← Eesti

2-22-12785/4

Obsah (10)§ 394§ 187§ 407§ 444§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. oktoober 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus 1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 29.08.2022 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse R.V. vastu põhivõla 5837.16 euro, intresside 458.26 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2811.74 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes. 24.04.2019 sõlmis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 2

(5)Tsiviilasi nr 2-22-12785 laenulepingu, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 6000 eurot. 23.01.2020 sõlmis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja laenulepingu nr 704505860, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 500 eurot. 23.01.2020 lepingu sõlmimisega on kostja tunnistanud laenujääki summas 5998.58 eurot. Laen, intressid ning haldustasud tuli tagastada 60 kuu jooksul, s.o. hiljemalt 10.01.
  1. Kostja on hagejale põhiosa katteks tasunud kokku 161.42 eurot, seega on laenu põhiosa võlgnevus summas 5837.16 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu nr 704505860 23.08.2020 üles.
  2. Hageja nõuab kostjalt intressi määraga 23,90% aastas, mille on pooled lepinguga kokku leppinud. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  3. osamaksest, s.o. alates 10.05.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. 10.08.2020 summas 458.26 eurot (116.26 + 115.14 + 114.01 + 112.85). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 458.26 eurot.
  4. Vastavalt 23.01.2020 sõlmitud laenulepingule nõuab hageja kostjalt lepingu haldamistasu 11.60 eurot. Lepingu haldamistasu oli 2.90 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata alates
  5. osamaksest, s.o. alates 10.05.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 10.08.2020 summas 11.60 eurot (4 x 2,90). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 11.60 eurot.
  6. Hageja nõuab kostjalt viivist arvestatuna tasumata põhinõudelt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24.08.2020 kuni hagi esitamiseni, s.o 29.08.2022 lepingus kokkulepitud määras 23.9% aastas. Nimetatud ajavahemikus on 736 päeva, millest tulenevalt on viivisesummaks 5837.16*23.9/100/365*736=2811.74 eurot. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 30.08.2022 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani, s.o 12.10.2022 on viivise suurus seega 56.29 eurot (perioodis on 44 päeva, viivisemäär on 8% aastas, 0.02% päevas).
  7. Hageja nõuab lisaks võla sissenõudekulude summas 50 eurot hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
  8. 31.08.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

  1. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte tähitud postiga 22.09.
  2. Kostjal oli hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva, mis möödus 06.10.
  3. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-22-12785 8.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 10.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

11.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 12.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 770 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
  2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 480 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja tutvunud dokumentidega ja koostanud hagiavaldust 4 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 06.05.2015 lahendi p-s 14 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi (1 tund = 120 eurot) ja summas 480 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi, mis oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole 4

(5)Tsiviilasi nr 2-22-12785 tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega. Seetõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 240 eurot (1 tund x 120 eurot). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks koos riigilõivuga seega 1010 eurot. 15. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.