Obsah (4)

§ 5412§ 123§69§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr 4-22-2199 12. septembril 2022 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piiriv

§ 5412

lg 1 kohaselt kui lühimenetlusele allutatud isik on vaidlustanud lühimenetluse otsuse, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse üldmenetluse või kiirmenetluse korras. Kuna käesolevas asjas on I.Raats vaide alusel alustatud üldmenetlust, ei ole lühimenetluse otsus enam kehtiv ja kohus seda ei analüüsi.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja Riina Mägi koostas 18.05.2022 väärteoprotokolli nr AB1603869 väärteoasjas nr 2302,22,005259, mille kohaselt Indrek Raats 23.04.2022 kell 15.27 Peterburi tee 65 juures juhtis mootorsõidukit kiirusega 69+-3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi. Indrek Raatsile määrati karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 järgi rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 08.06.2022 otsuses väärteoasjas nr 2302,22,

1. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et 23.04.2022 päeval kasutas enda autot. Sõitis Smuuli teel lennujaama poolt tulles Peterburi mnt-le, kus tuleb viadukt. Politsei oli seal, suunas kõrvale. Enda arvates ei teinud midagi, ei vaidle, et kiirus oli selline nagu mõõdeti. Sai aru, et kui kohapeal vormistatakse, siis registrisse märget ei jää. Ootas, et küsitaks tema seisukohta, oli segaduses, ootas millal saaks ütlusi anda. Siis tuli lühimenetluse otsus, mille otsustas vaidlustada. Ilm oli hea, jääd, vihma polnud, väljas olid plusskraadid, mõlemal pool 2 sõidurada, vahepeal haljasala. Sõiduk on uus, tehniliselt korras. Peab ebaõiglaseks määratud karistust, et pole arvestatud konkreetse juhtumi tehiolusid ja sõiduki tehnilist korrasolekut. Rikkumisel ja rikkumisel on vahe. Taotleb trahvi vähendamist või otsuse tühistamist, sest rikkumine ei ole suur ning puudub avalik huvi. Kaitsja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ning palub kaebus rahuldada. Menetleja ei mäleta kaebuse esitanud isikut või kuidas tema ülekuulamine toimus. 2 Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Isik rikkumist ei vaidlusta, kuid väidab, et teda ei ole ära kuulatud ja sellega on rikutud tema õigust olla ära kuulatud. Samuti, et menetleja on põhjendamatult jätnud otsuse tegemisel arvestamata menetlusaluse isiku vastulause ja ei ole arvestanud kergendavaid asjaolusid. Väärteoprotokollis on isik kinnitanud, et protokolliga on ta tutvunud, koopia kätte saanud, selgitused edastab e-postile. Seda isik ka tegi, mistõttu I. Raats on kasutanud oma õigust olla ära kuulatud. Kohtuväline menetleja ei ole jätnud arvestamata menetlusaluse isiku vastulauset ning kergendavaid asjaolusid. Arvestatud on kahetsust. Kergendava asjaoluna ei saa arvestada asjaolu, et juhiti tehniliselt korras sõidukit, sest tehniliselt mittekorras sõiduki juhtimine on käsitletav eraldi süüteona. Isiku märgitud asjaolud ei ole käsitletavad kergendava asjaoluna. Vaidlust ei ole selles, et Indrek Raats 23.04.2022 kell 15.27 Peterburi tee 65 juures juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 69+-3 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Isik on oma tegu tunnistanud, mõõtetulemust ei ole vaidlustanud ei tema ega kaitsja. Teo toimepanemist ja selle asjaolusid kinnitavad ka kiiruskaamera andmete väljatrükk koos foto ja kaardi väljatrükiga, millelt nähtub Indrek Raatsi juhitud sõiduk, selle kiirus, toimepanemise aeg ja koht. Kohtule on esitatud kiirusmõõteseadme taatlustunnistus ja mõõtja pädevuse tõend, mis kinnitavad, et mõõtmist on teostatud taadeldud seadmega ning pädeva mõõtja poolt. Seega puudub ka kohtul alus kahelda mõõtetulemuse õigsuses ja jälgitavuses. Seega, on teo objektiivne koosseis täidetud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on Indrek Raats täitnud LS § 227 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. Isik on ise tunnistanud, et ei teinud seda teadlikult, eksis ja kogemata ületas kiirust. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. I. Raatsil oli võimalik spidomeetrit vaadates hoida oma kiirust lubatud sõidukiiruse piires. Kui isik seda ei teinud ja lootis enda tunnetuslikule kogemusele, oli ta ise hooletu kuivõrd oleks pidanud ette nägema, et tunnetus võib olla ekslik. Seega, pani Indrek Raats teo toime vähemalt hooletusest. Eeltoodut arvestades puudub kohtul kahtlus selles, et Indrek Raats juhtis 23.04.2022 Peterburi tee 65 juures mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 69+-3 km/h. Vaidlus puudub ka selles, et suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega, ületas isik kiirust mitte vähem kui 16 km/h ja pani sellega toime LS § 227 lg-s 1 sätestatud väärteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Indrek Raats on süüvõimeline ning KarS
2. ptk
3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS § 227 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 227 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Vaidlus on tõusetunud selles, kas I. Raatsile ülaltoodud teo eest märgitud karistus on õiglane, kas kaebuse esitaja on ära kuulatud ning kas karistuse määramisel on arvesse võetud kõiki karistust kergendavaid asjaolusid. KarS § 57 lg 1 näeb ette kergendavad asjaolud, mida menetleja peab karistuse mõistmisel arvestama. Lg 2 näeb ette, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka lõikes 1 loetlemata asjaolusid, kuid see säte ei kohusta menetlejat arvestama kergendava asjaoluna kõiki asjaolusid, 3 mis menetlusaluse isiku enda arvates peaksid olema kergendavad asjaolud. Tegemist on menetelja kaalutlusõigusega. Kaebuse esitaja ja kaitsja väidetega, mille kohaselt on kohtuväline menetleja rikkunud isiku õigust olla ära kuulatud, ei saa kohus nõustuda. Indrek Raats on omakäeliselt andnud väärteoprotokollis allkirja, et ta on õigustega tutvunud. Samuti on isik avaldanud soovi edastada selgitused e-posti teel. Seda on isik ka teinud. Seega on Indrek Raats saanud oma selgitused väärteomenetluse raames esitada. Kui isikul oleks olnud soov, et tema ütlused fikseeritaks eraldi ülekuulamise protokollis, oleks seda soovi tulnud koheselt avaldada. Seda isik ei teinud, vaid soovis oma selgitused edastada eraldi kirjaga e-posti teel. Kaitsja väide, et menetlus tuleks lõpetada, sest menetleja ei mäleta, kuidas toimus I. Raatsi ülekuulamine, on samuti asjakohatu. On eluliselt usutav, et menetleja, kes igapäevaselt viib läbi mitmeid väärteomenetlusi, ei mäleta detailselt ühe konkreetse isiku menetluse asjaolusid. Selleks ongi väärteoasja materjalid, sh väärteoprotokoll, millest nähtub, et isikule on tema õigusi selgitatud ning talle on antud võimalus kasutada oma õigust olla ära kuulatud, s.t esitada oma seisukohad kirjalikult e-posti teel.

§69

lg 5 ja § 70 lg 1 näevad isikule õiguse esitada vastulause ja sellega koos vajalikuks peetavad tõendid. I.Roots on väärteomenetluses esitanud vastulause, menetleja on selle kätte saanud, märkinud seda oma väärteootsuses, seega on olnud I.Rootsiel tagatud õigus olla ära kuulatud. Ka kirjalik vastulause on dokument, milles toodud väidetega menetelja otsuse tegemisel arvestab. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et tema esitatud väiteid konkreetse juhtumi kohta, ei ole karistuse mõistmisel arvesse võetud (ilmastikuolud, sõiduki tehniline seisund jmt). Kohtuväline menetleja on kohtuistungil selgitanud, miks isiku väited ilmastikuolude, auto uudsuse ning siseministeeriumi seisukohtade osas on asjakohatud ning ei ole karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Seega on asjakohatu väide, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud neid isiku seisukohti, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Kaebuse esitaja väited asjaolude kohta, mida oleks tulnud tema puhul arvestada karistust kergendavate asjaoludena, ei ole loetletud KarS § 57 lg 1, seega ei pidanud menetleja seisukoht karistust kergendavate asjaolude osas ühtima I.Raatsi seisukohaga. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, sest vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Indrek Raatsil kehtivad karistused puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud kahetsust. Isiku poolt kiiruse ületamine oli sätte keskmisest määrast kõrgemas määras, seega kahetsust arvestades Indrek Raatsile sanktsiooni keskmises määras määratud karistus on põhjendatud ning proportsionaalne ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Indrek Raats on seisukohal, et menetlus antud väärteoasjas tuleks otstarbekuse kaalutlusel lõpetada või rahatrahv määrata miinimummääras, sest tema süü ei olnud suur ning asja suhtes puudub avalik menetlushuvi. Oma seisukohta põhjendas isik väidetega, et tal on uuem tehniliselt korras sõiduk, mille pidurdusteekond on lühem kui mõnel vanemal autol, seega potentsiaalne oht kaasliiklejatele on väiksem, liiklus oli hõre, ilmastikuolud head. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et karistust kergendavaks asjaoluks ei ole teo toimepanemise tehiolud ning sõiduki tehniline korrasolek. Kuivõrd kiirusepiirangud ja muud liiklusnõuded on loodud eeldusel, et liikluses osalevadki tehniliselt korras sõidukid, siis on kaebuse esitaja väide, et 4 tema tegu ei olnud ohtlik, sest tal on tehniliselt korras sõiduk, asjakohatu. Kuigi toimepandud teo tehiolusid arvestades võib nõustuda kaebuse esitajaga selles, et konkreetselt selle juhtumi puhul ei seadnud ta oma käitumisega teisi kaasliiklejaid keskmisest suuremasse ohtu, ei saa väita, et isiku tegu väiksemalgi määral ohtlik ei olnud. Isiku väitel oli liiklus hõre, kuid kiiruskaamera videosalvestisest tehtud kuvatõmmisel on kohe Indrek Raatsi sõiduki kõrval näha ka teine sõiduk, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et teo toimepanemise hetkel liikusid sellel teelõigul siiski ka teised sõidukid ning liiklusohtu täielikult abstraktseks pidada ei saa. Märkimisväärne ongi siinkohal isiku suhtumine toimepandud teosse. Indrek Raats on seisukohal, et tema suhtes tuleks menetlus lõpetada või määrata rahatrahv alammääras, sest sõites tehniliselt korras uuemapoolse sõidukiga, hõredama liiklusega ajal ja hea ilmaga ei ohustanud ta teisi kaasliiklejaid sellisel määral kui näiteks südalinnas kiirust ületades või vanema sõidukiga sõites. Kohus saab sellest järeldada vaid seda, et Indrek Raatsi jaoks on mingites olukordades kiiruse ületamine õigustatud või vähemalt ei vääri selline rikkumine tema hinnangul karistamist. Kohtu hinnangul ei ole menetluse lõpetamine põhjendatud, kuivõrd isiku suhtumine liikluskorda on oma olemuselt ohtlik ning sellest tulenevalt ei saa tema süüd pidada ka nii väikseks, et menetlus lõpetada. I.Raats väitis korduvalt, et tal oli uus ja tehniliselt korras auto, mistõttu ei ole tema poolt kiiruse ületamine nii ohtlik kui vanema auto juhi poolt. Kohtu arvates näitab selline seisukoht I.Raatsi üleolevat suhtumist neisse kaasliiklejatesse, kes sõidavad mõned aastad vanema autoga. Indrek Raats on oma väidetega tekitanud kohtus kahtluse, et isik ei ole tegelikult aru saanud oma teo õigusvastasusest, mistõttu puudub kohtul veendumus, et isik ka edaspidi spidomeetri jälgimisel hooletu ei ole või isegi tahtlikult kiirust ei ületa kui uuemapoolse autoga sõidab, liiklus hõredam ning ilmastikuolud head on. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi. Antud sättest võib järeldada, et heade ilmastikuolude ning tehniliselt korras sõidukiga tohtis Indrek Raats sõita suurima lubatud sõidukiirusega sellel teelõigul. Lubatust kiiremini sõitmist ilmastikuolud, koht ja sõiduki tehniline seisund ei õigusta. Samuti ei ole isiku pädevuses otsustada, millal ja millisel teelõigul temale liikluspiirangud kehtivad. Liiklusnõuded on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning need kehtivad kõigile, sõltumata nende sõiduki vanusest või ilmast. Liikluses võib ette tulla ka olukordi, kus juht ei jõuagi enne kokkupõrget pidurdada ning sellisel juhul ei ole määrav kui uus on sõiduk või kui lühike oleks selle sõiduki pidurdusteekond. Sõidukite kiirus koos massiga aga määrab kahju ulatuse ka sellises olukorras. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et kiiruse ületamine kuulub liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka, mistõttu on ebaõige kaebuse esitaja väide, et kiiruse ületamise suhtes puudub avalik menetlushuvi. Lubatud suurima sõidukiiruse ületajate karistamine teenib ka üldpreventiivset eesmärki, sest teadmine, et ka väiksema kiiruse ületamise eest võidakse karistada, sunnib liiklejaid oma sõidukiirust kontrollima ja see aitab lõppastmes kaasa liikluse rahustamisele ja liiklusõnnetuste arvu vähenemisele. Kõike eeltoodut arvesse võttes, ei pea kohus põhjendatuks Indrek Raatsi suhtes menetluse lõpetamist, samuti ei ole põhjendatud vähendada temale kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmises määras määratud rahatrahvi. Arvestades, et kohus ei lõpeta Indrek Raatsi suhtes väärteomenetlust, puudub alus ka kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrd

§ 23kohaselt hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamisel.

Seega, jätab kohus kaitsja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 5 Juhindudes

§-st 2 ja KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva asitõendi – CD-plaadi, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas 1. Jätta Indrek Raats kaebus rahuldamata. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 08.06.2022 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,005259 muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220225045830 CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 03.10.2022 6