Obsah (7)

§ 218§ 275§ 63§ 203§ 121§ 56§ 47

4-22-2741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. septembril 2022 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2741 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi se

§ 218

lg 1; § 275 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 01.09.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 275

lg 1 ja § 218 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku otsuse sisu ulatuses, s.o 500 eurot Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-dest 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Jätta Tarmo Talviku kaebus rahuldamata.
2. Tühistada Tartu Vangla 05.08.
3. a otsus väärteoasjas nr 650022000084 osas, milles Tarmo Talvikule mõisteti liitkaristus.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Tarmo Talvikule

§ 218

lg 1 järgi rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ning

§ 275lg 1 järgi rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 4-22-2741 Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Jaano Paluoja koostas 06.07.2022 väärteoprotokolli (tl 15-16) Tarmo Talviku suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, lõhkus 24.04.2022 kella 14.56 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna koridoris kambri nr XXX uksekeele, lüües korduvalt kambri ust kinni. Oma tegevusega tekitas T. Talvik Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 1384,08 eurot. Kuna summa ei ületa 4000 eurot, pani ta sellega toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo väheväärtusliku asja vastu.

2. Lisaks heidetakse T. Talvikule ette, et olles kinnipeetav Tartu Vanglas, viskas ta 26.05.2022 kella 8.50 paiku Tartu Vangla eeluuritavate hoone XXX eluosakonna kambris nr XXX tööülesandeid täitvat praktikant R.A. kruusis oleva veega, mis tabas praktikandi rindkere vasakut poolt. Oma tegevusega solvas T. Talvik vanglaametniku au ja väärikust. Samuti T. Talvik, samal päeval kella 20.25 paiku ütles Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna kambris nr XXX ametiülesandeid täitvale praktikant R. R.A-le, et: „peaksid koolis tegelema õppimisega, xxxxx“, solvates sellega vanglaametiku au ja väärikust. Eelnimetatud tegevustega solvas T. Talvik avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ja pani seeläbi toime

§ 275lg 1 sätestatud väärteo.

1. Tartu Vangla 05.08.
2. a otsusega (tl 13-14) määrati T. Talvikule

§ 218

lg 1 ja § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud süütegude eest karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. 4. T. Talvik vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega (tl 1-3), milles märgib esmalt, et temale määratud rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur võrreldes etteheidetavate süütegudega. Lisaks on rahatrahv mõistetud menetlusreegleid rikkudes, kuivõrd tegu on eriliigiliste süütegudega ning eraldi ei ole välja toodud karistust iga süüteo eest. Trahvi määrates ei ole arvestatud reaalsete sissetulekutega. T. Talvikule on määratud xxxxxx ning tema sissetulek on heal juhul x eurot kuus, samuti on käimas tema suhtes pankroti väljakuulutamise protsess. Kambri ukse lukukeele lõhkumise episoodis T. Talvik ennast süüdi ei tunnista ning märgib, et: 1) xxxx K.H. kinnitas, et ametnik ei oleks tohtinud jätta lukukeelt välja keeratud asendisse; 2) lukk oli juba eelnevalt mittekomplektne, sest eemaldatud oli elektroonika osa; 3) luku lõhkus faktiliselt vangla kinnipeetavast remondimees, kes selle kangiga pesast välja väänas. T. Talvik palub end

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemises õigeks mõista.

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritud süütegude puhul palub T.

Talvik mõista kahe episoodi eest eraldi karistused ning määratud rahatrahvi oluliselt vähendada. Lõpliku trahvisumma palub kaebaja asendada arestiga. 5. Kohtuväline menetleja palub oma 17.08.2022 kohtule esitatud seisukohas (tl 11) jätta menetlusaluse isiku esitatud kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla otsus muutmata. T. Talvikule määratud karistus on proportsionaalne. Arvesse on võetud toime pandud süütegude iseloomu, nende hulka ja asjaolu, et isik viibib vanglas. T. Talvikule määrati kolme süüteo eest kokku rahatrahv, mis on alla sanktsiooni keskmise määra. Küll aga nõustub kohtuväline menetleja sellega, et

§ 63

lg 3 kohaselt määratakse karistus mitme eri väärteokoosseisule vastava tegude toime panemise eest iga väärteo eest eraldi ning vaidlustatavas otsuses

§ 63lg-le 3 viidatud ei ole.

Kohtuväline menetleja täpsustab, et otsuse lõpuosas on jäetud ekslikult märkimata

§ 218lg 1, aga otsusega määratud rahatrahv on mõeldud kõigi kolme episoodi eest.

Seoses lukukeele lõhkumisega märgib kohtuväline menetleja, et lukk muutus kasutuskõlbmatuks T. Talviku tegevuse tagajärjel, varasemalt oli see töökorras. Kohtuväline 2 4-22-2741 menetleja on kahju tekitamise fakti ja suuruse osas lähtunud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) poolt koostatud asja lõhkumise aktist nr TA 12-22, milles RKAS ja Tartu Vangla esindaja on kinnitanud, et lukk on lõhutud, selle maksumuseks oli 1384,08 € ja see asendati uue lukuga. Kohtuotsuse põhjendused 6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kõigepealt analüüsib kohus

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo (I) ja

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemisega seotud küsimusi (II) ning seejärel lahendab karistuse küsimuse (III). (I)

1. Esmalt heidetakse T. Talvikule ette seda, et olles kinnipeetav Tartu Vanglas, lõhkus ta 24.04.2022 kella 14.56 paiku eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna koridoris kambri nr XXX uksekeele, lüües korduvalt kambri ust kinni. Oma tegevusega tekitas T. Talvik Riigi Kinnisvara AS-le varalise kahju 1384,08 eurot.
2. xxxx J.H. koostas 24.04.2022 Tartu Vangla direktorile ettekande (tl 25 pöördel), mille kohaselt avas ta 24.04.2022 kella 14.55 paiku eluosakonda, kui nägi, et T. Talvik tõmbas enda kambri ukse kinni ja see läks lukku. J. H. tegi seepeale ukse lahti ja keeras lukukeele välja, et ust ei saaks sulgeda. T. Talvik tuli seepeale kambrist välja ja nõudis, et uks oleks kinni, kuna teda segab kaaskinnipeetavate jutukõmin. Kinnipeetav nõudis, et J. H. keeraks lukukeele sisse tagasi ning ähvardas, et lõhub lukukeele ära. J. H. otsustas olukorrast eemalduda, kuna T. Talvik oli ärritunud. Taha vaadates nägi J. H., kuidas T. Talvik peksab vihaselt oma kambri ust. Pärast ukse seisukorda üle vaadates selgus, et uks oli kaardunud ja lukukeelt enam sisse keerata polnud võimalik. J. H. kuulati kohtuvälises menetluses üle tunnistajana, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud. Pooled ei pidanud kohtuistungi edasilükamist vajalikuks ning menetlusalune isik märkis, et ei vaidlusta, et ta 3-l korral ust tõukas. Kohus ei lugenud mitteilmumise põhjuseid mõjuvaks ning seetõttu tunnistaja ütlusi ei avaldatud.
3. Asja lõhkumise akt nr TA 12-22 (tl 22 pöördel) tõendab, et 24.04.2022 on kambri nr XXX ukelukk lõhutud ning tekitatud kahju suurus on 1384,08 eurot. Akt remonditööde valmimise kohta (tl 23 pöördel) tõendab, et 24.04.2022 on ukselukk parandatud. Varalise kahju suurust tõendab ka V. AS-i hinnapakkumine (tl 24).
4. 20.05.2022 koostatud vaatlusprotokollist (tl 10-18) Tartu Vangla videovalvesüsteemi eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna valvekaamera XXXX videosalvestuse vaatlusega nähtub, et valvur J. H. avab kambri nr XXX ukse. Kui ta avab kambri nr XXX ust, on näha, et alguses on kambri nr XXX uks avatud ning järgmisel hetkel on see uks juba kinni tõmmatud. J. H. avab uuesti kambri nr XXX ukse. Kambri nr XXX ukse lävele tuleb T. Talvik ning ukse juures toimub tema ja J. H.vahel vestlus. Kinnipeetav T. Talvik viitab käega kambri nr XXX uksekeelele. Vestlus jätkub ja T. Talvik viitab käega kambri nr XXX suunas. T. Talvik, seistes koridoris, lükkab väljastpoolt kambri ust kinni, seejärel lükkab ukse kinni teist ja veel ka kolmandat korda. Siis siseneb T. Talvik kambrisse.
5. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist G.K. 12.05.2022 õiendist (tl 26) nähtub, et peaspetsialist, olles ära vaadanud videosalvestuse ukse lõhkumisest ja luku väljavahetamisest, vestles seejärel T. Talvikuga. Viimane selgitas, et ametnik J. H. provotseeris 3 4-22-2741 teda sellega, et keeras tema kambri uksel lukukeele välja. T. Talvik vihastas, et ametnik ei tulnud talle vastu ega keeranud uksekeelt sisse tagasi, millest tulenevalt tõukas ta korduvalt avatud uksekeelega ust kinni, et lõhkuda uksekeel ära. T. Talvik ütles peaspetsialistile, et tegi seda tahtlikult, kuid J. H. ka provotseeris teda.
6. T. Talvik on peale etteheidetavat sündmust esitanud Tartu Vanglale ka taotluse (tl 27), milles märgib, et ei mõista, miks pole tema suhtes algatatud kriminaalmenetlust, kuivõrd ta lõhkus vangla vara ja tekitas sellega vanglale kahju.
7. Kohtuistungil T. Talvik selgitas (tl 59), et J. H. ei teadnud, et kui kinnipeetavad tahavad rahulikult olla, võivad nad enda järgi ukse kinni tõmmata. T. Talviku sõnul ütles ta J. H-le, et isegi tema kontaktisik käis talle ütlemas, et kuna kinnipeetaval on raske periood ja tal on vaimse tervise probleemid, on tal lubatud uks enda järgi kinni tõmmata – sellisel juhul ei tule ta päev otsa kambrist välja. J. H. ei tahtnud sellest aru saada ja ei võtnud T. Talvikut kuulda ning keeras uksekeele lahti, mida tegelikult teha ei tohi. T. Talviku sõnul läks ta seepeale närvi ja tõukas 3 korda seda ust. Uks läks kaardu ja J. H. ei jõudnud seda keelt enam sisse keerata. Kutsuti töömees, kes algul lõi ukse sirgeks. Seejärel töömees pani kangi vahele ja lihtsalt murdis selle luku lahti. T. Talvik tunnistab, et tõukas ust ning sellest läks uks kaardu, kuid ei tunnista, et oleks ukse luku lõhkunud – seda tegi tema sõnul töömees, kes kangiga ukseluku lahti murdis. J. Talvik on nii kohtuistungil kui ka väärteoasjas esitatud vastulauses (tl 34-35) märkinud, et ta oli sel päeval liimist lahti ning tal olid vaimsed probleemid, mistõttu ta ägestus. Menetlusalune isik on seisukohal, et ametnik ei oleks tohtinud lukukeelt välja keeratud asendisse jätta. Kui J. H. poleks valesti käitunud ja sellega T. Talvikut provotseerinud, poleks seda intsidenti T. Talviku sõnul üldse olnud.
8. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku käsitlusega sellest, et ukse lõhkus töömees. Enne eelkirjeldatud sündmust oli kambri uks töökorras. Pärast T. Talviku tegevust ei olnud võimalik ust enam otstarbekohaselt kasutada. Vangla kambri uks peab olema nõuetekohaselt lukustatav ning remondi käigus tehti endise olukorra taastamiseks vajalikud toimingud.
9. T. Talvik pani selle teo toime kavatsetult. Menetlusalune isik lõi korduvalt väljakeeratud lukukeelega ust kinni, eesmärgiga lukukeel ära murda või lõhkuda selliselt, et tal oleks võimalik oma kambri uks sulgeda.
10. Seega pani T. Talvik toime võõra asja rikkumise. Võõra asja rikkumine on käsitatav varavastase süüteona.

§ 203

lg 1 näeb selle eest ette kriminaalkorras karistuse juhul, kui tekitatakse oluline kahju. Asja lõhkumise akti (tl 22 pöördel) kohaselt on kambri ukseluku lõhkumisega tekitatud kahju suurus 1384,08 eurot. Kuna tekitatud kahju ei ületa

§ 121

ps 1 sätestatud olulise kahju määra (s.o 4000 eurot), on tegemist väheväärtusliku asja kahjustamisega

§ 218lg-te 1 ja 4 ja § 203 lg 1 järgi.

17. Eelnevast tulenevalt on T. Talvik täitnud

§ 218lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, T. Talvik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II) 4 4-22-2741

1. T. Talvikule heidetakse ette ka tööülesandeid täitva praktikant R. A. solvamist 26.05.2022 kella 08.50 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna kambris nr XXX. T. Talvik viskas R. A. kruusis oleva veega, mis tabas praktikandi rindkere vasakut poolt. Sellise tegevusega solvas T. Talvik vanglaametniku au ja väärikust.
2. Eelnimetatud sündmuse toimumine on tõendatud R. A. poolt kohtuistungil antud ütlustega (tl 58 pöördel), mille kohaselt oli see hommiku paiku, kui kinnipeetav helistas valveruumi ja küsis, kas oleks võimalik valuvaigistit saada. R. A. läks kohe kambri juurde ja nagu kõigilt kinnipeetavatelt, nõudis kinnipeetavalt nimesilti ja et kinnipeetav tuleks kambrist välja. T. Talvik oli pahane, et miks valvurid võivad kinnipeetavatelt asju nõuda, aga nemad ei või näiteks valvuritelt nõuda kinnaste vahetamist peale igakordset ravimite jagamist. Tunnistaja vastas, et tal on uued kindad. Selle peale viskas kinnipeetav R. A. tassi tavalise veega, mis tabas teda ülemisse rindkere piirkonda. Juhtunu järgselt pani tunnistaja kambriukse kiiresti kinni ja teavitas korrapidajat ning üksuse juhti. R. A. sõnul pidi ta särgi välja vahetama, kuna märja särgiga ei saa töötada. R. A. tundis end solvatuna ja koostas sündmuse kohta 26.05.2022 ettekande (tl 32 pöördel), mille sisu kinnitab tema poolt kohtuistungil antud ütlusi.
3. 03.06.2022 koostatud vaatlusprotokollist (tl 29-30) Tartu Vangla videovalvesüsteemi eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna valvekaamera XXXX videosalvestuse vaatlusega nähtub, et R. A. kõnnib 26.05.2022 kella 8.50 paiku kambri nr XXX juurde, kuhu on paigutatud T. Talvik. R. A. avab kambri nr XXX ukse ja vestleb T. Talvikuga. T. Talvik žestikuleerib kätega R. A. suunas ning kell 08.51.35 viskab T. Talvik läbipaistvat vedelikku R. A. suunas. Vedelik tabab R. A. vasakut keha piirkonda. R. A. teeb põike paremal poole ja lükkab parema käega kambri ukse kinni. Kambri ukse ees maas on näha vedelikupritsmeid.
4. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K.R. 01.06.2022 õiendist (tl 33) nähtub, et 31.05.2022 toimunud vestluse käigus avaldas R.A. K.R-le, et tundis ennast kinnipeetav T. Talviku poolt toime pandud teost solvatuna.
5. T. Talvik (tl 59 pöördel) tunnistas kohtuistungil, et viskas R.A. veega. Loendus oli ära olnud ning T. Talvik helistas valveruumi, et valuvaigistit saada. R.A., kes on T. Talvikule juba 6 ettekannet teinud ja teadis seetõttu, kes ta on, tuli ja palus kinnipeetaval nimesilt kaela panna. T. Talvik vastas seepeale, et kodukirjast tulenevalt ei pea ta kambris olles ja ravimit võttes nimesilti kandma. Samuti ei kohusta kodukord koridori peale minema ravimi võtmiseks üksusel ei ole sellist kehtivat korda, et tableti jagamiseks peab minema koridori, kui sektor on kinni. Viie aasta jooksul pole ükski ametnik, k.a R. A. juhendav A.S. palunud seda teha. Ka märgib T. Talvik, et tegelikult R.A. üldse ei andudki talle korraldust tulla kambrist välja tablettide manustamiseks. Esimeses ettekandes ta sellest ka ei kirjutanud. Ta kirjutas lihtsalt nimesildi panemist. Teisel ülekuulamisel ta juba ütles, et ta kutsus T. Talviku koridori. Sel põhjusel T. Talvik läkski närvi ning otsustas ametnikku visata veega. 23.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). 5 4-22-2741 24. Kohtu hinnangul on R.A. puhul tegemist avalikku korda teostava võimuesindajaga

§ 275lg 1 tähenduses, kes täitis 26.05.2022 oma tööülesandeid.

Kuigi tegu oli praktikandiga, täitis ta sel päeval Tartu Vanglas tavapäraseid vanglaametnike tööülesandeid, mis täpsemalt seisnesid kinnipeetavale ravimite jagamises ning loenduse teostamises. 25. Kohus leiab, et väärteoasja materjalide põhjal on üheselt leidnud tõendamist, et T. Talvik viskas R.A. veega. Samuti on kogutud tõendite pinnalt tuvastatav, et R.A. tundis ennast T. Talviku käitumisest tulenevalt solvatuna. Küll aga on kohtu hinnangul vaja analüüsida, kas selline teguviis (vee viskamine vanglaametniku pihta) on ka

§ 275lg 1 mõttes solvav tegu ning kas T.

Talvikule etteheidetav tegu oleks solvav ka keskmise mõistliku kõrvalseisja pilgu läbi. 26. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKKo 3-1-1-3-05 p 7.1). Au (väärikuse) mõistet tuleb vaadelda dualistlikult:

1. a)sisemine au - kaitseb inimese sisemisi väärtusi
2. b)välimine au - kaitseb isiku väärtust teiste inimeste silmis, nö hea maine (RKKKo 3-1-1-46-02 p 8). Õiguskirjanduses on leitud, et solvamine on tegu, mis riivab kannatanu n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 punkt 7). 27. Kohtupraktikas on leitud, et keskmise sõrme näitamine või isiku pihta sülitamine on üldtuntud solvavad žestid (TlnRnKo nr 4-21-1841 p 20). Kohtu hinnangul on võimuesindaja ja tema korraldustele alluma kohustatud isiku omavahelise suhtluse kontekstis ametniku veega viskamine solvav žest. Märjaks saamise tulemuseks on füüsiline ebamugavustunne ja vajadus minna riideid vahetama, edasine ülesannete täitmine on sellest häiritud. Kogumis on see alandav ning lugupidamatust väljendav. 28. Kohus märgib ka, et antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et keegi nimetatud sündmust pealt ei näinud.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada üksnes see, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (mis on käesolevas asjas juba tuvastamist leidnud). Tähtsust ei oma see, kas ja mitu inimest solvamistegu pealt nägi. Erinevalt

§des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda

§ 275

lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele (RKKKo 3-1-1-31-16 p 10). Nagu eelnevalt öeldud, on solvamine tegu, mis riivab kannatanu sisemist au ehk väärikust ning

§-s 275 sätestatud teokoosseisu täitmise seisukohalt ei ole oluline, et ka R. A. mainet või väärikust teiste isikute silmis oleks riivatud.

1. T. Talvik pani selle teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Visates R.A. pihta veega tahtis ta näidata üles oma meelsust viimase antud korralduste suhtes ning pidas võimalikuks, et selline tegu solvab vanglaametnikku ning on tema jaoks alandav.
2. T. Talvikule heidetakse ette ka seda, et sama päeva õhtul, s.o 26.05.2022 kella 20.25 paiku ütles ta Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna kambris nr XXX ametiülesandeid täitvale praktikant R.A.'ile, et: „xxxxxxxx“, solvates sellega vanglaametiku au ja väärikust. 6 4-22-2741
3. R.A. on eelnimetatud juhtumi kohta öelnud, et oli loendusaeg. Kuna kinnipeetav oli lukustatud kambrisse, siis jagati talle tabletid loenduse ajal. R.A. oli ukse juures ning kambrisse ei sisenenud. Tunnistaja sõnul õpetatakse Sisekaitseakadeemias, et tuleb manustada kinnipeetavale tablett kambrist väljas ja nimesilt kaelas, parimal juhul kaamera all. Mingi hetk ütles kinnipeetav R.A-le, et viimane peaks tegelema koolis õppimisega mitte „xxxxxx“. Selle peale vanemvalvur küsis, et kas te lõpetate oma solvamise ka kunagi. Kinnipeetav vastas selle peale „ei“. Vanemvalvur küsis seda sellepärast, et tegemist ei olnud esimese solvamisega. R. A. on sündmuse kohta 26.05.2022 koostanud ka ettekande (tl 32), mis kinnitab tema poolt kohtuistungil antud ütlusi.
4. R. A. ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A.S. poolt 14.06.2022 antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused (tl 31). A.S. ei saanud kohtuistungile tulla, kuna viibis Itaalias ning tal ei õnnestunud sealt ka videoühenduse teel istungiga liituda. VTMS § 99 lg 8 kohaselt, kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul on õigus avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlusi üksnes siis, kui on mõjuv põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda. Sellised mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt 3-1-155-15 p 6 koos edasiste viidetega). Kohus on seisukohal, et Riigikohtu juhised ei ole väärteoasja asjaolusid arvestades kohaldatavad. Õigus küsitleda (teda süüstavaid) tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise kesksemaid garantiisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punkti d tähenduses. Sama põhimõte tuleneb ka KrMS § 15 lg-st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda (vt RKKKo 3-1-1-109-16 p 11). VTMS § 99 lg 8 senine praktika on tekkinud kohtu hinnangul mh selle eesmärgi täitmiseks. Arutatavas väärteoasjas on etteheidetava teo toime panemise kohta kogutud mitmeid erinevaid tõendeid. Seega ei sõltu menetlusalusele isikule etteheidetava teo olemuse tuvastamine ainuüksi või valdavalt kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlustest. Tõendi tähtsuse üle otsustamisel tuleb alati kaaluda muude kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (vt RKKKo 1-16-7179/127 p 13). A.S.viibis sündmuse juures ning nägi ja kuulis, kuidas T. Talvik ütles R.A-le eelpool kirjeldatud lause.
5. Seoses nimetatud sündmusega selgitas T. Talvik kohtus (tl 59 pöördel), et päeval helistas ta valveruumi ning keeldus tablettidest, kuna R. A. võtab neid rohukarpe ja annab neid kinnipeetavatele, mis tähendab seda, et ta näpib kõik karbid läbi. Siis ütles T. Talvik ametnikule, et ta vahetaks kindad ära. R. A. ei olnud nõus seda tegema. Seepeale loobus T. Talvik tablettidest, läks kambrisse ja helistas neile, et miks nad ei tule võtma tema käest allkirja tablettidest keeldumise kohta. Ametnikud ütlesid, et nemad ei pea seda tegema. Siis tuli loendus peale, T. Talvik näitas A. S-le kodukorra punkti, kus kohas see kirjas on. A.S.ütles selle peale, et nemad niimoodi ei tee. Kui R. ütles, et ta on eeskujulik õpilane, siis selle peale T. Talvik ütles talle, et koolis xxxx asemel võiksid õppida, et kuidas viimane sellist asja ei tea, et kinnipeetava käest tuleb selline paber võtta.
6. Eelnimetatud lause ütlemist on T. Talvik tunnistanud ka kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses (tl 35). Seal märgib T. Talvik mh ka seda, et tema poolt öeldu ei olnud otseselt R.A-le suunatud, vaid tegu on lihtsalt fraasiga. Seetõttu ei saanud R. A. end T. Talviku hinnangul solvatuna tunda, kuna ta ei öelnud seda otseselt R. A. isiku kohta (tl 36). Samas kohtuistungil ütles T. Talvik, et oli öelnud „xxxxxxxx“. Kohtu hinnangul on selliselt sõnastatud lause suunatud konkreetselt selle adressaadile, antud juhul R.A-le. 7 4-22-2741
7. R. A. täitis sel õhtul ametikohustusi – viis koos teiste vanglaametnikega läbi loendust. Kui vanglaametnikud T. Talviku poolt kodukorras viidatu lihtsalt teadmiseks võtsid ning T. Talviku juhtnööride järgi ei käitunud, leidis T. Talvik, et teab paremini kodukorras kirjas olevad reegleid ning seetõttu solvas praktikant R. A. ebatsensuurse väljendiga, viidates mh sellele, et viimane ei ole koolis piisavalt õppinud. Oma arvamust, sh mittenõustumist korraldustega, mis erinevad senisest praktikast, oli T. Talvikul võimalik väljendada ka ropendamata ning ametnikku solvamata. T. Talvikule kui Tartu Vangla kodukorraga väga hästi kursis olevale isikule on kahtlemata teada ka korra punkt 1.6.3, millest tulenevalt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.
8. R.A-le öelduga pidas T. Talvik võimalikuks, et selline tegu solvab R. A. kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. Sellest tulenevalt pani T. Talvik selle teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
9. Allakirjutanu nõustub täiel määral ülalviidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et ükski vangivalvur ei pea oma igapäevatööd tehes taluma seda, et kinnipeetav tema suunas solvavaid, ebatsensuurseid või muu taolise iseloomuga väljendeid kasutab ja teeb seda ajal, mil valvur täidab temale seadusest tulenevat kohustust tagada avalikku korda. T. Talvik õigustab oma tegevusi ametnike väidetava vale käitumisega. Kohtuistungil avaldatust tulenevalt peab ta vanglaametnikke endaga võrdsel positsioonil olevateks inimesteks, kelle korraldused on talle vabalt kommenteerimiseks ja mittemeeldivuse korral õigustavad enese väljaelamist igal mõeldaval viisil. Selline arusaam karistuse kandmisest on sügavalt ekslik. Frustratsiooniga toimetulemiseks on ka muid viise kui süütegude toimepanemine.
10. Eelnevast tulenevalt on T. Talvik täitnud

§ 275lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, T. Talvik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (III) 39. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 40. Kohtuväline menetleja on eksinud

§ 63kohaldamisel.

Menetlusalusele isikule etteheidetavad väärteokoosseisud on eraldiseisvad teod, mistõttu oleks menetlusaluse isiku kahe erineva väärteokoosseisu toimepanemise eest karistamisel tulnud kohaldada

§ 63lgs 3 sätestatut, ehk määrata karistus iga väärteo eest eraldi.

Antud juhul on menetlusalusele isikule

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo ja

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest mõistetud üks karistus, s.o rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses. 41.

§ 218

lg 1 ja § 275 lg 1 näevad mõlemad karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. 8 4-22-2741

1. Tulenevalt VTMS § 132 p-s 2 väljenduvast reformatio in peius-keelust võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses või osaliselt tühistades teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda (RKKKo nr 3-1-1-84-13 p 14). Seega on kohus seotud kohtuvälise menetleja määratud karistuse suurusega.
2. Kohus hindab T. Talviku teosüüd mõlema süüteo puhul keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on selgelt halb – inimene on juba pikka aega tajunud raskeima võimaliku karistusliigi reaalset mõju ning sellest hoolimata jätkab süütegude toime panemist.
3. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on T. Talviku sõnul liialt koormav ning ta on taotlenud selle vähendamist. Kohus on seisukohal, et T. Talvikule määratud karistuse vähendamine ei ole põhjendatud. Isikule on kahe väärteo eest kokku määratud karistus, mis jääb oluliselt alla keskmise sanktsiooni määra. Isiku halba majanduslikku olukorda on võimalik karistuse määramisel arvestada siis, kui on tõsiseltvõetav alus arvata, et ka väiksem karistus täidab eesmärgi. Praegusel juhul see nii ei ole. Istungil tajutu põhjal on arvestatavalt suur tõenäosus, et T. Talvik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist sõltumata talle määratud karistuste suurusest.
4. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Tartu Vangla mõistetud karistuse ning teeb selles osas uue otsuse mõistes T. Talvikule

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuse 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ning

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest karistuse 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. Sellega ei ületa kahe väärteo eest eraldi määratud trahvid T. Talvikule kohtueelse menetleja poolt määratud trahvi suurust. 46. Kaebuse väited jäävad tagajärjetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ 9