Obsah (5)

§ 209§ 56§ 57§ 73§ 78

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-20-9006 11. novembril 2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik K Olentšenko ja sekretäri Maris Karna, tõlgi Natalija Mehh juuresolekul,

§ 209lg 2 p 4 järgi.

Süüdistus Süüdistusakti kohaselt Tarmo Proosat süüdistatakse selles, et tema koos Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanoviga pani toime pettuse, mille käigus sai varalist kasu ja millega tekitas kannatanule OÜ-le xxx ja AS-ile Xxx varalise kahju. Antud tegevus seisnes selles, et 2016.a aprilli lõpus tehti xxx AS-ile (edaspidi XXX) ja xxx OÜ-le (edaspidi XXX) pakkumine äriühingu xxx OÜ poolt suhkru ostmiseks. Antud äriühingu tegevuskoht oli xxx ning selle äriühingu juhatuse liige ja kontaktisik oli V K. Poolte vahel lepiti kokku, et V. K toimetab suhkru XXX-i ja XXX poolt hallatavatele territooriumitele ja seejärel toimub samaaegselt ka suhkru eest arveldamine ehk kannatanute poolne varakäsutus. Eelnevalt oli V K kokku leppinud Tarmo Proosaga, et nimetatud suhkru hangib ta tellijatele Tarmo Proosa. Tarmo Proosa tegelikuks eesmärgiks polnud aga suhkrut tarnida selle ostjatele, vaid saada täies osas suhkur tellijate käest ettemaks ja seejärel jätta enda lepinguline kohustus täitmata. Selleks, et nimetatud pettus õnnestuks, oli Tarmo Proosal vajalik leida esmalt äriühing, kelle nimel antud tehing teha. Selleks pöördus ta oma tuttava Daniil Vnukovi poole, kes soovitas oma tuttava Šamil Kurbanovile kuuluvat äriühingut OÜ-d xxx. Seejärel leppisid Daniil Vnukov, Šamil Kurbanov ja Tarmo Proosa kokku, et Tarmo Proosa võib tegutseda antud tehingut tehes nimetatud äriühingu nimel ning arveldusi ja ülekandeid teevad Vnukov ja Kurbanov. Ühtlasi lepiti omavahel kokku, et tegelikkuses pärast ettemaksu laekumist antud tehingut lõpule ei viida, s.t suhkrut ostjatele ei tarnita ja laekunud raha võetaks kontodelt sularahana välja. XXX-i poolt tellitud suhkur jõudis nende laoterritooriumile xxx 02.05.2016.a peale kella 16.00 ja XXX suhkur nende laoterritooriumile xxx

1. mail 2016 enne kella 10.
2. Suhkru saabumisel andis V K XXX-ile ja XXX-le koheselt suunised teha ülekanne xxx OÜ-le teadmises, et ta kannab selle raha koheselt edasi suhkru tarnijale, kes annab seejärel ka suhkru XXX-ile ja XXX-le üle. V. K ei olnud sellist korraldust andes teadlik, et xxx OÜ, kelle nimel tegutsesid Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov, ei kavatse lepingut täita ja suhkru tarnijale suhkru eest tasuda selleks, et XXXile ja XXXle saaksid omandatud suhkur enda valdusesse. Seetõttu oli V K viidud eksitusse, millises seisundis olles andis ta XXX-ile ja XXX-le korralduse teha varakäsutus, s.o ülekanne xxx OÜ 1 kontole, kust koheselt kandis suhkru eest tasumiseks mõeldud kannatanute raha edasi OÜ Xxx Xxx arvele alljärgnevatel asjaoludel: 1) XXX tegi 02.05.16 ülekande xxx Xxx OÜ Swedbank AS arvele XXX summas 15 724,80 eurot, kust V. K kandis selle edasi isikliku konto kaudu xxx Xxx OÜ SEB Pank arvele nr XXX ning sellelt arvelt 04.05.16 sellest 15 552 eurot edasi OÜ Xxx Xxx AS SEB Pank arveldusarvele nr XXX 2) XXX tegi 04.05.16 kell 10.06 ülekande xxx Xxx OÜ SEB Pank arvele nr XXX ülekande summas 15 984 eurot, kust V. K kandis koheselt sellest 15 696 eurot edasi OÜ Xxx Xxx arveldusarvele AS SEB Pank nr XXX. Pärast OÜ Xxx Xxx arvele raha laekumist tegutsesid Tarmo Proosa Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov ühiselt ja kooskõlastatult selleks, et OÜ Xxx Xxx kontolt laekunud raha sularahana välja võtta. Kokkuleppe kohaselt enne raha väljavõtmist tekitati võltsitud maksekorraldus selleks, et selle alusel annaks tarnija xxx suhkru üle. Selleks läksid Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov OÜ Xxx kontorisse, mis asus xxx ja mille juhatuse liige oli nende tuttav A A ja seejärel tegid internetipanga kaudu 04.05.2016 kell 10.31.51 OÜ Xxx Xxx arvelt summas 14 928 eurot ülekande SIA Latvias Produkti Ing Bank Slaski SA arveldusarvele XXX. Samal päeval kell 10.47 tühistasid Kurbanov ja Vnukov internetipangas antud tehingu ning 14 928 eurot tagastati OÜ Xxx Xxx arveldusarvele. Võltsitud maksekorraldus edastati Tarmo Proosale. Seejärel, et pettuse tulemusena OÜ Xxx Xxx kontole laekunud raha sularahana kätte saada, tegid Šamil Kurbanov ja Daniil Vnukov 04.05.2016 kell 10.59 OÜ Xxx kontoris ülekande summas 31 235 eurot OÜ Xxx arvele, mille osanik ja juhatuse liige oli Šamil Kurbanov. OÜ Xxx arvelt osa võtsid Š. Kurbanov ja D. Vnukov sularahas välja ja osa kandis Šamil Kurbanov edasi teistele tema ja Daniil Vnukovi kontrolli all olevatele ettevõtetele nagu Xxx OÜ, XXX Xxx OÜ, Xxx OÜ ja Xxx OÜ arvetele, kust S. Kurbanov ja D. Vnukov nimetatud summad pangaautomaatidest sularahana välja võtsid ja edastasid Tarmo Proosale. Osa rahast jätsin Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov endale. Seega eeltoodud tegevuse tulemusena, s.o suhkru eest tasumata jätmisega olid Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov muutnud tahtlikult võimatuks oma lepinguliste kohustuste täitmise kannatanute XXX-i ja XXX ees, kes xxx Xxx vahendusel ettemakset tehes eeldasid ekslikult teiselt poolelt kohustuste täitmise kavatsust. Sama eeldas kas xxx Xxx nimel tegutsenud V K, kes eksitusse viiduna andis kannatanule suunised ülekannete, s.o varakäsutuse tegemiseks, mis viis selleni, et kannatanud said ettemaksuna ülekantud summa ulatuses varalist kahju ja Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ning Šamil Kurbanov jällegi varalist kasu. Nende tegudega pani Tarmo Proosa toime

§ 209lg 2 p 1 ja 4 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis. Süüdistusakti kohaselt Daniil Vnukovit süüdistatakse selles, et tema koos Tarmo Proosa ja Šamil Kurbanoviga pani toime pettuse, mille käigus sai varalist kasu ja millega tekitas kannatanule OÜ-le xxx ja AS-ile Xxx varalise kahju. Antud tegevus seisnes selles, et 2016.a aprilli lõpus tehti xxx AS-ile (edaspidi XXX) ja xxx OÜ-le (edaspidi XXX) pakkumine äriühingu xxx Xxx OÜ poolt suhkru ostmiseks. Antud äriühingu tegevuskoht oli xxx ning selle äriühingu juhatuse liige ja kontaktisik oli V K. Poolte vahel lepiti kokku, et V. K toimetab suhkru XXX-i ja XXX poolt hallatavatele territooriumitele ja seejärel toimub samaaegselt ka suhkru eest arveldamine ehk kannatanute poolne varakäsutus. Eelnevalt oli V K kokkuleppinud Tarmo Proosaga, et nimetatud suhkru hangib ta tellijatele Tarmo Proosa. Tarmo Proosa tegelikuks eesmärgiks polnud aga suhkrut tarnida selle ostjatele, vaid saada täies osas suhkur tellijate käest ettemaks ja seejärel jätta enda lepinguline kohustus täitmata. Selleks, et nimetatud pettus õnnestuks, oli Tarmo Proosal vajalik leida esmalt äriühing, kelle nimel antud 2 tehing teha. Selleks pöördus ta oma tuttava Daniil Vnukovi poole, kes soovitas oma tuttava Šamil Kurbanovile kuuluvat äriühingut OÜ-d Xxx Xxx. Seejärel leppisid Daniil Vnukov, Šamil Kurbanov ja Tarmo Proosa kokku, et Tarmo Proosa võib tegutseda antud tehingut tehes nimetatud äriühingu nimel ning arveldusi ja ülekandeid teevad Vnukov ja Kurbanov. Ühtlasi lepiti omavahel kokku, et tegelikkuses pärast ettemaksu laekumist antud tehingut lõpule ei viida, s.t suhkrut ostjatele ei tarnita ja laekunud raha võetaks kontodelt sularahana välja. XXX-i poolt tellitud suhkur jõudis nende laoterritooriumile xx 02.05.2016.a peale kella 16.00 ja XXX suhkur nende laoterritooriumile xxx

1. mail 2016 enne kella 10.
2. Suhkru saabumisel andis V K XXX-ile ja XXX-le koheselt suunised teha ülekanne xxx Xxx OÜ-le teadmises, et ta kannab selle raha koheselt edasi suhkru tarnijale, kes annab seejärel ka suhkru XXX-ile ja XXX-le üle. V. K ei olnud sellist korraldust andes teadlik, et Xxx Xxx OÜ, kelle nimel tegutsesid Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov, ei kavatse lepingut täita ja suhkru tarnijale suhkru eest tasuda selleks, et XXXile ja XXXle saaksid omandatud suhkur enda valdusesse. Seetõttu oli V K viidud eksitusse, millises seisundis olles andis ta XXX-ile ja XXX-le korralduse teha varakäsutus, s.o ülekanne xxx Xxx OÜ kontole, kust koheselt kandis suhkru eest tasumiseks mõeldud kannatanute raha edasi OÜ Xxx Xxx arvele alljärgnevatel asjaoludel: 1) XXX tegi 02.05.16 ülekande xxx Xxx OÜ Swedbank AS arvele XXX summas 15 724,80 eurot, kust V. K kandis selle edasi isikliku konto kaudu xxx Xxx OÜ SEB Pank arvele nr XXX ning sellelt arvelt 04.05.16 sellest 15 552 eurot edasi OÜ Xxx Xxx AS SEB Pank arveldusarvele nr XXX 2) XXX tegi 04.05.16 kell 10.06 ülekande xxx Xxx OÜ SEB Pank arvele nr XXX ülekande summas 15 984 eurot, kust V. K kandis koheselt sellest 15 696 eurot edasi OÜ Xxx Xxx arveldusarvele AS SEB Pank nr XXX. Pärast OÜ Xxx Xxx arvele raha laekumist tegutsesid Tarmo Proosa Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov ühiselt ja kooskõlastatult selleks, et OÜ Xxx Xxx kontolt laekunud raha sularahana välja võtta. Kokkuleppe kohaselt enne raha väljavõtmist tekitati võltsitud maksekorraldus selleks, et selle alusel annaks tarnija SIA Latvijas Produkt suhkru üle. Selleks läksid Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov OÜ Xxx kontorisse, mis asus xxx ja mille juhatuse liige oli nende tuttav A A ja seejärel tegid internetipanga kaudu 04.05.2016 kell 10.31.51 OÜ Xxx Xxx arvelt summas 14 928 eurot ülekande SIA Latvias Produkti Ing Bank Slaski SA arveldusarvele XXX. Samal päeval kell 10.47 tühistasid Kurbanov ja Vnukov internetipangas antud tehingu ning 14 928 eurot tagastati OÜ Xxx Xxx arveldusarvele. Seejärel, et pettuse tulemusena OÜ Xxx Xxx kontole laekunud raha sularahana kätte saada, tegid Šamil Kurbanov ja Daniil Vnukov 04.05.2016 kell 10.59 OÜ Xxx kontoris ülekande summas 31 235 eurot OÜ Xxx arvele, mille osanik ja juhatuse liige oli Šamil Kurbanov. OÜ Xxx arvelt osa võtsid Š. Kurbanov ja D. Vnukov sularahas välja ja osa kandis Šamil Kurbanov edasi teistele tema ja Daniil Vnukovi kontrolli all olevatele ettevõtetele nagu Xxx OÜ, XXX Xxx OÜ, Xxx OÜ ja Xxx OÜ arvetele, kust S. Kurbanov ja D. Vnukov nimetatud summad pangaautomaatidest sularahana välja võtsid ja edastasid Tarmo Proosale. Osa rahast jätsin Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov endale. Seega eeltoodud tegevuse tulemusena, s.o suhkru eest tasumata jätmisega olid Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov muutnud tahtlikult võimatuks oma lepinguliste kohustuste täitmise kannatanute XXX-i ja XXX ees, kes xxx Xxx vahendusel ettemakset tehes eeldasid ekslikult teiselt poolelt kohustuste täitmise kavatsust. Sama eeldas kas xxx nimel tegutsenud V K, kes eksitusse viiduna andis kannatanule suunised ülekannete, s.o varakäsutuse tegemiseks, mis viis selleni, et kannatanud said ettemaksuna ülekantud summa ulatuses varalist kahju ja Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ning Šamil Kurbanov jällegi varalist kasu. 3 Nende tegudega pani Daniil Vnukov toime

§ 209lg 2 p 1 ja 4 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis. Süüdistusakti kohaselt Šamil Kurbanovit süüdistatakse selles, et tema koos Daniil Vnukovi ja Tarmo Proosaga pani toime pettuse, mille käigus sai varalist kasu ja millega tekitas kannatanule OÜle xxx ja AS-ile Xxx varalise kahju. Antud tegevus seisnes selles, et 2016.a aprilli lõpus tehti xxx AS-ile (edaspidi XXX) ja xxx OÜ-le (edaspidi XXX) pakkumine äriühingu xxx Xxx OÜ poolt suhkru ostmiseks. Antud äriühingu tegevuskoht oli xxx ning selle äriühingu juhatuse liige ja kontaktisik oli V K. Poolte vahel lepiti kokku, et V. K toimetab suhkru XXX-i ja XXX poolt hallatavatele territooriumitele ja seejärel toimub samaaegselt ka suhkru eest arveldamine ehk kannatanute poolne varakäsutus. Eelnevalt oli V K kokku leppinud Tarmo Proosaga, et nimetatud suhkru hangib ta tellijatele Tarmo Proosa. Tarmo Proosa tegelikuks eesmärgiks polnud aga suhkrut tarnida selle ostjatele, vaid saada täies osas suhkur tellijate käest ettemaks ja seejärel jätta enda lepinguline kohustus täitmata. Selleks, et nimetatud pettus õnnestuks, oli Tarmo Proosal vajalik leida esmalt äriühing, kelle nimel antud tehing teha. Selleks pöördus ta oma tuttava Daniil Vnukovi poole, kes soovitas oma tuttava Šamil Kurbanovile kuuluvat äriühingut OÜ-d Xxx Xxx. Seejärel leppisid Daniil Vnukov, Šamil Kurbanov ja Tarmo Proosa kokku, et Tarmo Proosa võib tegutseda antud tehingut tehes nimetatud äriühingu nimel ning arveldusi ja ülekandeid teevad Vnukov ja Kurbanov. Ühtlasi lepiti omavahel kokku, et tegelikkuses pärast ettemaksu laekumist antud tehingut lõpule ei viida, s.t suhkrut ostjatele ei tarnita ja laekunud raha võetaks kontodelt sularahana välja. XXX-i poolt tellitud suhkur jõudis nende laoterritooriumile xxx 02.05.2016.a peale kella 16.00 ja XXX suhkur nende laoterritooriumile xxx

1. mail 2016 enne kella 10.
2. Suhkru saabumisel andis V K XXX-ile ja XXX-le koheselt suunised teha ülekanne xxx Xxx OÜ-le teadmises, et ta kannab selle raha koheselt edasi suhkru tarnijale, kes annab seejärel ka suhkru XXX-ile ja XXX-le üle. V. K ei olnud sellist korraldust andes teadlik, et Xxx Xxx OÜ, kelle nimel tegutsesid Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov, ei kavatse lepingut täita ja suhkru tarnijale suhkru eest tasuda selleks, et XXXile ja XXXle saaksid omandatud suhkur enda valdusesse. Seetõttu oli V K viidud eksitusse, millises seisundis olles andis ta XXX-ile ja XXX-le korralduse teha varakäsutus, s.o ülekanne 1 Xxx Xxx OÜ kontole, kust koheselt kandis suhkru eest tasumiseks mõeldud kannatanute raha edasi OÜ Xxx Xxx arvele alljärgnevatel asjaoludel: 1) XXX tegi 02.05.16 ülekande xxx Xxx OÜ Swedbank AS arvele XXX summas 15 724,80 eurot, kust V. K kandis selle edasi isikliku konto kaudu xxx Xxx OÜ SEB Pank arvele nr XXX ning sellelt arvelt 04.05.16 sellest 15 552 eurot edasi OÜ Xxx Xxx AS SEB Pank arveldusarvele nr XXX 2) XXX tegi 04.05.16 kell 10.06 ülekande xxx Xxx OÜ SEB Pank arvele nr XXX ülekande summas 15 984 eurot, kust V. K kandis koheselt sellest 15 696 eurot edasi OÜ Xxx Xxx arveldusarvele AS SEB Pank nr XXX. Pärast OÜ Xxx Xxx arvele raha laekumist tegutsesid Tarmo Proosa Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov ühiselt ja kooskõlastatult selleks, et OÜ Xxx Xxx kontolt laekunud raha sularahana välja võtta. Kokkuleppe kohaselt enne raha väljavõtmist tekitati võltsitud maksekorraldus selleks, et selle alusel annaks tarnija SIA Latvijas Produkt suhkru üle. Selleks läksid Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov OÜ Xxx kontorisse, mis asus xxx ja mille juhatuse liige oli nende tuttav A A ja seejärel tegid internetipanga kaudu 04.05.2016 kell 10.31.51 OÜ Xxx Xxx arvelt summas 14 928 eurot ülekande SIA Latvias Produkti Ing Bank Slaski SA arveldusarvele XXX. Samal päeval kell 10.47 tühistasid Kurbanov ja Vnukov internetipangas antud tehingu ning 14 928 eurot tagastati OÜ Xxx Xxx arveldusarvele. 4 Seejärel, et pettuse tulemusena OÜ Xxx Xxx kontole laekunud raha sularahana kätte saada, tegid Šamil Kurbanov ja Daniil Vnukov 04.05.2016 kell 10.59 OÜ Xxx kontoris ülekande summas 31 235 eurot OÜ Xxx arvele, mille osanik ja juhatuse liige oli Šamil Kurbanov. OÜ Xxx arvelt osa võtsid Š. Kurbanov ja D. Vnukov sularahas välja ja osa kandis Šamil Kurbanov edasi teistele tema ja Daniil Vnukovi kontrolli all olevatele ettevõtetele nagu Xxx OÜ, XXX Xxx OÜ, Xxx OÜ ja Xxx OÜ arvetele, kust S. Kurbanov ja D. Vnukov nimetatud summad pangaautomaatidest sularahana välja võtsid ja edastasid Tarmo Proosale. Osa rahast jätsin Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov endale. Seega eeltoodud tegevuse tulemusena, s.o suhkru eest tasumata jätmisega olid Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ja Šamil Kurbanov muutnud tahtlikult võimatuks oma lepinguliste kohustuste täitmise kannatanute XXX-i ja XXX ees, kes xxx Xxx vahendusel ettemakset tehes eeldasid ekslikult teiselt poolelt kohustuste täitmise kavatsust. Sama eeldas kas 1 Xxx Xxx nimel tegutsenud V K, kes eksitusse viiduna andis kannatanule suunised ülekannete, s.o varakäsutuse tegemiseks, mis viis selleni, et kannatanud said ettemaksuna ülekantud summa ulatuses varalist kahju ja Tarmo Proosa, Daniil Vnukov ning Šamil Kurbanov jällegi varalist kasu. Nende tegudega pani Šamil Kurbanov toime

§ 209lg 2 p 1 ja 4 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis. Kohtumenetlus Esmalt kohus peab vajalikuks märkida, et eelpooltoodud kohtuotsuse osas „süüdistus“ on väljatoodud süüdistuse kvalifikatsioon täpselt süüdistusaktis kirjeldatud kujul ehk „

§ 209lg 2 p 1 ja 4 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis“. Süüdistusaktis toodud kvalifikatsiooni kirjeldusest ei nähtu, et süüdistus oleks esitatud kuriteo toimepanemises korduvalt, mida näeb ette § 209 lg 2 p 1. Paragrahvi p 1 olemasolu ei ole kohtumenetluse vältel õiendanud ka prokurör, sellele ei ole pööranud tähelepanu kaitsjad, vaidlustes samuti taotles prokurör isikute süüdimõistmist üksnes

§ 209

lg 2 p 4 järgi, samuti süüdistusakti alguses ja KISis (kohtuinfosüsteem) on kvalifikatsiooniks märgitud

§ 209lg 2 p 4.

Seega lähtub kohus süüdistusaktis nimetatud sõnalisest kvalifikatsioonist, pidades viidet paragrahvi p 1 ekslikuks trükiveaks, sest sisuliselt kuriteo toimepanemises korduvalt ei ole süüdistust esitatud. Kohtuistungil keegi süüdistatavatest ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavad keeldusid ütluste andmisest ning kohtuistungil avaldati Daniil Vnukovi ja Šamil Kurbanovi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused ning Tarmo Proosa tunnistajana ja kahtlustatavana antud ütlused. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: tunnistajad K N (töötas 2016 kevadel OÜ xxx ostujuhi assistendina), V K, A A (Xxx OÜ juhatuse liige 28.09.2015-18.02.2019), J K, R R (AS Xxx ostujuht), V H (OÜ xxx osanik), M V ja K A. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatavate käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 31-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest, st eelkõige tuleks lähtuda 5 sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavast hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Esmalt võtabki kohus seisukoha tõendite lubatavuse kohta. Kaitsjad I. Põder ja A. Põder seadsid 26.05.2021 kohtuistungil (protokoll lk 33-35) kahtluse alla, kas süüdistusaktis punktides 13.5 ja 13.6 märgitud V Ki e-kirjad sisaldasid üldse mingisuguseid manuseid. Kohus ei kahtle, et V. Ki esitatud e-kirjad menetleja R. H kuupäevaga 01.09.2016 kell 11:43 ja 16:17 sisaldasid manustena prokuröri poolt edastatud arveid nr 020516 ja 040516 (OÜ Xxx Xxx arved xxx Xxx OÜ-le vastavalt summadega 15552 eurot ja 15696 eurot). Sellised arvete numbrid kajastuvad ka e-kirjade manustes ning puuduvad igasugused mõistlikud alused eeldada, et menetleja oleks nimetatud manuseid muutnud või muul moel soovinud rikkuda puudutatud isikute õigusi ja kohut eksitada. Ka kinnitas V K kohtuistungil tunnistajana, et on menetlejale eelviidatud kirjad koos nimetatud manustega (arvetega) esitanud. V. K selgitas, et e-mail xxx kuulub praegugi veel tema kasutusse ning tal on ka täna sellele e-posti aadressile ligipääs, tegemist on isikliku e-postiaadressiga. Enda väidete kinnituseks esitas V. K 27.05.2021 kohtule ka e-kirja, milles on manusena lisanud failid (I kd, lk 112121). Eelnevast tulenevalt peab kohus tõendeid lubatavaks, kuid nende asjakohasuse osas annab kohus hinnangu edaspidi süüdistatavate käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi kaitsjate hinnangul ei ole lubatav süüdistusaktis punktis 13.14 märgitud SEB Pank 28.06.16 vastus päringule koos lisadega. 17.05.2021 kohtuistungil (protokoll lk 10) selgitas D. Vnukovi kaitsja, et IP-aadresside päringu teostamiseks oleks pidanud loa andma sõltumatu asutus. Kohus sellekohase seisukohaga ei nõustu, kuna antud juhul on tehtud päringuga panka ning saadud andmeid ei saa käsitleda andmete nõudmisega sideettevõtjalt KrMS § 901 tähenduses. Antud päringu tulemusel ei ole võimalik teha järeldusi isiku eraeluliste andmete või tema asukoha kohta, vaid annab menetlejale võimaluse seostada pangatehingu sooritaja konkreetse IP-aadressiga. Sellest tulenevalt peab kohus tõendit lubatavaks, kuid selle asjakohasuse osas annab kohus hinnangu edaspidi süüdistatavate käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi kaitsjate hinnangul ei ole lubatav süüdistusaktis punktis 13.33 märgitud taotlus KKP teabehaldus- ja menetlusosakonda ja vastus. 27.05.2021 kohtuistungil (protokoll lk 3234) selgitas D. Vnukovi kaitsja, et päringu sisu on seotud IP-aadressidega, tegemist on isikuandmetega ning sellistele andmetele juurdepääsuks peaks andma loa sõltumatu organ, antud juhul ei ole vastavat luba andnud isegi mitte prokuratuur. Kohus küll nõustub, et IP-aadressi abil saadavaid andmeid saab üldjuhul käsitleda kui isikuandmeid, kuid praegusel juhul ei ole aga selliste andmete kogumisel taotletud võimalust teha järeldusi kellegi igapäevaste toimingute kohta ning päringu vastus annab vaid IP-aadressi asukoha, milleks on juriidilise isiku aadress. Selliste andmete teadasaamine ei riiva praegusel juhul kellegi eraelu puutumatust, rikkudes seeläbi isiku seadusega kaitstud õigusi. Sellest tulenevalt peab kohus tõendit lubatavaks, kuid selle asjakohasuse osas annab kohus hinnangu edaspidi süüdistatavate käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Kohtu hinnangul on antud kriminaalasjas esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, et kannatanutele Xxx AS ja OÜ xxx on tekitatud varalist kahju, mis on tekkinud seoses nende sooviga osta suhkrut. Vaidlus puudub selles, et suhkru ostmiseks suhtlesid mõlemad kannatanud V Kiga, kes oli xxx Xxx OÜ juhatuse liige. Nimetatule ei vaielnud vastu ei kannatanu OÜ xxx huvides tegutsenud ja tunnistajana ütlusi andnud K N ja V H ega Xxx AS esindaja ostjuht R R, samuti V K ning V. Ki seos 6 xxx Xxx OÜ-ga nähtub äriregistri väljavõttest. Vastavalt äriregistri väljavõttele on xxx Xxx OÜ ärinimi muutunud ning selleks on xxx OÜ. Nimi xxx Xxx OÜ oli äriühingul 28.11.2012-23.05.2016 ning äriühingu osanikeks 28.11.2012-17.05.2016 olid K A ja V K ning V K oli ka juhatuse liige alates 05.06.2006 – 23.05.

1. Alates 17.05.2016 on äriühingu osanikuks Tarmo Proosa, kes on alates 23.05.2016 ka juhatuse liikmeks. OÜ xxx ostujuhi assistent K N ja V. Ki ütlused langevad kokku selles, et nendevahelise kokkuleppe kohaselt toimub suhkru eest tasumine V. Ki poolt nimetatud ettevõttele xxx Xxx OÜ pärast seda, kui suhkur on saabunud kannatanu poolt nimetatud territooriumile, kaup kontrollitud ja enne kauba mahalaadimist. Sarnaseid ütlusi andis ka Xxx AS ostujuht R R, kuid tema ütluste kohaselt piisas suhkru eest tasumiseks selles, kui auto sõidab territooriumi hoovile. V H ütluste kohaselt oli kokkulepitud nii, et kui kaup saabub OÜ Xxx Xxx Xxx logistikakeskusesse, siis toimub ülekanne. Samuti ei ole kahtlust, et tehingut suhkru tarnimiseks pakkus V. Kile T. Proosa, kelle 02.06.2020 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt teadis ta, et firma xxx Xxx OÜ tegeleb vahendusteenuste osutamisega jaekaubanduses ning küsis Vilt, kas tal on suhkru ostmisest huvitatud kliente, kuna teadis Läti ettevõtte esindajalt J K, et nendel on suhkur müügiks. Sellekohaseid ütlusi andis ka V. K, kelle ütluste kohaselt pidi ta suhkru eest tuleva raha edasi maksma Tarmo Proosa äriühingule, s.o Xxx Xxx OÜ-le, kontaktisikuks tema jaoks oli T. Proosa. Sellest, kelle käest T. Proosa suhkrut hankis, sai teada alles pärast seda situatsiooni, mis oli tekkinud, olid mingid ettevõtte nimed, mis sealt jooksid, aga ei tea, kus kohast T. Proosa seda täpselt võttis, konkreetset ettevõtet ei tea. Tarmo Proosa seos Xxx AS-le ja OÜ Xxx Xxx Xxxle suhkru müümises nähtub ka tunnistaja J K ütlustest ning J K ütlustest nähtub seegi, et T. Proosa hankis suhkru Lätist või Leedust. Esitatud tõendid osutavad ka süüdistus märgitule, et Xxxe poolt tellitud suhkur jõudis nende laoterritooriumile xxx 02.05.2016 peale kella 16.00 ja Xxx Xxx Xxx suhkur nende laoterritooriumile xxx
2. mail
3. Nii kirjeldas V. K, kuidas Xxxe puhul oli kauba saabumine planeeritud 02.05, kaup saabus 02.05 üsna tööpäeva lõpus ja et kõik läheks sujuvalt, siis mäletab, et Xxx oli teinud juba selleks hetkeks kauba eest makse ära. Tema meelest lükkus kauba maha laadimine sellepärast edasi, et esmaspäeval seda mahalaadimist teha ei saanud ja saigi kokku lepitud, et sel juhul ei maksa ka Tarmole seda raha enne ära, kui on kindel, et saavad selle maha laadida. Tema mälu järgi oli seal see, et järgnev päev oli väidetavalt kuskil lähiriikides mingisugune rahvuspüha või pangapüha, et väidetavalt järgmisel päeval rahad ei liikunud, sel põhjusel ei olnud ta ka valmis Tarmole raha edasi kandma, kuni ei ole kindel, et raha makstakse kohe ära. Kolmapäeval, kui see panga püha oli läbi, sai ka see makse tehtud. Info pangapüha kohta tuli T. Proosalt. Ka R R ütluste kohaselt saabus auto nende territooriumile
4. mai õhtupoole, nii et maha laadima ei hakatud. Masin sõitis nende territooriumilt ära, tuli
5. mai õhtul nende hoovi peale tagasi. Maha laadima ei saanud hakata, kuna autojuht ütles, et talle ei ole tulnud vastavat korraldust. Siis hakkas tema Viga suhtlema ja selgus, et 3.mail on Poolas suur püha ja pangad ei tööta. Sai aru, et tehing toimub Poolaga, kuna autojuht oli poolakas ja oli Poola auto. Neljandal mail hakkas uuesti uurima ning V ütles, et tema on rahad üle kandnud ja V ei tea, miks nad ei ole rahasid kätte saanud, et ärgu me lubagu autol ära sõita. Ta ei tea, kuidas nende ülekanne tehti, aga helistas kohe raamatupidamisele, ülekande tegemiseks esitas V. K ka arve. Veendus, et autos oli suhkur. Samuti kattuvad V. Ki, K N ja V H tunnistajana antud ütlused, kuidas auto jõudis 04.05.2016 nende Xxx Xxx Xxx OÜ lattu xxx. V. Ki ütluste kohaselt palus ta tõenäoliselt Xxx Xxx ostujuhil anda info kauba saabumisest edasi, kellele vaja. K N ütluste kohaselt andis ta sellest teada otsesele juhile V Hle, kes andis nõusoleku maksmiseks. V H ütluste kohaselt pidi suhkur saabuma tema mäletamist mööda 04.05.2016 ning tehingu valmistas ette K N. Antud juhul oli olemas arve, sai kõne, et kaup on nende logistikakeskuses ja andis K Nle loa ülekande tegemiseks. 7 16.03.2017 vastusega Swedbank AS-st ja sellele lisatud konto väljavõttest nähtub, et 02.05.2016 tegi Xxx AS ülekande OÜ xxx Xxx Swedbank AS arvele XXX summas 15 724,80 eurot (selgituseks arve 15322) ning 02.05.2016 on summa 15 725 eurot kantud V Ki arvele XXX (selgitus leping, mai 2016). 18.05.2017 vastusega Swedbank AS-st ja sellele lisatud väljavõttest nähtub, et V. Ki arvelduskontolt nr XXX on tehtud ülekanne V Kile summas 13 739 eurot. 10.03.2017 vastusega AS SEB pangast ja sellele lisatud väljavõttega on tõendatud, et 04.05.2016 on xxx OÜ arvele nr XXX laekunud V Kilt 15 275 eurot (selgitus leping, mai 2016). 19.05.2016 ja 10.03.2017 vastustega SEB pangast ja konto väljavõttega on tõendatud, et Xxx Xxx OÜ arveldusarvele AS SEB Pank nr XXX laekus 04.05.2016 xxx Xxx OÜ arvelduskontolt 15 552 eurot (selgituseks arve nr 020516). 10.03.2017 vastusega SEB pangast ja sellele lisatud väljavõttega on tõendatud, et Xxx Xxx Xxx OÜ tegi 04.05.16 ülekande Xxx xxx OÜ arvele nr XXX summas 15 984 eurot (selgituseks arve nr 15323). Ka kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvad samad andmed (esitatud 26.05.2021 istungil). 19.05.2016 ja 10.03.2017 vastustega SEB pangast ja konto väljavõttega on tõendatud, et Xxx Xxx OÜ arveldusarvele AS SEB Pank nr XXX laekus 04.05.2016 xxx Xxx OÜ arvelduskontolt 15 696 eurot (selgituseks arve nr 040516). AS SEB panga 06.09.2016 vastusest nähtub, et 04.05.2016 laekumised Xxx Xxx OÜ arvelduskontole nr XXX Xxx xxx OÜ (endise nimega xxx Xxx OÜ) arvelduskontolt on tehtud V. Ki kasutaja isikuandmetega kell 10:14 (arve nr 040516) ja kell 10:37 (arve nr 020516). Kohtul puudub kahtlus, et eelnimetatud ülekanded olid tehtud just varem kokkulepitud tehingu, s.o suhkru ostmise-müümise eest. Lisaks tunnistajate ütlustele tõendab nimetatut ka arve nr 15323, mille V. K on xxx Xxx OÜ esindajana esitanud Xxx Xxx Xxx OÜ-le. Maksekorralduses selgitusena märgitud arve number kattub V. Ki poolt edastatud arvega. Samuti kattuvad Xxx Xxx OÜ poolt xxx Xxx OÜ-le esitatud arvetel 020516 ja 040516 kajastatud summad Xxx Xxx OÜ laekunud summadega. Kuigi xxx Xxx OÜ poolt edastatud summad OÜ Xxx Xxxile on väiksemad kui kannatanute poolt xxx Xxx OÜ-le ülekantu, on loogilised V. Ki ütlused, et kandis Xxx xxx väiksema summa, kuna xxx xxx OÜ oli äriühing, kes pidi ka tulu teenima. V. Ki ütluste kohaselt sai mõlema kauba eest tehtud ülekanne Xxx Xxx OÜ-le, tasus kolmapäeval, kui tuli kinnitus, et pangad toimivad, kaup on kohal ja on õige aeg ära maksta. Arved läksid tasumisele alati arve alusel, T. Proosa edastas talle Xxx Xxx meili pealt arve, mille alusel läks tasumisele. Tema mäletamist möödas esitas ise arve Xxx Xxx Xxx OÜ-le kolmapäeva hommikul ja Xxxele juba esmaspäeval. Selgitas, et kuna tema juhitud ettevõttel ei olnud ladu ega tegelikult ka võimalik ettemaksu alusel kaupa soetada, siis nii Xxx kui ka Xxx Xxx Xxx teostasid konkreetselt selle kauba eest makse tema ettevõttele ja tema omakorda teostas makse konkreetse kauba eest, Xxxe ja Xxx Xxx Xxx raha pidi lõpuks liikuma lõpptarnijani. Ka T. Proosa kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et V. K tellis kaks autot suhkruga, raha suhkru eest laekus Ki firma kontole ning K omakorda kandis OÜ Xxx Xxx arveldusarvele raha kahe tellimuse eest. Kohtu hinnangul on antud asjas piisavalt tõendatud ka fakt, et kuigi kannatanud tasusid suhkru eest neile esitatud arvete alusel, siis tegelikkuses nad suhkrut ei saanud. Nii andsid vastavaid ütlusi tunnistajad K. N, V H, V. K ja R R. V. Ki ütluste kohaselt suhkrut maha ei laetud. Sai aru, et autojuhtidele ei olnud tulnud nö kinnitust, et kauba võib maha laadida. T. Proosa pidi raha edasi kandma mingisugusele Läti ettevõttele, sai aru, et see ettevõte tarnis T. Proosale suhkrut. T. Proosa väitis, et mahalaadimiseks ei ole luba antud, kuna raha ei ole veel kauba algsele omanikule Läti ettevõttele laekunud. Üritas olukorda lahendada, informeeris sellest üsna kiiresti ka Xxx Xxx Xxxt ja Xxxt, see oli
6. mail. Ühel hetkel sõitsid autod ära, kuna nii Xxx kui ka Xxx Xxx Xxx inimesed ütlesid, et neil puuduvad õiguslikud alused nende autode vaba liikumist takistada.
7. mail sõitis 8 Tarmoga sinna xxx lattu ja sinna oli kohale tulnud ka Lätist kauba lähetaja, meeste- ja naisterahvas ning Xxx Xxx Xxxst esindajaid oli vähemalt 2 inimest, Tarmoga oli kaasas veel J K. Tema jaoks oli J K Tarmo äripartner, tunneb T. Proosat läbi J. K. K N sõnade kohaselt suhkrut maha ei laetud ning V. K lubas olukorra lahendada, et helistab enda esindajale Xxx Xxx OÜ, et võtab Daniiliga ühendust. K ütles, et autot tuleb kinni hoida, takistasid auto ära sõitmist. Selgitas, et sai suhkrut vedanud autojuhilt suhkru omaniku kontakti, see oli Läti number, helistas sinna, rääkisid naisega, kes oli paanikas ja karjus, et tahab oma suhkrut tagasi.
8. mai päeva lõpus tuli lätlane kohale, K sõitis ka Pärnusse, kaasas oli Xxx Xxx esindajana Tarmo Proosa ja kolmas isik, kelle nime ta ei tea. Kokkuleppele ei saadud ja näha oli, et lätlane ei olnud raha saanud ja tal oli õigus koorem tagasi viia, nemad jäid koormast ilma. V. K lubas neile selle raha hüvitada, lubas maksegraafikuga tagasi maksta. V. K tuli koos Xxx Xxx OÜ esindaja Tarmo Proosaga nende Tartu kontorisse
9. mai õhtul, kaasas oli ka üks meesterahvas, kellel palusid lahkuda, kuna see meesterahvas ei puutunud asjasse. Kokkuleppele ei saanud, kohtumine muutus koledaks, K võttis relva ning nad võtsid ühendust politseiga (kohus ei pea vajalikuks pikemalt peatuda nimetatud kohtumisel, mida tunnistajad on väga emotsionaalselt kohtuistungil kirjeldanud). Peale seda intsidenti ei ole ei tema ega Xxx Xxx Xxx V. Kiga kordagi suhelnud. K N ütluste kohaselt V. Kiga suhkru ostmise läbirääkimiste käigus ta ei küsinud, kes on tarnitava suhkru omanik. V. K rääkis talle Xxx Xxx OÜ-st siis, kui ta hakkas uurima, et miks ei ole suhkrut maha laetud ja K lubas uurida oma tarnijalt, s.o Xxx Xxx OÜ-lt. V. Ki poolt tulid Läti kohta selgitused alles siis, kui autojuht oli andnud kontakti lätlastega ja andis V. Kile teada, et Xxx Xxx Xxx oli Läti poolega ühendust võtnud. K rääkis Läti Iseseisvuspäevast
10. mai õhtul, et see on ülekannete viibimise põhjus, K kogu aeg venitas temaga suhtlust, lubas helistada, aga ei helistanud. Temale ei ole Xxx Xxx OÜ nimelt saadetud mõnda pakkumist, arvet või mis iganes dokumenti, kellegagi Xxx Xxx OÜ-st telefoni või meili teel suhelnud ei ole. Tarmo Proosat nägi esimest korda
11. mai õhtul, kui tuli koos V. Kiga Xxx Xxx Xxx kontorisse. R R ütluste kohaselt nad suhkrut maha laadida ei saanud. Auto jäi veel
12. mai ööks nende hoovi peale ning reedel autojuht ütles, et tema peab tagasi sõitma. Rääkis autojuhiga vene keeles. Raha tagasisaamise kohta ta ei tea, teab ainult seda, et V pidi neile nagu miinusarve tegema ja lubas nende raamatupidamisega asjad ära klaarida, aga mis saanud on, ta ei tea. Ei tea, kas tänaseks on midagi tasutud. Tema pidi suhkrutehingu kooskõlastama juhatuse esimehe R R. Miinusarvega sai selle suhkru lao arvelt ära. Tunnistaja V H ütluste kohaselt sai teada, et kaupa ei lubata maha laadida, et sellel firmal, kelle käest nad kauba ostsid, on tekkinud mingid rahalised probleemid. Siis toodi sinna veel mingid teised firmad, aga need teised firmad teda üldse ei huvitanud, kuna nemad ostsid toote xxx käest. Teda vahendajad ei huvitanud. Selleks, et suhkur kätte saada, kaasasid Maksuameti, majanduspolitsei, helistasid kõik ametid läbi, kutsusid kohale turvameeskonna, et suhkru autot ära ei lastaks. Blokeerisid suhkruauto nende lao juures, aga auto keeras öösel sealt kahe auto vahelt välja, vaatamata nende blokeeringule autojuht põgenes. Tema Pärnu lao juures kohtumisel ei osalenud, seal olid Pärnu lao tegevjuht ja logistikajuht. Sai teada, et seal oli K ja üks inimene, aga ta ei saanudki teada, kes see üks oli. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas kedagi oli Läti Vabariigist, vastas V. H, et tema teada käis seal, aga ta ei mäleta, kes. Nad ei ole saanud suhkrut ega raha tagasi, nad ei ole midagi saanud. Lähtudes eelviidatud tunnistajate K. N ja V. H ütlustest on kohtu hinnangul ka selge, et suhkru lõpptarnijaks pidi vähemalt OÜ Xxx Xxx Xxx tehingu puhul olemas Lätis tegutsev ettevõte. Ka R R ütlustest nähtuvalt pidi suhkur saabuma väljastpoolt Eestit. Samas ei rääkinud R. R mitte Lätist, vaid Poolast saabuvast suhkrust. Kuna aga R. R sellekohane arvamus ei toetunud mitte tõsikindlatele faktidele, vaid subjektiivsele hinnangule (oli Poola auto ja autojuht oli poolakas) ning T. Proosa ja V. K kui tehingute vahendajad ei rääkinud samuti Poolast, vaid üksnes Lätist, on kohtu hinnangul usutav, et nii OÜ Xxx Xxx Xxx kui ka Xxx AS puhul oli suhkru lõpptarnija Lätis tegutsev ettevõte. Siinjuures arvestab kohus OÜ Xxx Xxx Xxx ja Xxx AS-ga tehtud tehingute sarnasust ning seda nii ajalises mõttes kui ka sisuliselt. Lähtudes aga esitatud süüdistusest ei olegi kohtu hinnangul määrav mitte 9 lõpptarnija asukoht, vaid sündmus kui tervik, st V. Ki poolt kannatanutelt suhkru eest raha saamine, selle edasikandmine OÜ Xxx Xxxile kui vahendajale, seejärel OÜ Xxx Xxx poolt suhkru lõpptarnijale raha edasi kandmata jätmine ning lõpptarnija poolt kannatanutele suhkru mitte kätteandmine. Vaatamata sellele, et nii OÜ Xxx Xxx Xxx kui ka Xxx AS eest ütlusi andnud V. H ja R. R osundavad V. Kile kui vaidlusaluste tehingute peamisele korraldajale, siis V. Kile antud kriminaalasja raames süüdistust esitatud ei ole ning kohus tema käitumisele karistusõiguslikku hinnangut ei anna. Küll aga on oluline välja selgitada, millised tõendid osundavad süüdistatavatele kui süüdistuse kohaselt tehingute tegelikele kasusaajatele ning kas esitatud tõendid on piisavad, tuvastamaks kahtlusteta süüdistatavatele etteheidetav tegu. Kriminaalasjas on esitatud maksekorraldus, millest nähtuvalt on 04.05.2016 kell 11:23 Xxx Xxx OÜ teinud XXX ülekande summas 14 928 eurot. Xxx Xxx OÜ kontolt nimetatud summas ülekandmine SIA Latvijas Produktile 04.05.2016 nähtub ka SEB poolt 19.05.2016 edastatud konto väljavõttest. Kuigi maksekorralduse kohaselt oleks SIA Latvijas Produktile ülekanne justkui sooritatud, siis 19.05.2016 AS SEB pangast antud vastuse kohaselt tühistas AS SEB pank eelnimetatud ülekande kliendi soovil 04.05.2016, ülekande tühistamise avalduse esitas klient internetipanga vahendusel. 25.05.2016 AS SEB pangast saadud vastuse kohaselt Xxx Xxx OÜ arvelduskontolt ülekanne SIA Latvijas Produktile teostati 04.05.2016 kell 10:31 ning ülekande tühistamise avaldus esitati kell 10:
13. AS SEB pank 26.08.2016 esitatud vastusest nähtub samuti, et Xxx Xxx OÜ kontolt nr XXX tehti 04.05.2016 kell 10:31 ülekanne SIA Latvijas Produktile summas 14 928 eurot (kasutaja isikuandmetena on märgitud Šamil Kurbanov), samas on pank märkinud, et 04.05.2016 ülekande summas 14 928 eurot tagasikutsumine on teostatud kliendi poolt SEB internetipangas, pöördumise algataja on S. Kurbanov, kes sisenes internetipanka PIN-kalkulaatoriga IP-aadressilt: XXX. AS SEB pank kinnitas 28.06.2016 antud vastuses, et 04.05.2016 Xxx Xxx OÜ arvelduskontolt number XXX on teostatud ülekanne SIA Latvijas Produkti kontole välispangas IP-aadressilt: XXX ning klient esitas pangale makse tühistamise avalduse internetipanga kaudu 04.05.2016 IP-aadressilt: XXX. AS SEB pank 19.08.2016 antud vastusest nähtuvalt teostati 04.05.2016 kell 10:31.51 Xxx Xxx OÜ kontolt nr XXX ülekanne SIA Latvijas Produkti arveldusarvele summas 14928 eurot, selleks siseneti internetipanga keskkonda IP-aadressilt XXX. Samalt IP-aadressilt tehti 04.05.2016 kell 10:59 ülekanne Xxx OÜ-le (arve 40516) summas 31 235 eurot. Seega on piisavalt tõendatud süüdistuses kajastatu, et 04.05.2016 kell 10.31.51 tegi OÜ Xxx Xxx internetipanga kaudu enda arvelt summas 14 928 eurot ülekande SIA Latvias Produkti Ing Bank Slaski SA arveldusarvele XXX ning samal päeval kell 10.47 eelnimetatud tehing tühistati ning 14 928 eurot tagastati OÜ Xxx Xxx arveldusarvele. Kuigi pangast saadud andmete kohaselt tehti mõlemad ülekanded Šamil Kurbanovi isikuandmetega, eitas Š. Kurbanov kahtlustatavana antud ütlustes igasugust seost vaidlusaluste tehingutega. Nii selgitas ta, kuidas tema lapsepõlvesõber D. Vnukov pakkus talle 2016 kevadel võimalust ühekordse tehinguga raha teenida ning tehing seisnes selles, et pidi saama tema firma Xxx Xxx OÜ arveldusarvele mingilt juriidiliselt isikult rahasumma, võtma selle sularahas välja ning andma Daniilile ning nii ta tegigi. Pidi oma teenuse eest saama 500 eurot, tal ei olnud aimugi, et raha oli saadud kuritegelikul teel. Kui raha Xxx Xxx OÜ arveldusarvele laekus, nägi ta maksja firma nime, kuid see oli talle täiesti tundmatu ettevõte ning mingeid lepinguid tal selle firmaga ei olnud. Ta ei oska midagi selgitada raha ülekandmise kohta Läti ettevõttele ning selle tühistamise kohta, ei mäleta, kuidas ja missugustel asjaoludel see toimus. Juurdepääs Xxx Xxx OÜ arveldusarvele Interneti pangas oli hetkel Daniilil ja Daniili tuttavatel Rakverest, andis mõnikord Daniili palvel neile paariks päevaks 10 oma PIN-kalkulaatorit. Sai Daniili jutust aru, et need inimesed Rakverest olid kuidagi selle tehinguga seotud, ise ta neid inimesi ei näinud ega nendega suhelnud, võltsitud maksekorraldusest ei tea ta üldse midagi. T. Proosa ei ole kunagi Xxx Xxx OÜ-s töötanud, V. Kiga ei ole ta kunagi kokku puutunud. Ka D. Vnukovi kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et pakkus 2016 kevadel Š. Kurbanovile ühekordset tehingut. Ütlustest nähtuvalt sai esimesel või teisel mail kokku T. Proosa ja J Kga, kes ütlesid, et neil on plaanis teha üks tehing, milleks oli vaja käibemaksukohuslasest firmat, millel pank töötab. Tema pakkus tehingut Š. Kurbanovile, kes nõustus ning kellel oli firma OÜ Xxx Xxx. Saatis kõik Xxx Xxxiga seotud rekvisiidid T. Proosale. Paari päeva pärast helistas talle T. Proosa ja ütles, et tehing on tulemas ning firma arvele laekub raha. Peale ülekannet andis T. Proosa talle teada, et ülekanne on tehtud ning T. Proosa palus kohe öelda, kui see on laekunud. Seejärel helistas ta Šamilile ja palus kontrollida kontot, et kui raha on olemas, siis antakse teada, mida sellega edasi teha. Mingi aja pärast andis Šamil teada, et raha on kontol ning tema andis vastava info edasi T. Proosale. Peale seda nad ütlesid, et nad tahavad seda raha sularahas kätte saada. Tema ütles, et pangaautomaat ei anna nii palju, mille peale ütles T. Proosa, et mingi osa võta Xxx Xxxilt ja teised osad kanna edasi, nt XXX Xxx arvele, et siis see raha välja võtta, et nad tahavad nii kiiresti kui võimalik selle raha kätte saada. Hakkasid vastavalt juhistele tegutsema – OÜ-lt Xxx Xxx laekus tema firmale XXX Xxx mingi summa ja tema võttis selle välja, ülejäänud ülekannete ja rahade väljavõtmisega tegeles Š. Kurbanov. Seejärel said kokku, tema võttis sularaha enda kätte, sellest 1000 eurot jagasid pooleks ja ülejäänud summa 30 000 euro ringis viis ta T. Proosale. Selle andis üle Lasnamäel Peterburi tee ääres, Marketi läheduses. Ülekanne Xxx Xxxile ja sularaha väljavõtmised tema poolt toimusid kõik ühel päeval. Peale raha üleandmist T. Proosale neil kontakt lõppes, T. Proosaga oli koos ka J K, nad käisid kogu aeg koos, olid äripartnerid. Tema ei ole V. Kiga suhelnud. Xxx Xxx äriühingu pangakaart oli Š. Kurbanovi käes, kellel oli ka juurdepääs internetipangale. Kahtlustatavana antud ütlustes T. Proosa ei eitanud, et palus Vnukovilt ettevõtet suhkru müügitehingu tegemiseks. Samas on tema ütlused vaidlusalusest tehingust laekunud raha kasutamise kohta sootuks erinevad D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi poolt antud sellekohastest ütlustest. T. Proosa ütluste kohaselt ütles ta D. Vnukovile, et D. Vnukov kannaks OÜ Xxx Xxx arveldusarvele laekunud raha edasi lätlastele ja saadaks talle maksekorraldused. D. Vnukov saatis talle e-maili teel maksekorraldused, tema saatis maksekorraldused lätlastele ja tõi paberkujul ka Vile. Lätlastele sellest ei piisanud, ootasid raha laekumist nende kontole. Aga autod suhkruga olid juba teel Eestisse, üks pidi saabuma Pärnusse, teine Tapasse. Vnukov seletas talle, et esimese ülekandega läks midagi valesti, ootasid edasi, kuid raha ei tulnud. Teine ülekanne oli Vnukovi sõnade kohaselt tehtud kiirülekandega. Vnukov kogu aeg väitis, et kõik on korras, sel päeval kui autod saabusid Eestisse kella 17.00-ni Vnukov veel võttis toru, hiljem telefon enam ei vastanud, Viberi konto on ka kustutatud. T. Proosa ütluste kohaselt ei ole tema käes kunagi olnud OÜ Xxx Xxx internetipanga kasutajatunnust, paroole, pin-kalkulaatorit, samuti ei ole selle firma juhatuse liige talle kunagi andnud oma ID-kaarti koodidega. Seega ei olnud tal mingit juurdepääsu OÜ Xxx Xxx kontole internetipangas ja tema ei ole seal midagi teinud. Ta ei ole kunagi kätte saanud kahtlustuses mainitud raha Vnukovilt ja Kurbanovilt, ei ole Kurbanovi kunagi elus näinud. Vnukov saatis talle võltsitud maksekorraldused, tema ei ole neid võltsinud. T. Proosa ei eitanud, et tunneb J K, kuid selles suhkrutehingus K ei osalenud. Lähtudes eelviidatud ütlustest ei saa esmalt jätta tähelepanuta, et D. Vnukov ja Š. Kurbanov osundavad pigem T. Proosale kui võimaliku kuriteo toimepanijale ning nende ütluste pinnalt ei saa kuidagi jaatada kõikide süüdistatavate ühist tegevust nagu on märgitud süüdistuses. Toetudes aga D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi ütlustele on selgelt arusaadav, et ajal, mil OÜ Xxx Xxx kontole laekusid kannatanute rahad, oli juurdepääs internetipangale, seega Xxx Xxx arvelduskontole, vaid Š. Kurbanovil. Nii väitis Š. Kurbanov ise, et kui raha Xxx Xxx OÜ arveldusarvele laekus, nägi maksja firma nime, kuid see oli talle täiesti tundmatu ettevõte. Samuti kinnitas D. Vnukov, et mingi aja pärast andis Šamil teada, et raha on kontol. Raha laekumist arvelduskontole saab näha vaid isik, kellel on sinna juurdepääs. Samuti kinnitas D. Vnukov, et Xxx Xxx äriühingu pangakaart oli Š. Kurbanovi käes, kellel oli ka juurdepääs internetipangale. Seega ei ole kuidagi usutavad Š. Kurbanovi ütlused, 11 et juurdepääs Xxx Xxx OÜ arveldusarvele Interneti pangas oli hetkel Daniilil ja Daniili tuttavatel Rakverest, andis mõnikord Daniili palvel neile paariks päevaks oma PIN-kalkulaatorit. Ka T. Proosa ütluste kohaselt ei ole tema käes kunagi olnud OÜ Xxx Xxx internetipanga kasutajatunnust, paroole, pin-kalkulaatorit, samuti ei ole selle firma juhatuse liige talle kunagi andnud oma ID-kaarti paroolidega. Sellekohased ütlused on veenvad, kuna Š. Kurbanov enda ütlustes väitis sedagi, et ta pidi laekunud raha sularahas välja võtma, andma Daniilile ning nii ta tegigi. Sularaha saab samuti välja võtta vaid isik, kellel on kontole juurdepääs. Seda, et sularaha sai välja võtta Š. Kurbanov, kinnitab ka AS SEB pank 10.03.2017 vastus, mille kohaselt Xxx Xxx OÜ kontoga nr XXX seotud pangakaardi McBusiness deebetkaardi valdajaks on Šamil Kurbanov. Lähtudes seejuures veel D. Vnukovi kaitsja selgitustest, et kõik OÜ Xxx Xxx kontolt tehtud ülekanded on täiesti tavalised ja igapäevaselt teostatud pangatoimingud lähtuvalt majandustegevusest, ei ole lihtsalt ka eluliselt usutav, et sellise toimiva majandustegevuse käigus annaks Š. Kurbanov kontrolli ettevõtte üle ära, võimaldades asjassepuutumatute isikute juurdepääsu ettevõtte kontodele. Vähetähtis ei ole seegi, et AS SEB pank 25.05.2016 vastusega edastati Xxx Xxx OÜ arvelduskonto väljavõtted, millest nähtuvalt tehti 04.05.2016 Xxx Xxx OÜ XXX kontolt ülekanne OÜ Xxx arvele summas 31235 eurot (selgitus arve 40516). Lähtudes tehtud ülekannete ajalisest järjestusest ei kahtle kohus, et ülekanne Xxx Xxx OÜ-lt OÜ Xxx arveldusarvele tehti xxx Xxx arvelt laekunud rahade eest. Nimelt juba eespool viidatud AS SEB panga 06.09.2016 vastusest nähtuvalt on laekumised Xxx Xxx OÜ arvelduskontole xxx Xxx OÜ arvelduskontolt tehtud kell 10:14 (arve nr 040516) ja kell 10:37 (arve nr 020516) ning AS SEB 26.08.2016 antud vastuse kohaselt tehti ülekanne Xxx OÜ-le summas 31 235 eurot kell 10:
14. AS SEB panga 06.09.2016 vastusest nähtub, et 04.05.2016 laekumine Xxx OÜ arvelduskontole nr xxx Xxx Xxx OÜ arvelduskontolt nr XXX summas 31 235 eurot on teinud Samil Kurbanovi kasutaja isikuandmetega isik kell 10:
15. Š. Kurbanovi poolt ülekannete teostamist toetab ka fakt, et vastavalt äriregistri väljavõtetele on Šamil Kurbanov OÜ Xxx Xxx juhatuse liikmeks alates 11.04.2016 (osanikuks alates 11.04.2016 Xxx OÜ) ning Xxx OÜ juhatuse liikmeks alates 10.09.2015 (osanikuks alates 04.09.2015). Ilmselgelt on seega ta huvitatud ettevõttele laekunud rahalisest vahenditest ning nende kasutamisest. xxx AS 23.08.2016 vastusega päringule leiab kinnitamist ka süüdistuses märgitu, et ülekanne Xxx OÜ arveldusarvele tehti Xxx OÜ kontoris. Nimelt nähtub vastusest, et IP-ga nr xxx toimusid sessioonid 25.01.2016-30.07.2016 Xxx OÜ-s (juriidiline aadress xxx). Vastavalt äriregistri väljavõttele oli A A Xxx OÜ juhatuse liige ajavahemikul 28.09.2015 kuni 18.02.2019 ning äriühingu aadress 17.02.2016-03.08.2016 oli xxx. A A andis kohtus ka tunnistajana ütlusi ning tema ütluste kohaselt tundis ta nii D. Vnukovi kui ka Š. Kurbanovi. Kuigi A. A tunnistas mõlema süüdistatava tundmist ning nende viibimist mõnikord Xxx OÜ kontoris, ei nähtu tema ütlustest, et just täpselt süüdistuses näidatud ajal ja kohas oleksid D. Vnukov ja Š. Kurbanov viibinud aadressil xxx ning teinud internetipangas ülekande SIA Latvias Produktile. Samas ei sea nimetatud ütlused kuidagi kahtluse alla juba varasemate tõenditega tuvastatut, s.o Š. Kurbanovi poolt 04.05.2016 kell 10.59 Xxx OÜ arveldusarvele summa 31 235 euro ülekandmist ning arvestades temaga seotud IP-aadressi asukoht sai see toimuda OÜ Xxx kontoris. Kuna süüdistuse kohaselt kanti OÜ Xxx Xxx kontole laekunud kannatanute raha summas 31 235 eurot Xxx OÜ arvele ning just Xxx OÜ arvelt võeti süüdistuse kohaselt välja sularaha, jätab kohus tähelepanuta aga AS SEB panga 09.06.2016 vastuse, millega väljastati fotod/video isikutest, kes võtsid Xxx Xxx OÜ kontolt välja sularaha pangaautomaatidest 09.05.2016 (Punane 43, Tallinn), 16.05.2016 (Tammsaare tee 116, Tallinn) ja 20.05.2016 (Mustakivi tee 13 Tallinn). Nimetatud kuupäevadel AS Xxx Xxx arvelt sularaha väljavõtmised ei näita mingit seost süüdistatavatele etteheidetava teoga. 12 Samuti jääb kohtule selgusetuks, milline seos on esitatud süüdistusega AS SEB panga 09.09.2016 vastus, millega väljastati pangakaartidega teostatud tehingutest fotod/video. Nimelt nähtub esitatud vastusest, et pangakaardiga nr xxx (08.09.2016 AS SEB panga vastuse kohaselt oli kaardi valdajaks Š. Kurbanov) võeti sularaha välja 12.07.2016 ja 26.08.
16. Pangakaardiga nr xxx (08.09.2016 AS SEB panga vastuse kohaselt oli kaardi valdajaks D. Vnukov) võeti sularaha välja 08.07.2016, 13.07.2016, 22.07.2016, 26.07.2016, 03.08.2016, 11.08.2016, 22.08.2016, 30.08.2016, 08.09.
17. Pangakaardiga nr xxx (08.09.2016 AS SEB panga vastuse kohaselt oli kaardi valdajaks D. Vnukov) võeti sularaha välja 13.07.2016, 14.07.2016, 02.08.2016, 07.08.2016, 12.08.
18. Eelviidatud kuupäevad sularaha väljavõtmiste kohta toimusid rohkem kui 2 kuud pärast vaidlusalaseid tehinguid, mistõttu ei ole neid asjakohane ka esitatud süüdistusega siduda. Seda enam, et nimetatud kuupäevadele ei ole osundatud ka süüdistuses, mistõttu tõendile tuginedes väljuks kohus ka esitatud süüdistuse piiridest. Lähtudes süüdistuse sisust on vaja aga tuvastada, kas Š. Kurbanov tegutses SIA Latvias Produktile makset tühistades ning raha Xxx OÜ-le kandes üksnes enda initsiatiivil või kokkuleppel D. Vnukovi ja T. Proosaga nagu on märgitud süüdistuses. Kohus arvestab, et vastavalt AS SEB pank 31.08.2016 vastusele tegi Šamil Kurbanovi kasutaja isikuandmetega isik 04.05.2016 OÜ Xxx arvelt veel järgmisi ülekandeid: kell 15:50 ja 20:42 Xxx OÜ-le vastavalt summas 3515 eurot ja 2244 eurot, kell 20:40 ja 15:45 Xxx OÜ-le vastavalt 3511 eurot ja 3515 eurot; kell 15:47 ja 20:37 Xxx OÜ-le mõlemal korral 3515 eurot ja kell 15:49 ja 20:39 XXX Xxx OÜ-le mõlemal korral 3515, s.o kokku summas 26 845 eurot. Eelviidatud panga vastusest nähtub seegi, et 06.05.2016 on Šamil Kurbanovi kasutaja isikuandmetega isik teinud kell 23:31 ülekande XXX Logistis OÜ-le summas 3510 eurot ja kell 23:33 ülekande Xxx OÜ-le summas 2000 eurot. AS SEB pank 31.08.2016 vastusele on lisatud ka Xxx OÜ konto väljavõte, millest nähtuvalt on 04.05.2016 võetud neljal korral Punane 43 välja sularaha kokku summas 3500 eurot. Konto väljavõttest nähtub seegi, et 05.05.2016 on Xxx OÜ-le laekunud Xxx Xxx OÜ-lt 10 215 eurot ning samal kuupäeval on Xxx OÜ arvelt sularahana võetud välja kokku 3460 eurot. Vastavalt 06.09.2016 AS SEB pank vastusele on väljastatud ka Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ ja XXX Xxx OÜ konto väljavõtted ajavahemikul 01.05.-30.05.2016, mis asuvad CD-l (pakend 1). Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi konto väljavõtted on toodud ajavahemikul 01.05.30.05.2016, jääb kohtule esitatud süüdistuse pinnalt arusaamatuks, millistel konkreetsetel kuupäevadel ülekannete tegemist ja sularaha väljavõtmist on süüdistatavatele etteheidetud. Nimelt süüdistuse kohaselt võtsid Š. Kurbanov ja D. Vnukov Xxx OÜ arvelt osa sularahas välja ja osa kandis Š. Kurbanov edasi teistele tema ja D. Vnukovi kontrolli all olevatele ettevõtetele, kust Š. Kurbanov ja D. Vnukov nimetatud summad pangaautomaatidest sularahana välja võtsid ja edastasid T. Proosale. Kohtu hinnangul tuleks sellist umbmäärast lähenemist täpsustada, kuna kohus ei saa hakata oletuslike andmete põhjal süüdistatavatele etteheidetavat tegu ise sisustama. Kuna T. Proosa eitab D. Vnukovilt ja Š. Kurbanovilt sularaha saamist ning nimetatut ei toeta ükski teine tõend, on prokurör järelikult T. Proosale süüdistust esitades lähtunud D. Vnukovi ütlustest, mille kohaselt võttis D. Vnukov sularaha enda kätte, sellest 1000 eurot jagasid pooleks ja ülejäänud summa 30 000 euro ringis viis ta T. Proosale. Samas on D. Vnukov väitnud sedagi, et ülekanne Xxx Xxxile ja sularaha väljavõtmised tema poolt toimusid kõik ühel päeval, peale raha üleandmist T. Proosale neil kontakt lõppes. Kuna kohtul puuduvad mistahes teised tõendid selle kohta, mis kuupäevadel välja võetud sularaha D. Vnukov väidetavalt T. Proosale edasi andis, kontrollib kohus, kas D. Vnukovi ütlused T. Proosale 30000 euro ringi andmises 04.05.2016 (nimetatud kuupäeval toimus ülekanne OÜ Xxx Xxxile) võiksid vastata tõele. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et kuigi enda kohtukõnes osutas prokurör pettuse objektiks olnud raha väljavõtmisele ATM-dest nii
19. kui ka
20. mail, siis süüdistuses konkreetsed kuupäevad puuduvad. 13 Vastavalt SEB panga väljavõttele laekus Xxx OÜ kontole 04.05.2016 Xxx OÜ-lt kahel korral 3515 eurot, s.o kokku 7030 eurot. Sularaha väljavõtmised on toimunud 04.05.2016 neljal korral kokku 3500 eurot. Vastavalt SEB panga väljavõttele laekus XXX Xxx OÜ kontole 04.05.2016 Xxx OÜ-lt kahel korral 3515 eurot, s.o kokku 7030 eurot. Sularaha väljavõtmised on toimunud 04.05.2016 neljal korral kokku 3500 eurot. Vastavalt SEB panga väljavõttele laekus Xxx OÜ kontole 04.05.2016 Xxx OÜ-lt 3515 eurot ja 2244 eurot, s.o kokku 5759 eurot. Sularaha väljavõtmised on toimunud 04.05.2016 neljal korral kokku 3500 eurot. Vastavalt SEB panga väljavõttele laekus Xxx OÜ kontole 04.05.2016 Xxx OÜ-lt 3515 eurot ja 3511 eurot, s.o kokku 7026 eurot. Sularaha väljavõtmised on toimunud 04.05.2016 neljal korral kokku 3495 eurot. Seega võeti Xxx OÜ-le, Xxx OÜ-le, XXX Xxx OÜ-le, Xxx OÜ-le ja Xxx OÜ-le kuulunud arvetelt 04.05.2016 pangaautomaatidest välja kokku 17 495 eurot. Nimetatud summa ei ole ligilähedane D. Vnukovi poolt mainitud T. Proosale antud väidetava 30 000 euro kohta, mistõttu ei saa D. Vnukovi ütlusi pidada usaldusväärseks ning kohus jätab sellekohased ütlused arvestamata. Kuigi SEB panga väljavõtete kohaselt on nii Xxx OÜ-le, Xxx OÜ-le, XXX Xxx OÜ-le, Xxx OÜ-le ja Xxx OÜ-le kuuluvatelt kontodelt alates 05.05.2016 samuti sularaha välja võetud, ei saa kohus neid juba eespool mainitud süüdistuse umbmäärasuse tõttu arvestada. Seda enam, et liites eelnimetatud äriühingute arvetelt ajavahemikul 01.05.-30.05.2016 sularahana välja võetud summad, ületavad need Xxx OÜ-lt tulnud laekumise ning neid ei saa kohus lähtuvalt süüdistuse sisust arvestada. Nii laekus vastavalt SEB panga väljavõttele Xxx OÜ kontole 04.05.2016 Xxx OÜ-lt kahel korral 3515 eurot, s.o kokku 7030 eurot, sularaha on ajavahemikul 05.
21. – 30.05.2016 välja võetud rohkem kui 20 000 eurot. XXX Xxx OÜ kontole on 04.05.2016 Xxx OÜ-lt kahel korral 3515 eurot, s.o kokku 7030 eurot, sularaha on ajavahemikul 05.
22. – 30.05.2016 välja võetud rohkem kui 25 000 eurot. Xxx OÜ kontole on 04.05.2016 Xxx OÜ-lt laekunud 3515 eurot ja 2244 eurot, s.o kokku 5759 eurot, sularaha on ajavahemikul 05.
23. – 30.05.2016 välja võetud rohkem kui 10 000 eurot. Xxx OÜ kontole on 04.05.2016 Xxx OÜ-lt 3515 eurot ja 3511 eurot, s.o kokku 7026 eurot, sularaha on ajavahemikul 05.
24. – 30.05.2016 välja võetud rohkem kui 5000 eurot. Eespool toodud suured summad osundavad sellelegi, et nimetatud ettevõtetel oli teisigi laekumisi ning seostada kõiki sularaha väljavõtmisi vaidlusalastest tehingutest laekunud rahaga ei ole põhjendatud. Teistele laekumistele viitab ka juba eespool osundatu, mille kohaselt on ka 05.05.2016 Xxx OÜ-le toimunud laekumine Xxx Xxx OÜ-lt ning seda summas 10 215 eurot. Järelikult oleks meelevaldne seostada pärast 04.05.2016 toimunud sularaha väljavõtmisi esitatud süüdistusega. Xxx OÜ, XXX Xxx OÜ, Xxx OÜ ja Xxx OÜ kontode kasutamisõigus on tõendatud AS SEB pank 07.09.2016 antud vastusega. Nimetatud vastusest nähtuvalt oli ajavahemikul 04.05.2016 – 30.05.2016 Xxx OÜ ja Xxx OÜ konto kasutamisõigus Šamil Kurbanovil, Xxx OÜ konto kasutamisõigus Daniil Vnukovil ja XXX Xxx OÜ konto kasutamisõigus alates 12.11.2015 Daniil Vnukovil, kes omab ainult kasutamisõigust SEB ärikliendi internetipangas (kasutamisõigus oli alates 27.11.2012 ka N G, kes omab ainult A-allkirjaõigust). Seega on loogiline ka süüdistuses toodu, mille kohaselt olid eelnimetatud ettevõtted D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi kontrolli alla ning seda vaatamata sellele, et äriregistri väljavõtte kohaselt Xxx OÜ osanikuks alates 17.11.2015 on Xxx OÜ ning juhatuse liikmeks alates 16.11.2015 Kristo Tiismann, Xxx OÜ osanikuks alates 12.08.2015 V K ning sama isik ka alates 14.08.2015 juhatuse liikmeks. Küll on aga äriregistri väljavõtete kohaselt Xxx OÜ osanikuks alates 26.06.2015 XXX Xxx OÜ ning juhatuse liikmeks alates 29.06.2015 Daniil Vnukov, XXX Xxx OÜ osanikuks alates 14.07.2014 Daniil Vnukov ning alates 21.07.2014 ka juhatuse liikmeks. Eeltoodud andmed osundavad selgelt sellele, et kannatanutelt laekunud raha eest tehti ülekandeid nii D. Vnukovi kui ka Š. Kurbanovi huvides. Arvestades veel Š. Kurbanovi ja D. Vnukovi sarnaseid 14 ütlusi, et ühekordse tehinguga pidi Xxx Xxx OÜ kontole laekuma raha, mis tuli sularahana välja võtta ning mida mõlemad ka tegid, saab rääkida Š. Kurbanovi ja D. Vnukovi kontrolli all olevat tegutsemisest OÜ Xxx Xxx kontole Xxx AS ja OÜ Xxx Xxx Xxx OÜ poolt kantud rahaga. Kuna eespool viidatud tõendite pinnalt ei saa jaatada T. Proosa poolt süüdistuses märgitud ülekannete tegemist, said järelikult vaid D. Vnukov või Š. Kurbanov edastada T. Proosale maksekorralduse SIA Latvias Produktile tehtud ülekande kohta. T. Proosa kahtlustatavana antud ütluste kohaselt saatis maksekorraldused talle D. Vnukov e-maili teel, just Vnukov seletas talle, et esimese ülekandega läks midagi valesti, ning teine ülekanne oli Vnukovi sõnade kohaselt tehtud kiirülekandega. Kohtu hinnangul on usutav, et maksekorraldused saatis T. Proosale D. Vnukov, kes ei varjanud enda ütlustes suhtlust T. Proosaga ning tema tundmist. Samuti andis D. Vnukov ütlusi, et saatis T. Proosale kõik Xxx Xxx OÜ-ga seotud rekvisiidid. Ka J K ütluste kohaselt sai T. Proosalt teada, et maksekorraldus on võltsitud ning T. Proosa ütluste kohaselt saatis selle talle D. Vnukov. Kuigi T. Proosa rääkis SIA Latvijas Produktile tehtud kahest ülekannet kinnitavast maksekorraldusest, on kohtule edastatud vaid 1 sellekohane maksekorraldus, mis on tagasi kutsutud ja millel kohus juba eespool pikemalt peatus. Samas on kohtu hinnangul usutav, et tegelikkuses oligi maksekorraldusi 2 ning sarnaselt kohtule esitatuga osutas ka teine maksekorraldus ebaõigetele andmetele tehtud ülekande kohta. Siinjuures lähtub kohus kahest sarnasest tehingust V. Ki ja kannatanute vahel ning V. Ki ja OÜ Xxx Xxx vahel ning ka V. K rääkis maksekorraldustest mitmuses. V. Ki ütluste kohaselt ei mäleta ta täpselt, millal T. Proosa need maksekorraldused talle edastas, pigem näitas Proosa talle neid järgnevate päevade sündmuste raames. Ühe maksekorralduse edastas T. Proosa talle elektrooniliselt, teist ta mäletab, et on näinud, aga ta ei mäleta, kas ta näitas seda talle paberkandjal või kuskil telefonis või arvutis, pigem näitas arvutis. Uskus T. Proosat, et T. Proosa on omalt poolt kõik vajaliku teinud. Järgnevalt ongi vaja tuvastada, kas oma tegevusega panid süüdistatavad toime

§ 209

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 209

lg 2 p 4 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. Süüdistuse kohaselt panid kelmuse toime grupis T. Proosa, D. Vnukov ja Š. Kurbanov. Kohtul puuduvad tõendid, mis osundaksid T. Proosale kui D. Vnukovi ja Š. Kurbanoviga ühiselt tegutsevale isikule. Toetudes D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi ütlustele toob kohus taas välja, et T. Proosa oli nende jaoks vaid isikuks, keda vaidlusalastes tehingutes süüdistada, mitte isikuks, kellega nad koos kannatanuid kahjustava plaani välja mõtlesid. Kohus on ka seisukohal, et puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid T. Proosa osalust OÜ Xxx Xxx kontolt Xxx OÜ-le tehtud ülekande osas ning sealt edasi Xxx OÜ-le, XXX Xxx OÜ-le, Xxx OÜ-le ja Xxx OÜ-le raha ülekandmises. Aga just seetõttu, et OÜ Xxx Xxx kontolt kanti kannatanute poolt suhkru eest tasutud raha eelmärgitud äriühingutele, mitte suhkru lõpptarnijale, jäid kannatanud ilma nii suhkrust kui rahast. Samuti ei osuta tõendid sellele, et T. Proosale oleks vaidlusalustest tehingutest saadud raha antud sularahana teiste süüdistatavate poolt. Esitatud tõendid osundavad küll sellele, et V. Kile suhkrut lubades tegutses T. Proosa ilmselgelt varalise kasu saamise eesmärgil, st tema soov oli saada võimalikust suhkrutehingust nö enda osa ehk kasu, kuid puuduvad tõendid, et tema sellekohane tegevus oleks olnud seejuures seotud kannatanutele asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega. T. Proosat konkreetselt süüstavatele tõenditele ei osutanud ka prokurör enda kohtukõnes. Prokuröri hinnangul näitab T. Proosa osalust antud kuriteos see, et kui Vnukov ja Kurbanov oleksid iseseisvalt ilma Proosa juhisteta tahtnud toimepanna kelmuse ja võtta sularaha välja, siis ei oleks neil endal olnud mitte mingisugust vajadust tekitada võltsitud maksekorraldused, kuna raha oli juba nende kontrolli all. Kohtu hinnangul on taoline seisukoht üksnes oletuslik ning sellist lähenemist kohtule 15 esitatud tõendid ei toeta. Ei ole kuidagi välistatud võimalus, et D. Vnukov ja Š. Kurbanov tegutsesid iseseisvalt ning ebaõigete andmetega esitatud maksekorraldustega soovisid nad eksitada hoopis T. Proosat. Kohtu hinnangul ei toeta T. Proosa osalust ka prokuröri poolt osundatu, et T. Proosa ei ole enda sõnade kinnituseks asunud ennast aktiivselt kaitsma ning T. Proosa ei astunud ka hiljem mitte ühtegi sammu selleks, et Vnukovilt ja Kurbanovilt oma raha kätte saada ning isegi siis, kui Proosa omandas hiljem xxx Xxx osaluse, ei esitanud ta xxx Xxx nimel mitte mingisugust nõuet Xxx Xxx OÜ-le ega ka kuriteokaebust õiguskaitseorganitele. Kohus peab siin esmalt vajalikuks märkida, et esitatud süüdistuse pinnalt ei saa rääkida D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi kontrolli alla laekunud kannatanute poolt kantud rahast kui T. Proosa rahast. Teiseks ei saa jätta tähelepanuta, et 9 kuud pärast vaidlusalaseid tehinguid kuulati T. Proosa üle kui tunnistaja (28.02.2017). Järelikult oli T. Proosa kindel, et asja uuritakse ning jääb arusaamatuks, millistest asjaoludest lähtuvalt pidi T. Proosa samuti uurimisasutuste poole pöörduma. T. Proosa kuulati kahtlustatavana üle alles 02.06.2020 ning juba samal aastal saadeti asi ka kohtusse. Järelikult toimus kohtueelne menetlus rohkem kui 4 aastat ning selline ajavahemik on piisav, et menetleja oleks saanud koguda kõik vajalikud tõendid. Heita seejuures T. Proosale ette tõendite mitteesitamist ei pea kohus asjakohaseks. Ka asjaolu, et T. Proosa ütlused tema töötamise kohta OÜ Xxx Xxxis on vastuolus OÜ Xxx Xxxi juhatuse liikme Š. Kurbanoviga, T. Proosa sellekohaseid ütlusi ei toetanud ka D. Vnukov ning T. Proosa ei ole esitanud ka ühtegi vastavat dokumenti, ei kinnita T. Proosa mittetöötamise fakt OÜ Xxx Xxxis automaatselt T. Proosa osalust antud kuriteos, veel vähem tema ühist tegutsemist D. Vnukovi ja Š. Kurbanoviga. Kohtu hinnangul ei muuda T. Proosa töötamine või mittetöötamine OÜ Xxx Xxxiga seonduvalt aset leidnud sündmuste kulgu ning esitatud süüdistuse sisu. Samas on esitatud süüdistuse pinnalt oluline, et kõigi kolme ütlused on sarnased selles, et T. Proosa palus Vnukovilt ettevõtet suhkru müügitehingu tegemiseks ning selleks ettevõtteks saigi Š. Kurbanovile kuuluv ettevõte OÜ Xxx Xxx. Arvestades eespool analüüsitut ei tähendanud nimetatud fakt aga automaatselt T. Proosa soovi jätta suhkru lõpptarnijale raha edasi kandmata. Tähelepanuta ei saa jätta ka tunnistajate J K ja M Vi ütlusi. J K ütluste kohaselt peab ta Tarmo Proosat usaldusväärseks isikuks, kuna T. Proosaga ei ole kunagi mingeid probleeme olnud. Ka tunnistaja M Vi ütluste kohaselt on T. Proosa talle suhkrut tarninud ning tal ei ole kunagi olnud rahalisi probleeme T. Proosaga. Kohus arvestab ka V. Ki ütlusi, mille kohaselt võis T. Proosaga tehtud tehingute arv olla 40. On usutav ja loogiline, et juhul, kui T. Proosa oleks ebausaldusväärne isik, oleks see temaga koostööd tegevatele isikutele teada ning temaga tehtavate tehingute arv ei oleks ligikaudu 40 nagu tõi välja V. K. Pigem oli kõnealune suhkrutehing tõesti üks paljudest samalaadsetest tehingutest nagu märkis T. Proosa kaitsja. Seega on süüdistus T. Proosa osas rajatud kohtu hinnangul üksnes oletustele ning T. Proosale kui võimalikule kelmusi panevale isikule ei osuta ükski tõend. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tekkinud kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada ning kahtluste püsimajäämisel tuleb need tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tarmo Proosa ei täitnud

§ 209lg 2 p 4 objektiivset koosseisu, mistõttu tuleb ta õigeks mõista.

Järgnevalt hindab kohus D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi tegevust

§ 209lg 2 p 4 koosseisu täitmisel.

Kuigi kumbki süüdistatav ise kannatanutega tehingut ei sõlminud, nõustub kohus prokuröriga, et aset leidnud tehinguid (kannatanud – V. K – OÜ Xxx Xxx) tuleb vaadelda kui terviktehingut ning kannatanute eksimusseisundisse viimine toimus V. Ki kaudu. Kohtus leidis tuvastamist, et nii OÜ 16 Xxx Xxx Xxx kui ka Xxx AS soovisid osta suhkrut, makstes selle eest läbi V. Ki xxx Xxx kaudu summad vastavalt 15984 eurot ja 15 724,80 eurot. Seega ei ole kahtlust, et suhkrut ostes ja selle eest raha ülekandes tegid OÜ Xxx Xxx Xxx ja Xxx AS varakäsutuse. Samas oli kannatanutele teadmata, et tegelikkuses V. Kil endal suhkrut ei olnud ning suhkru saamiseks oli V. Kil T. Proosaga kui antud ajal OÜ Xxx Xxx nimel tegutsenud isikuga vastav kokkulepe. Kannatanutele oli teadmata ka see, et tegelikkuses ei olnud suhkru lõpptarnijaks ka mitte OÜ Xxx Xxx, vaid väljaspool Eestit tegutsev ettevõte, kellele pidi lõpuks laekuma kannatanute raha. Kaitsjate hinnangul ei ole vaidlusalaste tehingutega toime pandud mingit pettust, vaid tegemist on tavapärase tsiviilvaidlusega. Kohus sellekohase käsitlusega ei nõustu. Tsiviilvaidluseks võiks tegemist olla näiteks juhul, kui üks lepingupooltest jätab oma kohustuse täitmata, ei järgita kokkuleppeid vms. Praegusel juhul lähtub kohus aga sündmusest kui tervikust ning kohtus tuvastatust, et OÜ Xxx Xxx kontole kannatanutelt suhkru eest laekunud raha kanti Š. Kurbanovi poolt kiiresti edasi Xxx OÜ-le ning sealt edasi teistele äriühingutele, mitte suhkru lõpptarnijatele. Samas olid süüdistatavad suhkru lõpptarnijast teadlikud, sealjuures teadlikud ka nende kohustusest kanda neile OÜ Xxx Xxx kontole laekunud raha lõpptarnijale, mida tõendab selgelt vastav maksekorraldus SIA Latvias Produktile. Ülekande tagasikutsumine aga osundab nende eesmärgipärasele tegevusele, st pettuslikul teel vara saamisele. Nagu kohus juba eespool välja tõi, ei kahtle kohus, lähtudes kahe tehingu sarnasusest, et tegelikkuses oli 2 ebaõigete andmetega ülekannet kinnitavat maksekorraldust, kuigi teist maksekorraldust kohtule esitatud ei ole. Seega olid kannatanud juba enne varakäsutuse tegemist eksitusse viidud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning nad tegid eksimuses olles varakäsutuse, st kandsid üle raha, mida D. Vnukov ega Š. Kurbanov suhkru lõpptarnijale edasi ei kandnud ega plaaninudki teha. Kohtu selle kohast veendumust toetab fakt, et ülekanne Xxx OÜ-le toimus kõigest 22 minutit pärast seda, kui oli toimunud teine laekumine xxx Xxxlt ning Xxx OÜ-lt kanti raha koheselt edasi D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi kontrolli all olevatele teistele ettevõtetele. Lähtudes süüdistatavate kohtueelses menetluses antud vastuolulistest ütlustest võimalike tehingute ja OÜ Xxx Xxx konto käsutamise kohta, aga ka ebaõigete andmetega maksekorralduste esitamisest, teadsid nad, et nende esitatud andmed on valed ning seadsid juba OÜ Xxx Xxx kasutamisõigust T. Proosale üle andes endale eesmärgiks saada pettuse teel varalist kasu. D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi tegevuse tagajärjel kandsid kannatanud varalist kahju. Lähtudes kohtule esitatud tõenditest ei kahtle kohus, et D. Vnukov ja Š. Kurbanov panid neile etteheidetava teo kaastäideviijatena ning kelmus sai võimalikuks just mõlema ühise tegevuse kaudu. Kohus arvestab, et D. Vnukov oli isikuks, kes suhtles T. Proosaga ning kes tegi Š. Kurbanovile ettepaneku anda T. Proosale õigus teha tehinguid Š. Kurbanovile kuuluva ettevõtte nimel. Arvestades Š. Kurbanovi nõustumist eelnimetatuga ning temale kuuluvale ettevõttele OÜ Xxx Xxx vaidlusalustest tehingutes laekunud raha kiiret edasikandmist nii D. Vnukovi kui ka Š. Kurbanovi kontrolli all olevatele ettevõtetele, on ilmne, et nad olid sellekohase tegevuse eelnevalt kokku leppinud. Järelikult tegutsesid nad ühiselt ja kooskõlastatult ning nende tegevus oli ajalis-ruumilises seoses. Kohtu hinnangul tegutsesid nad ühtsest teoplaanist lähtuvalt ning teo tehioludest nähtuvalt pidid mõlemad eeldama, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Kuigi ettevõtte kuulus Š. Kurbanovile, kes tegi ka vaidlusalased ülekanded, oli D. Vnukovi ülesandeks edastada T. Proosale tegelikkusele mittevastavad maksekorraldused. Just teadmine mõlema kindlast rollist tekitas kindlustunde ning mõjutas kelmust toime panema süüdistuses kirjeldatud viisil. D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi vastupidiseid ütlusi ei toeta ükski tõend ega teo väline avaldumine. Seega kokkuvõtlikult osundab mõlema süüdistatava tegevus enda kindlale rollile süüteo realiseerimisel ning mõlema süüdistatava osapanus moodustas ühtse terviku. D. Vnukov ja Š. Kurbanov panid eelkirjeldatud teo toime kavatsetult. Luues T. Proosa kui antud juhul OÜ Xxx Xxx nimel tegutseva isiku ja V. Ki kui kannatanutega suhtleva isiku kaudu kannatanutes vale ettekujutuse enda tahtest raha suhkru lõpptarnijale edasi kanda, seadsid D. Vnukov ja Š. Kurbanov järelikult eesmärgiks saada pettuse teel varalist kasu. 17 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. D.Vnukov ja Š. Kurbanov tuleb süüdi mõista teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, s.o

§ 209lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Mõistlik menetlusaeg D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi kaitsjate hinnangul on antud asjas möödunud mõistlik menetlusaeg. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (01.08.2021 sõnastuses) (RT II, 22.06.2021, 4) § 6 lg 1 kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on menetluse mõistliku aja kulgemise osas selgitanud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see ajavahemik, mida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus". Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmine või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja − ehkki teda ei ole vahistatud − on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda. Menetlusaja kulgemise alguseks võib olla ka esimene ülekuulamine politsei poolt või isiku eluja tööruumides toimunud läbiotsimine. Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu, nt küsitletakse seoses isiku käitumisega tunnistajaid. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (RKKKm 3-1-1-138-13 p-d 17, 18). Eelviidatud Riigikohtu lahendis toodud seisukohtadest lähtudes tuleb mõistliku menetlusaja alguseks lugeda aega, mis isikuid selle kriminaalasja raames tegelikult mõjutama hakkasid, mitte kriminaalmenetluse alustamise aega. Lähtudes kohtule esitatud tõenditest hakkas mõistlik menetlusaeg D. Vnukovi osas kohtu hinnangul kulgema hiljemalt 17.05.2017 ja Š. Kubanovi osas hiljemalt 08.05.2017, s.o ajal, mil nad esmakordselt kahtlustatavana üle kuulati. Järelikult on süüdistatavaid oluliselt mõjutav menetlusaeg kestnud käesoleva otsuse tegemise ajaks ligikaudu 4 aastat ja 5 kuud ning kohtu hinnangul ei saa jaatada süüdistatavate suhtes kestnud mõistliku menetlusaja möödumist. Kohus küll möönab, et kohtueelne menetlus on kestnud tavapärasest kauem ning seda olukorras, kus puudub alus rääkida keerulisest kuriteost ning mahukast tõendusmaterjalist (puuduvad andmed, et kohtueelses menetluses oleks läbi viidud hulgaliselt menetlustoiminguid või toimunud aeganõudev sisuline analüüs), kuid kuna antud asjas teeb kohus lahendi 11.11.2021, on kohtu hinnangul oodata lähiajal ka süüdistatavaid puudutavat lõpplahendit. 18 Seega on süüdistatavatele tagatud õiglane kohtumenetlus mõistliku aja jooksul ning praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus saaks rääkida süüdistatava õiguste intensiivsest riivest just riigivõimu tegevusetuse tõttu. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. OÜ Xxx Xxx Xxx tsiviilhagi Antud asjas on kannatanu esindaja L L esitanud 25.05.2016 tsiviilhagi, milles palub kahtlustatavatelt välja mõista 15984 eurot ning lisaks põhinõudele mõista välja viivis 0,05 % päevas summalt 15984 eurot arvestusega 06.05.2016. 19.05.2017 esitas OÜ Xxx Xxx Xxx esindaja L L uue hagiavalduse, milles soovib OÜ-le Xxx Xxx Xxx tekitatud kahju summas 15 984 euro hüvitamist. Lisaks põhinõudele palub teo toimepannud isikutelt OÜ-le Xxx Xxx Xxx kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 tulenevalt seadusjärgne viivis 1330,21 eurot ajavahemiku 05.05.2016 kuni 19.05.2017 eest ja edaspidi alates 20.05.2017 kuni otsuse täitmiseni kohustada teo toimepannud isikut tasuma hagejale viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Teo toimepannud isikutena on nimetatud Daniil Vnukovit ja Šamil Kurbanovi. 03.12.2020 on OÜ Xxx Xxx Xxx juhatuse liige Ü P esitanud tsiviilhagi täienduse, mille kohaselt on kahtlustatavate ringi lisandunud Tarmo Proosa. Xxx AS tsiviilhagi. Antud asjas on kannatanu esindaja R R esitanud tsiviilhagi, milles palub tekitatud kahju hüvitamist summas 12 294,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli tekitatud kahju 15 724,80 eurot, kuid 3430 eurot on OÜ xxx Xxx poolt AS-le Xxx käesolevaks ajaks hüvitatud. Teo toimepannud isikutena on nimetatud Daniil Vnukovit ja Šamil Kurbanovi. 02.12.2020 on Xxx AS juhatuse liige esitanud tsiviilhagi täienduse, mille kohaselt on kahtlustatavate ringi lisandunud Tarmo Proosa. Vastuväited tsiviilhagidele Kaitsja I. Põder vaidles tsiviilhagile vastu. 01.06.2021 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on hagid koostatud menetleja (uurija) poolt. Tegemist on menetleja poolt kõikvõimalike õigusnormide rikkumisega. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, kuidas nõue on tekkinud, puuduvad arved, lepingud jms. Tsiviilhagi on esitatud tähtaega rikkudes. Kohtu seisukoht. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul kattuvad käesolevas kriminaalasjas toimepandud süüteo kohta käivad ja esitatud 19 tsiviilhagide aluseks olevad faktilised asjaolud, mistõttu tuleb mõlemad tsiviilhagid rahuldada. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus D. Vnukovi ja Š. Kurbanovi süüdi, on kahju kannatanutele tekkinud süüdistatavate õigusvastase tegevuse tagajärjel ning nad vastutavad nende poolt tekitatud kahju eest. Kannatanule otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses süüdistatavate poolt kahju tekitamisega – kui süüdistatavad oleksid neile mittekuulnud raha kandnud edasi suhkru lõpptarnijale, mitte enda kontrolli all olevatele ettevõtetele, ei oleks kannatanute vara väärtus vähenenud. Kohtu hinnangul tuleb aga OÜ Xxx Xxx Xxx tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul ei kuulu süüdistatavatelt väljamõistmisele mitte 15 984 eurot, vaid 15 696 eurot, so summa, mille kandis OÜ Xxx Xxx arveldusarvele V. K. Süüdistatavad ei pea hüvitama summat, mille võrra vähem kandis V. K OÜ Xxx Xxxile, st mille arvestas V. K enda tuluna antud tehingust. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu OÜ Xxx Xxx Xxx kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 15696 eurot, mis tuleb tasuda kannatanu poolt näidatud arveldusarvele. Xxx AS hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning süüdistatavatelt tuleb solidaarselt kannatanu Xxx AS kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 12 294,80 eurot, mis tuleb tasuda kannatanu poolt näidatud arveldusarvele. Kannatanu OÜ Xxx Xxx Xxx viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on viivise väljamõistmine Daniil Vnukovilt ja Šamil Kurbanovilt põhjendatud. Selleks, et distsiplineerida ja motiveerida süüdistatavaid leidmaks vahendeid kahjuhüvitise tasumiseks ning seda võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, on viivise väljamõistmine vajalik. Kuna süüdistatavad ei ole nõuet aga tunnistanud ning aastaid kestnud kohtueelset menetlust ei saa ette heita süüdistatavatele, leiab kohus, et põhjendatud on viivise väljamõistmine alates kohtuotsuse jõustumisest, mitte hagiavalduses näidatud kuupäevast. Lähtudes võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest loeb kohus ka põhjendatuks, et väljamõistetud viivis ei tohi ületada põhinõude suurust. Seega rahuldab kohus OÜ Xxx Xxx Xxx tsiviilhagi viivisenõude ning mõistab solidaarselt Daniil Vnukovilt ja Šamil Kurbanovilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude kogusummas 15 696 eurot täitmiseni OÜ Xxx Xxx Xxx kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 15696 eurot. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsja väide, mille kohaselt on hagiavalduse vormistanud menetleja, on asjakohatu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist menetleja poolt koostatud dokumendiga, kui ta annab menetlusosalisele võimaluse kasutada juba välja töötatud dokumendi vormi. Nii on ka näiteks kohtute kodulehel https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentidevormistamisest toodud mitmete dokumentide näidisvormid, mis on inimestele abiks teatud liiki dokumentide koostamisel. Näidisvormi kasutamisel tuleb dokumendi koostajaks lugeda selle allkirjastanud isiku ning antud juhul on ka OÜ Xxx Xxx Xxx hagiavalduse allkirjastanud selle juhatuse liige. Karistuse mõistmine

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks 20 karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Esmalt põhjendab kohus Daniil Vnukovile mõistetavat karistust. Kohus luges tõendatuks, et D.Vnukov pani toime

§ 209

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 209

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Sanktsioonis ei ole ette nähtud alternatiivset karistusliiki. Praeguses kriminaalasjas puuduvad

§ 57või 58 loetletud kergendavad või raskendavad asjaolud.

D.Vnukov on isik, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kuritegude toimepanemisest on möödunud kohtuotsuse langetamise hetkeks üle viie aasta. Samas kuriteo toimepanemisega on tekitatud märkimisväärne kahju, mida süüdistatavatel tuleb hüvitada. Eeltoodut arvestades kohtu hinnangul on võimalik mõista D.Vnukovile vangistus alla sanktsiooni keskmist määra – 1 aasta 6 kuud, mis on kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning mõistetavat karistust on võimalik täielikult täitmisele mitte pöörata, määrates

§ 73alusel katseaja 1 aasta 6 kuud.

Järgmisena põhjendab kohus Šamil Kurbanovile mõistetavat karistust. Kohus luges tõendatuks, et Š.Kurbanov pani toime

§ 209

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 209

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Š.Kurbanov on isik, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kuritegude toimepanemisest on möödunud kohtuotsuse langetamise hetkeks üle viie aasta. Samas kuriteo toimepanemisega on tekitatud märkimisväärne kahju, mida süüdistatavatel tuleb hüvitada.

§ 57või 58 loetletud kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad.

Ülaltoodut ja süü suurust arvestades kohtu hinnangul on võimalik mõista Š.Kurbanovile karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Samuti leiab kohus, et Š.Kurbanovile mõistetavat karistust on võimalik täielikult täitmisele mitte pöörata, määrates

§ 73alusel katseaja 1 aasta 6 kuud.

Riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatavate teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtu hinnangul on karistusest tingimisi vabastamine sellise katseajaga piisavaks ja põhjendatud vahendiks mõjutamaks isikute käitumist õiguskuulekuse suunas ning risk uuteks süütegudeks on viidud miinimumini. Ühtlasi on tingimisi vangistusel süüdistatavale ka distsiplineeriv mõju. Kohus usub, et tingimisi vangistus sunnib süüdistatavat katseajal oma käitumist kontrollima ning distsiplineerib teda vajalikul määral, samuti tuleb süüdistataval aru saada, et kui ta oma õigusvastast tegevust kordab, on olemas oht sattuda vanglasse karistust kandma. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on kaitsjatele makstud tasu ja sundraha. Tarmo Proosale on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kogusumma 2228,40 ulatuses. Kuna kohus mõistis T. Proosa õigeks, jätab kohus määratud kaitsjale makstud tasu KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Daniil Vnukovile ja Šamil Kurbanovile on õigusabi osutanud kokkuleppel kaitsjad. 21 Daniil Vnukovi kaitsja Indrek Põder on esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt on valitud kaitsjale makstud tasu summas 9330 eurot. Šamil Kurbanovi kaitsja Aire Põder on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks, mille kohaselt on valitud kaitsjale makstud tasu summas 7040 eurot. Kuna kohus mõistis mõlemad süüdistatavad süüdi, jääb valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatavate enda kanda. Nii Daniil Vnukovilt kui ka Š. Kurbanovilt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. Selleks, et mitte asetada süüdistatavaid raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus tasuda menetluskulud (sundraha) KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et kõik CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 309, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista Tarmo Proosa süüdistuses

§ 209lg 2 p 4 järgi.

Süüdi tunnistada Daniil Vnukov

§ 209

lg 2 p 4 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

§ 73

lg 1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Daniil Vnukov 1-aastase ja 6kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt katseaja alguseks on 11.11.2021.a.

Süüdi tunnistada Šamil Kurbanov

§ 209

lg 2 p 4 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

§ 73

lg 1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Šamil Kurbanov 1-aastase ja 6-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt katseaja alguseks on 11.11.2021.a. Kr

MS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagid alljärgnevalt: Välja mõista solidaarselt Daniil Vnukovilt ja Šamil Kurbanovilt OÜ Xxx Xxx Xxx kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 15 696 eurot (arveldusarve nr xxx Swedbangas). Välja mõista solidaarselt Daniil Vnukovilt ja Šamil Kurbanovilt Xxx AS kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 12 294,80 eurot (arveldusarve xxx SEB Pangas). Rahuldada OÜ Xxx Xxx Xxx tsiviilhagi viivisenõue ning välja mõista solidaarselt Daniil Vnukovilt ja Šamil Kurbanovilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude kogusummas 15 696 eurot täitmiseni OÜ Xxx Xxx Xxx kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 15696 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Tarmo Proosa kaitsjatasu summas 2228,40 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Daniil Vnukovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. 22 Menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 73 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on Daniil Vnukovil kohustuslik märkida viitenumber

1. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Šamil Kurbanovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 73 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on Šamil Kurbanovil kohustuslik märkida viitenumber
2. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - kõik CD-plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 11.11.2021.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 14.12.2021.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Muudetud RKK 31.08.2022.a kohtuotsusega 23