← Eesti

2-19-16579/37

Obsah (11)§ 163§ 65§ 651§ 153§ 162§ 168§ 165§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-16579 Tsiviilasi K. Ž.i (pan

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. 6. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 16.09.2021 ja 27.09.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Renovum OÜ esitas lõpparuandele vastuväite pankrotimenetluse kulude kandmise ning halduri taotletud tasu osas. 7. Kohus käsitleb esmalt halduri tasuga seonduvat. Haldur on taotlenud tasu pankrotivarasse laekunud summalt 190 630,64 eurot alammääras.

§ 65lg 1 sätestab: „Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.“ Lõige 2 sätestab: „Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.“ Lõike 5 kohaselt: „Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.“ 7.1 Renovum OÜ hinnangul peaks tasu arvestamise aluseks võtma 189 400 eurot (korterite müügist saadu) - halduri tegevusega pole seotud nimetusega „Muud laekumised pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot ega Xxxx intress 0,64 eurot. Kohtu hinnangul tuleb ka muud laekumised ja intress lugeda laekumisteks, mille alusel arvestada halduri tasu. Haldur on selgitanud, et 1230 eurot kanti võlgnikule üle, kuid sellele järgnes ülekantu tagasi küsimine ning haldur pidi laekumisega seonduvaid asjaolusid kontrollima, et võtta 4 seisukoht, kas summa tuleb tagastada või mitte. Intresse on makstud aga summadelt, mis on laekunud pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusel. Kohus on seega seisukohal, et 190 630,64 eurot on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusel ning see summa tuleb võtta halduri tasu arvestamise aluseks. 7.2 Renovum OÜ hinnangul on tegu kõige lihtsamat sorti pankrotimenetlusega - võlgnik tegi halduriga koostööd; võlgnikule ei kuulunud ettevõtteid ja seega ei pidanud haldur tegelema ettevõtte majandustegevuse, raamatupidamise, likvideerimise või muu sellisega; haldur esitas ühe lihtsa tüüphagi tagasivõitmise nõudes (lahenes tagaseljaotsusega); korterite müük õnnestus ilma igasuguse vaevata (Xxxx korter müüdi esimesel enampakkumisel; Xxxx korter esimesel kordusenampakkumisel). Osaluse Valgevene äriühingus on haldur hinnanud väärtusetuks ilma täpsemaid ja põhjalikke andmeid kogumata (ka see kinnitab, et haldur on menetluses läbi ajanud lihtsalt ja vähese vaevaga, st töö maht on olnud väike). Kohtu hinnangul võiks pidada „kõige lihtsamaks pankrotimenetluseks“ sellist, kus puudub vara, ei esitata kellegi vastu nõudeid/hagisid, võlausaldajad on passiivsed. Antud menetlus selline ei ole. Tagasivõitmise hagi ei ole pankrotimenetluses tõepoolest ebatavaline, kuid tüüphagiks seda siiski pidada ei saa. Hagi esitamisega ei kaasnenud täiendavaid kulusid, mis tuleks hüvitada pankrotivara arvelt. Kohtu hinnangul on haldur viinud läbi kõik vajalikud toimingud – müünud vara, esitanud hagi, viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekuid, esitanud kohtule aruandeid/ettekandeid ning seisukohti. Pankrotimenetlus on kestnud ca 1,5 aastat ning arvestades menetluse käiku ei ole see ebamõistlik aeg. Haldur ei ole taotlenud kulude kinnitamist vaid kannab need oma tasu arvelt. Kohtul ei ole etteheiteid halduri kutsetegevusele, mh ei pea kohus oluliseks ka seda, kuidas haldur kirjutas tasu arvestuse valemi – kohus arvutab menetlustes taotletavad tasud ise üle ja ei tee seda mitte halduri kirjutatud valemi vaid seaduse regulatsiooni alusel. Kohus ei nõustu, et haldur peaks tasu saama 1 894 eurot (lisandub käibemaks), selline tasu on käesoleva menetluse iseloomu ning tehtud toiminguid ja töömahtu arvestades ebamõistlikult väike. Halduri tasu vähendamine alla alammäära ei ole eelnevale tuginedes kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus määrab haldurile tasu pankrotivarasse laekunud summalt 190 630,64 eurot alamääras

§ 651

lg 1 järgi on alammääras tasu suuruseks 14 526,04 eurot, millele

§ 65lg 11 järgi lisandub käibemaks.

8. Kohus käsitleb järgnevalt pankrotimenetluse kulude kandmisega seonduvat. 8.1 Lõpparuandest nähtuvalt müüdi pankrotimenetluses pandiga koormatud Xxxx korteriomand (pankrotivara hulka laekus 169 000 eurot) ning pandiga koormamata ½ Xxxx korteriomandist (pankrotivara hulka laekus 20 400 eurot); lisaks on laekunud pankrotivarasse 1 230,64 eurot (muud laekumised 1230 eurot ja pangaintress 0,64 eurot). Kinnipidamisi võlgniku töötasu arvelt teha ei ole olnud võimalik. Pankrotivara hulka arvatud A OÜ (pankrotis) 100% osa ja OOO T (Valgevene ettevõte) 50% osa reaalset turuväärtust ei oma ning võlausaldajate 16.09.2021 otsusega on antud nõusolek nimetatud osaluste müümata jätmiseks. Kokku laekus seega pankrotivarasse 190 630,64 eurot, millest pandivara müügist 169 000 eurot. 8.2 Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku 20 883,68 eurot: 1) ajutise menetluse kulu 985 eurot (kinnitatud 10.03.2020 määrusega ja tasutud deposiidi arvelt, mis hüvitatakse pankrotivara arvelt); 2) A OÜ (pankrotis) menetluskulu 1 870,80 eurot (kinnitatud 10.03.2020 määrusega ja tasutud pankrotivara arvelt); 5 3) Rahandusministeerium (riigilõivu kulu) 100 eurot; 4) A OÜ (enampakkumise teade) 44,99 eurot; 5) Massikohustus KÜ Xxxx (pankrotiaegne kommunaalkulu) 446,66 eurot; 6) Massikohustus AS Xxxx (teenustasud) 4,98 eurot; 7) Pankrotihalduri taotletav tasu 14 526,04 eurot, millele lisandub käibemaks 2 905,21 eurot. 8.3 17.09.2021 esitatud lõpparuandes märkis haldur, et lähtudes

§ 153lg 2 sätestatud põhimõttest kannab pandipidaja KÜ Xxxx (nõue loovutatud O.

G.le) pankrotimenetluse kuludest kokku 89,71 eurot, pandipidaja Renovum OÜ kokku 16 522,32 eurot ja

§ 153lg 1 p 2 järgu võlausaldajad 4 271,65 eurot.

Vastuväite kohaselt ei ole haldur arvestanud pandieseme müügist saadud ja kogu pankrotivara müügist saadud raha suhet. Sellele järgnevalt esitas haldur täpsustatud lõpparuande 27.09.2021, milles on parandatud kulude jaotus. Lõpparuande kohta on avaldatud uus teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.09.2021.

§ 153

lg 2 sätestab: „Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast.“ Kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga tagatud nõude suurus, siis on

§ 153lg-s 2 nimetatud "ulatus" piiratud nõude suurusega.

"Pandieseme müügist saadud rahasumma" all on ka selles lauseosas peetud silmas rahasummat, mis pandipidajale müügitulemist tuleks välja maksta, kui pandipidaja kulude kandmises ei osaleks. See tähendab, et

§ 153

lg 2 mõtte kohaselt tuleb rahasummast, mille pandipidaja peaks müügitulemi järgi saama, maha arvata see osa menetluskuludest, mis on proportsionaalne nimetatud müügitulemi osa ja pankrotivara müügist laekunud raha kogusumma suhtega. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 32-1-34-15, p 18, 19). 8.4 Kulude kandmise arvestus tuleb leida järgmiselt (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-3415, p 22): 1) Esiteks (kuna pandipidajate esimeses järgus tunnustatud nõuded on kokku vähem, kui pandieseme müügist saadu) tuleb leida pandipidajate esimese järgu nõuete summa suhe kogu laekunud varasse. Pandipidajate esimese järgu nõuded kokku on 110 746,87 eurot. Kokku laekus pankrotivarasse 190 630,64 eurot. Nimetatud summade suhe on 0,5809, seega peaks pandipidajad kandma 58,09% pankrotimenetluse kuludest. 2) Teiseks tuleb arvestada, kui palju peaks pandipidajad kandma nimetatud suhte järgi pankrotimenetluse kuludest. Pankrotimenetlusega seonduvad kulud kokku on 20 883,68 eurot, seega peaks pandipidajad kandma 12 131,33 eurot (s.o 58,09% 20 883,68 eurost). 3) Kolmandaks tuleb kindlaks teha, kas nimetatud summa ületab 15/100 piiri või mitte. Pandipidaja Renovum OÜ nõue on tunnustatud summas 110 148,80 eurot ja pandipidaja O. G. nõue tunnustati summas 598,07 euro. Kokku on pandipidajate poolt pankrotimenetlusega seotud kulude kandmise piir 16 612,03 eurot (15/100 pandipidajate nõuete summast). Pandipidajate kanda jääv osa kuludest jääb alla kulude kandmise piiri ehk pandipidajate nõuete arvelt jääb kandmisele 12 131,33 eurot. Selliselt on märgitud ka 27.09.2021 lõpparuandes. 6 8.5

§ 153

lg 3 kohaselt: „Kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega, rahuldatakse nõuded pandieseme müügist saadud raha arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud jagunevad pandipidajate vahel võrdeliselt pandieseme müügist saadu osaga.“ Renovum OÜ nõude arvelt kuuluvad pankrotimenetlusega seotud kulud hüvitamisele summas 12 066,58 eurot ning O. G. nõude arvelt summas 64,75 eurot. Nimetatud ulatuses liiguvad nõuded teise järku. Eelnevast tulenevalt kinnitab kohus 27.09.2021 esitatud täpsustatud lõpparuande. Lõpparuanne vastab

§ 162

lg-te 2 ning 3 nõuetele, lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi (mis

§ 163

lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele), lõpparuande kohta on olnud võimalik esitada vastuväiteid. Renovum OÜ vastuväide lõpparuandele jääb rahuldamata. 9. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub, pandiese on müüdud. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (võlgniku kohustused on tekkinud oma ettevõtte A OÜ juhtimisel tekkinud kohustusest ja A OÜ kohustuste täitmiseks võetud isiklikest kohustustest), tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raske juhtimisviga. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2019.a kevadel (A OÜ pankroti väljakuulutamine).

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Kohus vabastab Indrek Lepsoo võlgniku pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

  1. Menetluses on tasutud deposiiti 20.11.2019 1500 eurot ning 06.03.2020 2500 eurot. 20.11.2019 deposiidist on ajutise halduri tasuks üle kantud 985 eurot pankrotimääruse alusel. Kohtudeposiidis on jätkuvalt kokku 3 015 eurot, mis kuulub tagastamisele. Lõpparuandes sisalduva taotluse kohaselt tagastab kohus summa Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele.
  2. Võlgnik esitas 31.03.2020 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva 7 seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. O. G. on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. Võlausaldajate 16.09.2021 üldkoosolek hääletas O. G. usaldusisikuks nimetamise poolt. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks O. G.. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

  1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
  2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
  3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 416 eurost (1 000-584) 25% (104 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (312 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 688 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 312 eurot. Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

  1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
  2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
  3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.