kogenud menetlusosaline ja peab ise aru saama, et pelgalt väitest ventilatsiooni laitmatult töötamise kohta ei ole antud juhul halduskohtumenetluses piisav. Vastustaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi Riigi Kinnisvara AS-i poolt antud kinnitust selle kohta, et vähemalt 05.12.2019 seisuga hakkas Viru Vangla ventilatsiooniautomaatika töötama täisprojektvõimsusel kogu ööpäeva vältel. Need kinnitused puuduvad ka vastustaja poolt viidatud haldusasja nr 3-18-2285 materjalide hulgas. Kohus saab vastustaja selgitusest aru, et ta peab silmas Riigi Kinnisvara AS poolt antud selgitusi, mis asuvad KIS-s dokumendis nr 19s (vastus kaebusele koos lisadega). Vastuses kaebusele (punkt 2.4) haldusasjas nr 3-18-2285 selgitas Riigi Kinnisvara AS, et õhuvahetus vastavalt ventilatsioonisüsteemi passile (töö nr 080271) on kambris V804 mõõdistatud 20l/s ja kambris V814 mõõdistatud 18l/s (mõõdistustööd teostati perioodil 13.02-22.02.
3. a). Seega vastustaja poolt mainitud tõendid, mis pärinevad haldusasjast 3-18-2285 ei ole kohtu arvates käesolevas haldusasjas relevantsed. Pidades silmas, et vastustaja on ka varasemalt korraldatud mõnedes kambrites mõõtmisi õhu sissevoolu kohta jne, ei oleks vastustaja jaoks veel kord selliste mõõtmiste korraldamine enda väidete kinnitamiseks liiga kulukas või ajamahukas. Kohus ei pea põhjendatuks vastustaja poolt esitamata jäetud tõendite tõttu halduskohtumenetluse uuendamist, kuna enda väidete kinnitavate tõendite esitamine kohtule on menetlusosaliste kohustus ja kohus on sellele eelnevalt vastustaja tähelepanu pööranud (

§ 59lg 3).

Kohtul on alust arvata, et neid tõendeid vastustajal kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluse eesmärk on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel, mitte vastupidi. Seega ei pea kohus põhjendatuks igas korraldavas määruses nõuda vastustajalt enda väidete vastavate tõenditega kinnitamist, mille esitamise vajadus peab lähtudes kaebuse esemest ja olema ilmselge protsessuaalselt kogenud menetlusosalisele.

§ 59lg 1 täitmine on kohustuslik nii kaebajatele kui ka riigiasutustele.

8 3-18-1703 28. Hetkel peab kohus tõendatuks vaid seda, et öörahu ajal õhu sissevool kambris on vaid 10 l/s ehk 5 l/s ühe inimese kohta. Vastustaja väide selle kohta, et ka öörahu ajal vastab kambri õhu sissevool nõuetele ehk on 10 l/s ühe inimese kohta, jäi vastavate tõenditega kinnitamata (

§ 59lg 4). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus on vastuolus Vang

S § 45 lg-ga 1 ja sellega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi.

1. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kohustamisnõude osa osaliselt ja kohustab vastustajat tagama kambris, kus viibib kaebaja, õhu juurdevoolu vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta.
2. Kaebaja soovis viibida lahtikäiva aknaga kambris. Kohus on seisukohal, et tegemist on alusetu nõudega. Vastustaja kinnitas kohtule, et Viru Vanglas, kus viibib kaebaja, on toimiv sundventilatsioon. Selle üle ei vaielnud ka kaebaja. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, kuigi Viru Vangla kambritele ei ole lahtikäivaid aknaid ette nähtud, puudub alus arvata, et ehituse projekteerimisel ei võetud arvesse kambrites normaalse õhuvahetuse tagamise vajadust.2 Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust tagada vangla kambris avatava akna olemasolu, kui kambris on piisav sundventilatsioon. Kohus peab tõendatuks, et nii kaebaja kambris kui ka teistes Viru Vangla elukambrites on sundventilatsiooni abil tagatud nii päevasel kui ka öisel ajal vähemalt piisav õhuvahetus. Seda kinnitab ka kaebaja poolt kohtule esitatud 5.03.2018 vastus selgitustaotlusele nr 6-10/3883-
3. Kohus kohustas vastustajat tagama sundventilatsiooni abil õhu juurdevoolu 10 l/s ühe inimese kohta. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, ei riiva kambrites, kus viibib kaebaja, lahtikäiva akna puudumine tema subjektiivseid õigusi ja ei ole õigusvastane. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse kohustamisnõude osas tagada kambris lahtikäiva akna olemasolu rahuldamata. III
4. Kaebaja taotles kohtult vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist seonduvalt asjaajamiskorra punkti 4.3.2 rikkumisega taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel.
5. Kohus on seisukohal, et kaebaja nõue ei ole põhjendatud. Kaebaja väitis, et vangla rikkus taotluse nr 6-10/15680-1 menetlemisel asjaajamiskorra punkti 4.3.2, kuna ei ole esitanud seda läbivaatamiseks viivitamata. Vastustaja selgitas kohtule, et kuni 31.12.2018 kehtinud Viru Vangla direktori 28.08.
6. a käskkirja nr 1-1/172 „Viru Vangla asjaajamiskord“ (asjaajamiskord) punkt 4.3.2 sätestas, et „Kui dokumendil on märge „KIIRE“, siis dokument registreeritakse ja edastatakse läbivaatamiseks viivitamata“, kuid see ei tähenda, et kaebaja peaks saama vastuse pöördumisele kiirkorras. Ühtlasi selgitas vastustaja, et eelpoolnimetatud asjaajamise kord kaotas enda kehtivuse alates 17.12.
7. 2 TrtRKm 6.11.2020 nr 3-20-1681, p
8. 9 3-18-1703
9. Kohus nõustub vastustajaga. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 18.04.2018 vastustajale pöördumise, milles soovis teada, kas on võimalik lasta endale saata prillid väljaspool vanglat. Pöördumine registreeriti nr 6-10/15680-
10. Kohus on seisukohal, et pöördumise sisu poolest on tegemist selgitustaotlusega, mille lahendamise kord on ette nähtud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS). MSVS § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Samas 18.04.2018 seisuga kehtinud Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.
11. sätestas, et kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt puudus vastustajal kohustus vastata kaebaja 18.04.2018 selgitustaotlusele seaduses ja kodukorras sätestatud tähtajast kiiremini. Seega ei ole vastustaja õigusvastaselt käitunud, kui ei vastanud kaebaja 18.04.2018 selgitustaotlusele kiirendatud korras.
12. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas rahuldamata.
13. Kokkvõttes selgitab kohus, et rahuldab kaebuse osaliselt ja kohustab vastustajat tagama kambris, kus viibib kaebaja, õhu juurdevoolu vastavalt kehtivale standardile ehk 10 l/s iga inimese kohta. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. IV 36.

§ 108

lg 2 järgi kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuivõrd käesolevas asjas on tegemist liitkaebusega, mis koosneb neljast nõudest (lahtikäiva akna olemasolu tagamine peab kohus eraldiseisvaks kohustamisnõudeks), on kaebus rahuldatud 1/4 osas. 37.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja poolt kantuks menetluskulud on kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Rohkem ei esine kaebajal menetluskulusid. Sellest tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 3,75 eurot (s.o 15:4).

1. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus selgitab, et kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 jõustumise korral tuleb kaebajal teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulud tasuda.
2. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega (

§ 175lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Halduskohtu 18.01.2021 kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2021 kohtuotsuses toodud muudatustega 25. oktoobril 2022. 10 3-18-1703 11