KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-17088 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2022, Tartu Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Ind

) § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Riigikohus tühistas

1. juuni
2. a määrusega hageja määruskaebuse alusel ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määruse ja saatis asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus võttis
5. juuni
6. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse.
7. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Hageja poolt väidetav nõue koosneb enamjaolt kostja poolt kohustuste katteks tasutud summadest. Ajavahemikul
8. mai 2020 –
9. oktoober 2020 on kostja tasunud pangale poolte vahel võrdselt jagunevaid laenumakseid hagejast oluliselt suuremas ulatuses (hageja tasus 308 eurot 45 senti ja kostja 1691 eurot 50 senti), mis välistab apellandi tagasinõude (VÕS § 69 lg-d 1 ja 2). Järelikult ei olnud hagejal nõuet, mida ta saanuks kasutada tasaarvestamiseks kostja nõudega. Seega puuduvad eeldused hagi rahuldamiseks. 4

§ 657lg 1 ple 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 8.

1. Käesolevas juhul on sundtäidetav täitedokument kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-
2. Tsiviilasjas menetleti kaasomandi lõpetamise hagi. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17776/39, p 13;
5. veebruari
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385/204, p 15.1;
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tal puudus enne tsiviilasjas nr 2-18-11619 tehtud kohtuotsuse jõustumist
9. mail 2020 õiguslik võimalus tasaarvestada oma nõuet kostja nõudega. Kuigi tsiviilasjas nr 2-18-11619 ei olnud kaasomandi jagamise viis teada enne kohtuotsuse jõustumist, ei takistanud see hagejal tasaarvestuse avalduse esitamist sama tsiviilasja menetluse ajal. Kui hageja tahtnuks kaasomandi lõpetamise tulemusena kohtuotsusega tekkivat kostja rahalist nõuet tasaarvestada oma solidaarkohustuse täitmisest tulenevate nõuetega, mis olid muutunud sissenõutavateks enne kohtuotsuse tegemist, pidanuks ta vastava tasaarvestuse vastuväite esitama enne kohtuotsuse jõustumist. Hageja oleks saanud tsiviilasja nr 2-18-11619 menetluses esitada tingimusliku protsessuaalse tasaarvestuse avalduse. Kohus lõpetas otsusega kaasomandi viisil, mille tulemusena tekkis hagejal kostjale raha maksmise kohustus, ning kohus oleks saanud hageja tasaarvestuse avaldust otsuse tegemisel arvestada (eeldusel, et see on põhjendatud). Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus käesolevas asjas
10. juunil 2022 tehtud määruses. Kuna hageja tsiviilasjas nr 2-18-11619 vaidlusaluste nõuete osas tasaarvestuse vastustäitele ei tuginenud, ei saa ta TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt enne
11. maid 2020 tekkinud nõuete tasaarvestamisele tuginedes nõuda TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. 5

§ 230lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tal oleks ajavahemikul

1. mai 2020 –
2. oktoober 2020 tekkinud kostja vastu nõudeid, mida saaks kostja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu peaks kostja tõendama hageja nõude puudumist. 8.
3. Kostja on esitanud koos vastusega apellatsioonkaebusele panga
4. jaanuari
5. a kirja (II kd, tl 158), mis sai samal päeval kostjale kättesaadavaks tsiviilasja 2-21-7015 menetluses. Viidatud kirjast nähtub, et ajavahemikul
6. mai 2020 –
7. oktoober 2020 on hageja tasunud laenulepingu alusel pangale kokku 202 eurot 65 laenu põhiosa katteks ja 105 eurot 75 senti intressi katteks. Samal ajaperioodil on kostja tasunud pangale laenu põhiosa katteks kokku 1142 eurot 95 senti ja intressi katteks veel 548 eurot 46 senti. Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud panga
8. septembri
9. a tõendist (I kd, tl 20) ei nähtu vastupidist. Hageja poolt tasutud maksete osas see tõend pigem kinnitab panga
10. jaanuari
11. a kirjas märgitut. Arvestades ka laenu tagasimaksegraafikust nähtuvaid tagasimaksete kuupäevi ja suurusi (I kd, tl-d 128 – 136), nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ajavahemikul
12. mai 2020 –
13. oktoober 2020 tasunud pangale laenumakseid kostjale langevas osas. Sellel ajaperioodil on kostja tasunud pangale laenulepingust tulenevate kohustuste katteks hagejast oluliselt rohkem. 8.
14. Maakohus ei ole panga
15. septembri
16. a tõendit otsuses küll eraldi hinnanud, kuid eelmärgitut arvestades ei ole see praegusel juhul menetlusnormi (

§ 442lg 8) 6

§ 386

lg 4 esimese lause järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Lõike teise lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimusi otsustanud (

§ 442lg 5).

Kostja esindaja palus

1. septembri
2. a kohtuistungil hagi rahuldamata jätmisel hagi tagamise tühistada (II kd, tl-d 157). Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab ringkonnakohus käesoleva otsusega maakohtu
3. veebruari
4. a määrusega kohaldatud hagi tagamise.
5. Maakohtu menetluse menetluskulud on jaotanud ning rahaliselt kindlaks määranud maakohus vaidlustatud otsusega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selles osas muuta. Ringkonnakohus jaotab senises menetluses jaotamata menetluskulud. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus seni jaotamata menetluskulud, sh Riigikohtu määruskaebemenetluse kulud,

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

11. Ringkonnakohus määrab

§ 174lg-st 3 lähtudes kindlaks ka ülalviidatud menetluskulude rahalise suuruse.

11.

1. Kostja
2. septembril 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud seoses tsiviilasja menetlemisega Riigikohtus ja ringkonnakohtus kokku 1368 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja M. Kiir teinud menetluses toiminguid järgmiselt: Riigikohtule esitatud määruskaebuse selgitamine kliendile ja nõupidamine, kohtule vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine (kokku 3,5 tundi); Riigikohtu kohtumääruse, ringkonnakohtu kohtumääruse, maakohtu kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs, nõupidamine kliendiga, kohtule vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine (kokku 3,5 tundi); ringkonnakohtu istungiks 7

§ 174lg 10).

11.

1. Hageja leidis
2. septembri
3. a kohtuistungil, et Riigikohtu menetluse kulude üle peaks otsustama Riigikohus. Muid vastuväiteid ei ole hageja kostja menetluskulude osas esitanud. 11.3.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul ei takista

§ 174

regulatsioon Riigikohtu menetluse menetluskulude kindlaksmääramist käesoleva lahendiga. Tinglikult saab Riigikohtus toimunud määruskaebemenetlust käsitleda osana apellatsioonkaebuse lahendamisest (

§ 174lg 3).

Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses vastuse esitamisega hageja apellatsioonkaebusele on 1,5 tundi (nimekirjas märgitud 3,5 tunni asemel). 11. juulil 2022 esitatud vastuse sisuline osa moodustab veidi üle ühe lehekülje ning kostja suures osas kordab vastuses menetluses varem esitatud seisukohti. Maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse põhisisu pidi esindajale teada olema juba Riigikohtus toimunud määruskaebemenetlusest. Samuti tuleb arvestada, et hageja oli apellatsioonkaebuses taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil (

§ 647

lg 1), mistõttu ei olnud kostja poolt menetluskulude nimekirja esitamine apellatsioonkaebuse vastuses vajalik. Ringkonnakohtu istung kestis 36 minutit ehk 0,6 tundi. Muus osas on kostja esindaja ülalviidatud toimingud asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud.

Nende kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja materjalidest ei nähtu, et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kostja esindaja tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) on ringkonnakohtu arvates

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 11.

1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks Riigikohtu määruskaebemenetluses 504 eurot (3,5 × 144) ning apellatsiooniastmes 554 eurot 40 senti (3,85 × 144) ning mõistab nimetatud summad hagejalt kostja kasuks välja. 11.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 8