lg 1 kohaselt kui lühimenetlusele allutatud isik on vaidlustanud lühimenetluse otsuse, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse üldmenetluse või kiirmenetluse korras. Kuna käesolevas asjas on I.Raats vaide alusel alustatud üldmenetlust, ei ole lühimenetluse otsus enam kehtiv ja kohus seda ei analüüsi.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja Riina Mägi koostas 18.05.2022 väärteoprotokolli nr AB1603869 väärteoasjas nr 2302,22,005259, mille kohaselt Indrek Raats 23.04.2022 kell 15.27 Peterburi tee 65 juures juhtis mootorsõidukit kiirusega 69+-3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi. Indrek Raatsile määrati karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 järgi rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 08.06.2022 otsuses väärteoasjas nr 2302,22,
lg 5 ja § 70 lg 1 näevad isikule õiguse esitada vastulause ja sellega koos vajalikuks peetavad tõendid. I.Roots on väärteomenetluses esitanud vastulause, menetleja on selle kätte saanud, märkinud seda oma väärteootsuses, seega on olnud I.Rootsiel tagatud õigus olla ära kuulatud. Ka kirjalik vastulause on dokument, milles toodud väidetega menetelja otsuse tegemisel arvestab. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et tema esitatud väiteid konkreetse juhtumi kohta, ei ole karistuse mõistmisel arvesse võetud (ilmastikuolud, sõiduki tehniline seisund jmt). Kohtuväline menetleja on kohtuistungil selgitanud, miks isiku väited ilmastikuolude, auto uudsuse ning siseministeeriumi seisukohtade osas on asjakohatud ning ei ole karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Seega on asjakohatu väide, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud neid isiku seisukohti, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Kaebuse esitaja väited asjaolude kohta, mida oleks tulnud tema puhul arvestada karistust kergendavate asjaoludena, ei ole loetletud KarS § 57 lg 1, seega ei pidanud menetleja seisukoht karistust kergendavate asjaolude osas ühtima I.Raatsi seisukohaga. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, sest vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Indrek Raatsil kehtivad karistused puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud kahetsust. Isiku poolt kiiruse ületamine oli sätte keskmisest määrast kõrgemas määras, seega kahetsust arvestades Indrek Raatsile sanktsiooni keskmises määras määratud karistus on põhjendatud ning proportsionaalne ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Indrek Raats on seisukohal, et menetlus antud väärteoasjas tuleks otstarbekuse kaalutlusel lõpetada või rahatrahv määrata miinimummääras, sest tema süü ei olnud suur ning asja suhtes puudub avalik menetlushuvi. Oma seisukohta põhjendas isik väidetega, et tal on uuem tehniliselt korras sõiduk, mille pidurdusteekond on lühem kui mõnel vanemal autol, seega potentsiaalne oht kaasliiklejatele on väiksem, liiklus oli hõre, ilmastikuolud head. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et karistust kergendavaks asjaoluks ei ole teo toimepanemise tehiolud ning sõiduki tehniline korrasolek. Kuivõrd kiirusepiirangud ja muud liiklusnõuded on loodud eeldusel, et liikluses osalevadki tehniliselt korras sõidukid, siis on kaebuse esitaja väide, et 4 tema tegu ei olnud ohtlik, sest tal on tehniliselt korras sõiduk, asjakohatu. Kuigi toimepandud teo tehiolusid arvestades võib nõustuda kaebuse esitajaga selles, et konkreetselt selle juhtumi puhul ei seadnud ta oma käitumisega teisi kaasliiklejaid keskmisest suuremasse ohtu, ei saa väita, et isiku tegu väiksemalgi määral ohtlik ei olnud. Isiku väitel oli liiklus hõre, kuid kiiruskaamera videosalvestisest tehtud kuvatõmmisel on kohe Indrek Raatsi sõiduki kõrval näha ka teine sõiduk, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et teo toimepanemise hetkel liikusid sellel teelõigul siiski ka teised sõidukid ning liiklusohtu täielikult abstraktseks pidada ei saa. Märkimisväärne ongi siinkohal isiku suhtumine toimepandud teosse. Indrek Raats on seisukohal, et tema suhtes tuleks menetlus lõpetada või määrata rahatrahv alammääras, sest sõites tehniliselt korras uuemapoolse sõidukiga, hõredama liiklusega ajal ja hea ilmaga ei ohustanud ta teisi kaasliiklejaid sellisel määral kui näiteks südalinnas kiirust ületades või vanema sõidukiga sõites. Kohus saab sellest järeldada vaid seda, et Indrek Raatsi jaoks on mingites olukordades kiiruse ületamine õigustatud või vähemalt ei vääri selline rikkumine tema hinnangul karistamist. Kohtu hinnangul ei ole menetluse lõpetamine põhjendatud, kuivõrd isiku suhtumine liikluskorda on oma olemuselt ohtlik ning sellest tulenevalt ei saa tema süüd pidada ka nii väikseks, et menetlus lõpetada. I.Raats väitis korduvalt, et tal oli uus ja tehniliselt korras auto, mistõttu ei ole tema poolt kiiruse ületamine nii ohtlik kui vanema auto juhi poolt. Kohtu arvates näitab selline seisukoht I.Raatsi üleolevat suhtumist neisse kaasliiklejatesse, kes sõidavad mõned aastad vanema autoga. Indrek Raats on oma väidetega tekitanud kohtus kahtluse, et isik ei ole tegelikult aru saanud oma teo õigusvastasusest, mistõttu puudub kohtul veendumus, et isik ka edaspidi spidomeetri jälgimisel hooletu ei ole või isegi tahtlikult kiirust ei ületa kui uuemapoolse autoga sõidab, liiklus hõredam ning ilmastikuolud head on. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi. Antud sättest võib järeldada, et heade ilmastikuolude ning tehniliselt korras sõidukiga tohtis Indrek Raats sõita suurima lubatud sõidukiirusega sellel teelõigul. Lubatust kiiremini sõitmist ilmastikuolud, koht ja sõiduki tehniline seisund ei õigusta. Samuti ei ole isiku pädevuses otsustada, millal ja millisel teelõigul temale liikluspiirangud kehtivad. Liiklusnõuded on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning need kehtivad kõigile, sõltumata nende sõiduki vanusest või ilmast. Liikluses võib ette tulla ka olukordi, kus juht ei jõuagi enne kokkupõrget pidurdada ning sellisel juhul ei ole määrav kui uus on sõiduk või kui lühike oleks selle sõiduki pidurdusteekond. Sõidukite kiirus koos massiga aga määrab kahju ulatuse ka sellises olukorras. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et kiiruse ületamine kuulub liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka, mistõttu on ebaõige kaebuse esitaja väide, et kiiruse ületamise suhtes puudub avalik menetlushuvi. Lubatud suurima sõidukiiruse ületajate karistamine teenib ka üldpreventiivset eesmärki, sest teadmine, et ka väiksema kiiruse ületamise eest võidakse karistada, sunnib liiklejaid oma sõidukiirust kontrollima ja see aitab lõppastmes kaasa liikluse rahustamisele ja liiklusõnnetuste arvu vähenemisele. Kõike eeltoodut arvesse võttes, ei pea kohus põhjendatuks Indrek Raatsi suhtes menetluse lõpetamist, samuti ei ole põhjendatud vähendada temale kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmises määras määratud rahatrahvi. Arvestades, et kohus ei lõpeta Indrek Raatsi suhtes väärteomenetlust, puudub alus ka kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrd
Seega, jätab kohus kaitsja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 5 Juhindudes
§-st 2 ja KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva asitõendi – CD-plaadi, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas 1. Jätta Indrek Raats kaebus rahuldamata. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 08.06.2022 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,005259 muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220225045830 CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 03.10.2022 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.