4-22-2781 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2022, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2781 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Kaid

§ 223

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 223

lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 otsuse sisu eurot Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 27.07.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,22,003102 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Cristel Jakobson koostas 27.07.
3. a otsuse väärteoasjas nr 2780,22,003102 menetlusaluse isiku Kaido Kuusiku suhtes. 17.04.2022 kell 08.23 toimus Tartu linnas Paju tn x juures liiklusõnnetus, kus K. Kuusik juhtides mootorsõidukit Volkswagen Touareg reg-nr XXX sooritas möödasõitu ees liikuvast mootorsõidukist Mercedes Benz reg nr XXX. Tagasi reastudes ei veendunud manöövri ohutuses, mistõttu sõitis külge mootorsõiduki Mercedes Benz vasakpoolsele esiosale tekitades varalise kahju. K. Kuusikut karistati liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 50 4-22-2781 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.

1. Eelnimetatud otsuse peale esitas K. Kuusik 12.08.2022 Tartu Maakohtule kaebuse. K. Kuusik võtab kaebuses omaks süü selles osas, et alustas möödasõitu kohas, kus see on keelatud ning tunnistab, et see oli vale otsus.Samas on K. Kuusik seisukohal, et see otsus ei põhjustanud avariid. Avarii põhjustas teine juht, kes tahtlikult möödasõitu takistas. Auto, millest K. Kuusik möödasõitu hakkas tegema, hakkas jõuliselt kiirendama ega lasknud menetlusalusel isikul möödasõitu lõpetada, hoides/keerates tahtlikult oma auto vastassuuna poole. K. Kuusik oli möödasõidule asudes kindel, et ei ohusta ega takista teist juhti. K. Kuusik palub kohtul hinnata, kes on avarii tekitamises tegelikult süüdi. Ning juhul, kui kohus leiab, et tegu on mõlema osapoole süüga, palub K. Kuusik vähendada talle määratud rahatrahvi, juhtides tähelepanu asjaolule, et tal pole varasemast ajast karistusi liiklusnõuete raskete rikkumiste osas ning teda on võimalik õiguskuulekale käitumise mõjutada ka oluliselt väiksema rahatrahviga.
2. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse muutmiseks puuduvad alused, asudes seisukohale, et K. Kuusik ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses ning rikkudes möödasõidu reegleid oli ta üheks avarii põhjustajaks. Menetlusalune isik hindas valesti eessõitva sõiduki kiirust ning aega ja vahemaad ohutuks möödumiseks kohas, kus kiirusepiiranguks on 30 km/h, kehtib parema käe reegel ja kus ohutuses veendumiseks oli tema ees liikunud sõiduk aeglustanud. Kohtuväline menetleja on liiklusõnnetuse lahendamises märkinud ära mõlema osapoole süü, kuna antud liiklusõnnetust ei oleks saanud toimuda, kui seda möödasõitu ei oleks alustatud ning samas oleks see jäänud toimumata ka juhul, kui teine osapool oleks liikunud oma sõidurajal ja võtnud hoo maha, kui nägi teist sõidukit möödasõitu sooritamas. Kohtuväline menetleja on selgitanud karistuse määramisel kaalutud asjaolusid ning palub jätta otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. K. Kuusikule heidetakse ette

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Liiklusõnnetuse toimumist tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 54) koos fototabeliga (tl 46-51), tunnistaja P.S. ütlused ning menetlusaluse isiku K. Kuusiku ütlused. Liiklusõnnetuse toimumiskoha kohta on toimikus fotod Maa-ameti kaardirakendusest (tl 52-53). Liiklusõnnetuses osalesid Kaido Kuusiku juhitud sõiduk Volkswagen Touareg regnr XXX ning P. S. juhitud sõiduk Mercedes Benz reg-nr XXX.

1. Kaebusest ning kohtuistungil avaldatust tulenevalt K. Kuusik küll tunnistab, et tegi möödasõitu kohas, kus seda poleks tohtinud teha, kuid on seisukohal, et avariid ei põhjustanud mitte tema poolt tehtud möödasõit, vaid teise juhi tahtlik möödasõidu takistamine. Kohtuväline menetleja on leidnud, et mõlema sõiduki juhid olid liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ning lisaks K. Kuusikule on ka teist juhti selle eest väärteokorras karistatud.
2. Riigikohtu praktikast tuleneb, et liiklusõnnetusega seotud väärteoasja arutamisel tuleb vaadelda liiklussituatsiooni tervikuna, sh ka teiste liiklusõnnetuse osaliste käitumist. Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes 2 4-22-2781 osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. Samas tuleb reeglina iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada iseseisvalt, sõltumata teiste õnnetuses osalejate vastutusest (RKKKo nr 3-1-1-95-11 p 9). Käesoleva väärteoasja raames tuleb seega otsustada, kas K. Kuusiku rikkumine on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tekkimisega.
3. Tunnistaja P. S. sõnul (tl 62 pöördel-63 pöördel) sõitis ta üle Võidu silla ning soovis seejärel pöörata paremale Fortuuna tänavale, mistõttu vahetas ta sõidurida (vasakust reast paremale) selliselt, et möödus paremas sõidureas sõitnud K. Kuusiku juhitud Volkswagenist. Tunnistaja sõnul oli K. Kuusiku auto küll lähedal, aga mitte nii lähedal, et viimane oleks pidanud pidurdama, kui P. S. sõiduk tema auto ette tuli. Edasi sõitis K. Kuusik P. S. järel, hoides väga väikest pikivahet, millest P. S. järeldas, et K. Kuusikule ei meeldinud P. S. eelmine manööver ning ta oli seetõttu ärritunud. Paju ja Uue tn ristmikule jõudes P. S. pidurdas, veendumaks, et ühtegi sõidukit paremalt ei tule ning hakkas seejärel üle ristmiku mööda Paju tn edasi liikuma. Samal ajal, s.o ristmikul tegi temast möödasõitu K. Kuusik. P. S.sõnul ta ise ühtegi manöövrit ei teinud, vaid sõitis oma suunavööndis ning K. Kuusik, tagasi reastudes, sõitis tema autole külge.
4. K. Kuusiku sõnul (tl 63 pöördel-64) teda P. S.poolt Võidu sillal tehtud manööver ei häirinud. Küll aga hakkas P. S. pärast maöövrit edasi sõites oma sõidukiirust vähendama, sõites K. Kuusiku jaoks põhjendamatult aeglaselt ning selline sõidustiil tundus kahtlane. Sel põhjusel otsustas K. Kuusik temast Paju ja Uue tn ristmikul, kus Mercedes Benz oli peatunud, mööda sõita. K. Kuusik teadis, et seal kohas möödasõitu teha ei tohi, kuid veendus, et teistest suundadest autosid ei tule ning asus möödasõitu tegema. Möödasõidul olles hakkas aga ka P. S. jõuliselt kiirendama, mistõttu pidi ka K. Kuusik hakkama kiirendama. Nimelt oli K. Kuusik sunnitud möödasõitu tegema mitte ainult vastasuunavööndisse minnes, vaid ka lausa sealt kaugemale tee ääres olnud kruusaribale minnes. Umbes 30 meetri kaugusel ristmikust oli seal teeäärsel kruusaribal A-kujuline post ning K. Kuusik pidi enda sõnul valima, kas jõuab Mercedes Benzist mööda minna või sõidab vastu posti. Seal tänaval oli kiirusepiirang 30 km/h ning kui P. S. oleks alustanud ristmikult liikumist mõistlikult ning mitte jõuliselt kiirendades ja K. Kuusiku möödasõitu takistades, ei oleks menetlusaluse isiku hinnangul seda avariid tekkinud.
5. K. Kuusikule heidetakse ette

§ 33

lg 2 p 8 ja

§ 51

lg 3 p 6 nõuete rikkumist.

§ 33

lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

§ 51

lg 3 p 6 kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse. Kuigi K. Kuusik enda kinnitusel enne möödasõidu alustamist veendus manöövri ohutuses, tekkis vaatamata sellele möödasõidu ajal liiklusohtlik olukord (tagasireastumise võimatus, sõitmine vastassuunavööndis ja kruusaribal, võimalik kokkupõrge postiga), mida menetlusalune isik kohusetundliku liiklejana oleks kohtu hinnangul pidanud ette nägema. Eeltoodust tulenevalt oli üheks liiklusõnnetuse põhjustajaks K. Kuusik, kes ei veendunud enne möödasõidu alustamist piisavalt, et tal on võimalik ka teist juhti ohustamata ja takistamata tagasi reastuda. Nimelt on K. Kuusik ise öelnud, et pidi tulenevalt ristmiku asetusest ohutuks möödasõiduks minema oma sõidukiga vastassuunavööndi äärsele kruusaribale, kus juba umbes 30 m kaugusel pärast ristmikku oli post. Kohus on seisukohal, et sellisel juhul ei saa rääkida K. Kuusiku poolt möödasõidu tegemise ohutuses veendumisest. Eelkirjeldatud oludes oleks K. Kuusik pidanud möödasõidu tegemisega ootama. Ei oleks K. Kuusik sel hetkel liiklusseaduse nõudeid rikkudes möödasõitu teinud, poleks ka varalise kahjuga avariid juhtunud 3 4-22-2781 – järelikult on tema tegevuse ja tekkinud tagajärje vahel põhjuslik seos ekvivalentsusteooria (conditio sine qua non) mõttes olemas. Samuti saab tekkinud tagajärge K. Kuusikule ka normatiivselt omistada. 11. Varaline kahju on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 54) ning fototabeliga (tl 46-51), millelt nähtuvad P. S. juhitud sõidukile Mercedes Benz tekitatud kahjustused, s.o kriimud esimese rattakoopa juures. 12. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani K. Kuusik väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud möödasõidu alustamisel selle ohutuses piisavalt. K. Kuusik ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et antud ristmikul möödasõitu tehes võib hooletu juhtimise korral tema tegevus kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. 13. Seega on

§ 223lg 1 süüteokoosseis täidetud.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. K. Kuusik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 14. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. K. Kuusikule mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses ehk vaid 1/6 maksimaalsest sanktsiooni määrast. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel juba arvesse võtnud ka K. Kuusiku poolt kaebuses välja toodud argumenti, s.o asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused.
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Arvestades, et liiklusõnnetuse põhjustamises oli roll ka teise sõiduki juhil, saab K. Kuusiku teosüüd lugeda keskmisest mõnevõrra väiksemaks ja täpselt sellele vastava karistuse – 50 trahviühikut – kohtuväline menetleja ongi määranud.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja K. Kuusiku kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4